← Eesti

2-17-2000/18

Obsah (5)§ 403§ 187§ 233§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-2000 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 12. september 2017, Pä

§ 403lg 1) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada osaliselt.

  1. Välja mõista BBlt (B., isikukood xxxxxxxxxxx) AAi (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 07.02.2017 kuni AAi täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada BB poolt menetluse ajal makstud elatist.
  2. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb BBl maksta selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks CCi arvelduskontole nr EExxx Swedbank.
  3. Jätta rahuldamata AAi nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest.
  4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 1 Tsiviilasi nr 2-17-2000 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AA esitas 07.02.2017 Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks 535 eurot kuus. 20.02.2017 hageja esitas täpsustatud hagiavalduse, taotledes mõista kostjalt välja elatis summas 500 eurot alates hagi esitamisest 07.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 01.08.2016 kuni 07.02.2017 summas 1336,98 eurot. 10.05.2017 eelistungil hageja täpsustas hageja kulude suurust ja taotles alates hagi esitamisest elatist summas 330 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on xx xx xxxx sündinud poeg AA, kes elab hageja seadusliku esindaja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole mingilgi viisil osalenud lapse kasvatamisel. Arvesse võttes kostja tahtmatust vabatahtlikult lapse kasvatamiseks elatist maksta, esitab hageja seaduslik esindaja elatise nõude tagasiulatuvalt alates 01.08.2016 summas kokku 1336,98 eurot. Tagasiulatuvat elatist arvestab hageja elatise minimaalmäära alusel järgmiselt: 01.08.2016 kuni 31.01.2017, s.o 6 kuud x 215,00 (minimaalne elatise summa 2016 a) = 1290,00 eurot ning 2017.a veebruarikuu 6 kalendripäeva eest summas 46,98 eurot (minimaalne elatise summas 235,00 : 30 kalendripäevaga = 7, 83 eurot x 6 kalendripäevaga, so 46,98 eurot). Tagasiulatuva elatise summa arvutamisel ei ole arvestatud sellel perioodil kostja poolt tasutud elatist ega kulusid. Korraldaval eelistungil täpsustatud hageja kulude summa on kokku 660 eurot ühes kuus: eluruumikulu/üür 245 eurot (sisaldab kommunaalkulusid), lasteaiatasu 70 eurot, lapse kooliminekul transpordikulu 100 eurot, toit 100 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 30 eurot, ravimid/tervishoid 20 eurot kuus, koolitarbed 20 eurot kuus, hügieenitarbed 30 eurot kuus, muud igakuised hädavajalikud ja tavapärased kulud 20 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest elatise 330 eurot kuus ning 01.08.2016 – 06.02.2017 elatise summas 1336,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni tuleb jätta täies määras rahuldamata, alates hagi esitamisest igakuise elatise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuiselt elatis mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool alampalgast, s.o 235 eurot kalendrikuus. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselulised suhted purunesid 2014. aastal, mil hageja, AA, oli x-aastane. Lahkuminekujärgselt kostja jättis hageja parimates huvides hageja seadusliku esindaja ainukasutusse kostjale kuulunud korteri aadressil xxx xxxx, xxx xxxxxx, xxx xx-xx. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et lapse parimates huvides võtab kostja ainuisikuliselt kõik kostjale kuuluva korteriomandi kommunaal- ja sidekulud enda kanda, mis katab igakülgselt hageja igakuised eluvajadused valdavas enamuses. Lisaks kandis kostja igakuiselt hageja seaduslikule esindajale ka lapsele elatist keskmiselt 221,60 eurot kuus ning tasus ka lapse lasteaiakohustuse eest ainuisikuliselt. Kuivõrd korter, mis hageja seadusliku esindaja ja hageja kasutusse jäi, asus xxxxx linnast veidi eemal ning hageja seaduslik esindaja selgitas kostjale, et ta vajab lapsega linna liikumiseks sõiduvahendit, soetas kõigele lisaks kostja hageja seaduslikule esindajale ka sõiduauto xxxxxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx ,ca 11 000 väärtuses, et hagejal oleks transpordivahend, millega lapse igapäevaseid vajadusi rahuldada. Kostja andis mitmeid aastaid oma lapsele, s.o hagejale, elatist tunduvalt kõrgemas 2

