2-17-695/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-695 Tsiviilasi E. R. hagi N. N. (R.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind (abielu lahutamise nõude osas) 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxx xxx xx-xxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja N. N. (R.), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2017 RESOLUTSIOON Rahuldada E. R. hagi abielu lahutamise nõudes. Lahutada E. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx Eestis) ja N. N. (R.) (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx xxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xx.xx xxxx xxxxxxxx, xxxxxxx prefektuuris, xxxx linnas ning mille kohta xxxxxxx suursaadik Eestis, xxxxxxx xxx on xx xx xxxx Tallinnas välja andnud abielutõendi nr xx xx-xxxxx, mis põhineb xxxx linna linnapea poolt 10.04.2015 väljastatud Ametliku Perekonnaregistri kinnitatud ärakirjal. E. R. haginõudes ühisvara jagamiseks jätkata menetlust. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab kohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Tsiviilasi nr 2-17-695 Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud, menetluse käik 13.01.2017 esitas E. R. kohtule hagiavalduse N. N. (R.) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Eesti saatkonnas xxxx linnas,xxxxxxx prefektuuris, xxxxxxxx, mida tõendab xxxxxxx erakorralise ja täievolilise suursaadiku Eestis, xxxxxxx xxx poolt xx xx xxxx Tallinnas välja antud abielutõend nr xx xx-xxxxx, mis omakorda põhineb xxxxxxx prefektuuri xxxx linna linnapea poolt xx xx xxxx väljastatud Ametliku Perekonnaregistri kinnitatud ärakirjal (inglisekeelne abielutõend koos eestikeelse vandetõlgi tõlkega ning lisatud xxxxxxxxxxxxx perekonnaregistri ärakirjaga tl 4-6). Poolte abielust on sündinud 2 last, xx xx xxxx K. R. ja xx xx xxxx K. R., kes elavad hageja juures. Laste elatise nõuded ja muud lastega seotud küsimused lahendatakse käesolevast asjast eraldi. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel on kultuurilised ja maailmavaatelised erinevused, kuid peamiselt soovib hageja abielu lahutada kostja vägivaldsuse pärast, kuna kostja on korduvalt hagejat löönud. Hageja pöördus 28.11.2016 politseisse ja ta viidi varjupaika, kostja suhtes alustati ka kriminaalmenetlust. Hageja on soovinud abielu lahutada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud ega ka reageerinud viimasele hageja kirjale, kus pakuti abielu lahutamist ja ühisvara jagamist kohtuväliselt. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, abielulised suhted lõppenud ja hageja ei näe võimalust abielusuhete taastamiseks. Hageja palub poolte abielu lahutada. 15.03.2017 kohtueelistungil kostja soovis abielu säilitada ja kohus andis leppimisaega kuni järgmise istungini juunis
3. 12.06.2017 kohtueelistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude osas hagi juurde, kostja ei vaielnud sellele nõudele vastu. Hageja palus kohtul teha abielulahutuse osas osaotsus, kostja nõustus sellega. Ühisvara jagamise osas istungil selgus, et ühisvara koosseis on menetluse kestel muutunud ja pooltel on vaidlus vara väärtuse üle. Menetlus ühisvara jagamise nõude osas jätkub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on nimetatud sätteid kohtueelistungil ka selgitanud. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Arvesse võttes, et hageja soovib kostjast lahutada viimase vägivaldsuse tõttu, kostja suhtes on alustatud perevägivalla tunnustel kriminaalasi, mille raames on kostjale kohaldatud ka lähenemiskeeldu hageja suhtes ning eelmisel eelistungil pooltele antud 3-kuine leppimiseaeg ei ole hageja seisukohta muutnud, siis puudub kohtu hinnangul mõistlik võimalus ja põhjus abielu taastamiseks edasiste abinõude tarvitusele võtuks. Tänaseks elatakse lahus, hageja on otsustanud abielu 2