(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 määras kui teda selleks seadus kohustas, kostja sisuliselt maksis kinni ka hageja seadusliku esindaja enda elamiskulud. Kostja on soetanud lapsele mänguasju ja riideid, sh
  1. aasta talveriided. Hageja seadusliku esindaja väited lapse kostja poolt mitteülalpidamisest ning tema elus mitteosalemisest ei vasta tegelikkusele. Kostjal on hagejaga väga lähedane hingeline side, laps veedab palju aega ka isaga, tal on kostja majas oma tuba ning kõik võimalused ja mugavused täisväärtuslikuks perekonnakeskseks eluks ja õnnelikuks lapsepõlveks. Juunis 2016 lepiti kokku, et kostja jätkab maksmist hageja lasteaiakohustuse eest, lapse ja tema ema alaliseks elukohaks oleva korteri ülalpidamiskulude eest ning ostab lapsele ka kõik vajalikud riided ja muud tarbed ning sellega on kostja oma elatise tasumise kohustuse hageja ees täitnud, sh perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast enamas ulatuses. See kokkulepe kehtis ja vanemaid sellisel moel ka rahuldas.
  2. aasta lõpus sai aga kostjale teatavaks, et hageja ei soovi enam talle kuuluvas korteris lapsega alaliselt elada, mistõttu ta palus hageja seaduslikul esindajale võtmed tagastada. Hageja seaduslik esindaja seda ka tegi
  3. aasta jaanuaris ning sellest ajast alates elab viimane uues üürikorteris. Kuivõrd kostja ei saanud hagejale enam ülalpidamist anda vahetult tema eluvajaduste katmise teel, hakkas kostja maksma hagejale igakuist nõuetekohast elatist ning tasus ka lasteaiamaksu nagu kostja seda juba pikki aastaid teinud oli. Kostja on seisukohal, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli kehtiv kokkulepe selle kohta, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb lapsele ülalpidamist andma, kokkulepe oli igakülgselt last toetav ning tema huvides. Hageja seaduslik esindaja ei väljendanud kunagi rahulolematust sellisel viisil lapsele ülalpidamise andmise vastu, kuivõrd kostja tegi seda nii reaalse rahalise panusena elatise maksmise näol kui ka kandis ainuisikuliselt nii hageja eluaseme, transpordi kui ka lasteaiakohustusega kaasnevad kulud. Lisanduvalt ostis kostja ka ise samal ajal hagejale tarbeesemeid, riideid ja mänguasju, ent kostja ei ole alles hoidnud tšekke. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata. On ilmne, et hageja ei ole mingit kahju kannatanud ega sellest tulenevalt ka kostjale tagasiulatuvalt võlgnevust tekkinud. Kostja hinnangul on nõue tema vastu esitatud pahatahtlikult ning eriti tänamatult, sest hageja seaduslik esindaja kasutas ka ise kõiki hüvesid, mida kostja lapsele võimaldas, ent mida ta poleks pidanud võimaldama hageja seaduslikule esindajale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et ka lapse nimel elatist saama õigustatud vanem peab elatise nõude realiseerimiseks tegema seda järjepidevalt ning lapse õigus silmas pidades. Hageja nõue on tulnud kostjale täieliku üllatusena ning on mõistetav, et hageja ei saanudki perioodist 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni kostja vastu vastavat nõuet esitada, kuivõrd hageja oli sisuliselt kostja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja unustab ära, et ta peaks enese eluasemevajadused katma ka siis, kui hageja temaga koos ei elaks ning hageja kasutab neist üksnes teatavat kasutuseelist, s.t et tema eluasemekulu kuulub proportsionaalsele jagamisele. Ka hageja seaduslikul esindajal endal on PKS § 105 lg 2 kohaselt kohustus last võrdväärselt ülal pidada, ent kostjale teadaolevalt ei ole ega saa see olla hageja seadusliku esindaja väljendatud rahalises suuruses võimalikki. Kostja vaidleb hageja kuludele vastu ka sisuliselt. - Kostja hinnangul perioodil 10.01.2017 – 31.03.2017 moodustasid hageja igakuised eluasemekulud maksimaalselt 175 eurot (s.o 250 eurot üür + maksimaalselt 100 eurot kommunaalkulusid, mille sees on nii elekter kui ka vesi ja muud kommunaalteenustega kaasnevad kuluartiklid nagu prügi, üldelekter, haldustasud jmt). - Perioodil 01.04.2017 kuni tänase päevani on hageja esindaja esitatud andmed hageja eluasemekulu kohta kohut eksitavalt ning fiktiivse tõendi alusel. Korter ei kuulu lepingus märgitud üürileandjale. Korterit kasutab tõenäoliselt ka üürileandja ise, äärmisel juhul saaks arvestada lapsele langevaks proportsiooniks kolmandiku, s.o 163,33 eurot. - Transpordikuludest peab kostja põhjendatuks 40 eurot, mis võib kuluda selleks, et last lasteaeda ja tagasi transportida. Kõik muu on lapse elukohale lähedal ega tekita vajaduspõhist küttekulu. Lapse xxxxx kooli viimine ei ole põhjendatud, kostja on teinud hageja seaduslikule esindajale 3
(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 ettepaneku panna laps xxxxxxxx xxxxxxxx, kostja on valmis katma need kulud. - Hügieenitarvete kulu 30 eurot kuus ei pea kostja põhjendatuks, hageja on koolieelikust laps, kelle põhjendatud kulu hügieenitarvetele igakuiselt on maksimaalselt 15 eurot kuus. - Muud kulud ei ole põhjendatud, nn igaks juhuks kulusid ei saa arvestada lapse igakuiste vajaduspõhiste kulude hulka, vaid need peavad olema konkreetselt ja üheselt kindlaks määratavad kulud. Eeltoodust tulenevalt hageja tegelikud igakuised püsikulud ei ületa miinimumi (470 eurot) kalendrikuus ning hageja seadusliku esindaja miinimumist suuremas määras elatise nõue on selgelt põhjendamatu. - Tagasiulatuva elatise osas on kostja seisukohal, et ta andis oma lapsele elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning makstes selle eest ainuisikuliselt, sh ka hageja seadusliku esindaja osa eest, koos kommunaalide ja sideteenusega. Lisanduvalt ostis tagasiulatuval perioodil kostja hagejale riideid ning laps veetis täiendavalt mitmeid nädalaid isaga isa eluasemes, sh valdava osa detsembrist
  1. Kostja on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja tagasiulatuv kahjunõue PKS § 108 mõistes ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud, kuivõrd hageja ei arvesta oma nõudes absoluutselt, et hageja andis lapsele ülalpidamist vahetult ning lapse vajaduspõhised kulud olid sel perioodil madalamad kui täna, sest eluasemega seonduvad kulud (üür või laen) puudusid. Hageja seaduslik esindaja ei ole ka tõendanud, et laps reaalselt kahju kannatanud oleks. Kostja on seisukohal, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on ainetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. - Lisaks saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt perehüvitiste seaduse (PHS) alusel lapsetoetust, mis aitab samuti osaliselt lapse vajadusi katta ning mida tuleb arvestada lapse vajaduste katmisel mõlema vanema kohustusliku panuse hulka (Riigikohtu 22.03.2017 lahend nr 3-2-1-174-16 p 13). - kostja tasub juba täna (alates 01.2017) hagejale igakuist elatist summas 235 eurot, mis on kostja hinnangul lapse igakuised vajadusi arvestades talle piisav ja tema vajadusi rahuldav, kostja ei ole kunagi oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes rikkunud ning ei ole ka tõenäoline, et ta seda kunagi tegemaks hakkaks, mistõttu alust elatise nõude rahuldamiseks ei ole. Alternatiivselt, kui kohus leiab vastupidist, palub kostja kohtul mõista välja hageja igakuiste kulude katteks elatist mitte rohkem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast, s.o 235 eurot kalendrikuus. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ja kuulanud menetlusosalised ära 10.05.2017 korraldaval kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on CCi ja kostja BB laps, BB on isana kantud lapse sünniakti (lk 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 4
(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  1. Hageja nõuab kostjalt elatist 330 eurot kuus alates hagi esitamisest 07.02.
  2. Hageja nõutav elatis ületab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et lapse kulud ei ületa miinimummäära, lisaks kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vastastikusel kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga, kostja kinnitab, et jätkab lapse toetamist ja edaspidi. Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samas ulatuses, katab lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14). Kuna praegusel juhul hageja nõutav elatis ületab minimaalmäära, tuleb hageja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse kindlaksmääramiseks tõendite alusel välja selgitada lapse tegelikud eluvajadused.
  7. Hageja esindaja arvestuste kohaselt kulub lapsele igakuiselt kokku ca 660 eurot, millest eluaseme kulud 245 eurot, lasteaia tasu 70 eurot, transpordi kulu 100 eurot, toit 100 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 30 eurot, ravimid/tervishoid 20,00 eurot, koolitarbed 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot.
  8. Lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
  9. Igakuiste kulutuste osas ei ole poolte vahel vaidlust toidukulud osas summas 100 eurot ning lasteaiatasu osas summas 70 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja eluasemekuludele, transpordikuludele, koolitarvete, hügieenitarvete ja muudele kuludele. Kohus juhib tähelepanu, et hageja kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt sisaldavad lapse 660 euro suurused igakuised kulud nii lasteaiatasu 70 eurot, kui ka koolikohustuse täitmisega seotud kulusid 20 eurot. Alates 1.septembrist 2017 käib hageja koolis ning lasteaiakulusid 70 eurot tal enam ei ole. Järgnevalt kohus analüüsib hageja kulusid kululiikide kaupa.
  10. Eluasemekulud. Hagiavalduses on märgitud hageja eluasemekulude suuruseks 245 eurot. Vaidlust ei ole, et lapse eluasemekulud, sh elektrikulu, küttekulu jms, on lapse vajalikud kulud. Hageja elas alates 10.01.2017 kuni 31.03.2017 aadressil xxxx xxx xxx-x, xxxxx, ning alates 01.04.2017 aadressil xxxx xx/x-x, xxxxx. Kostja hinnangul perioodil 10.01.2017 – 31.03.2017 moodustasid hageja igakuised eluasemekulud maksimaalselt 175 eurot (so 250 eurot üür + maksimaalselt 100 eurot kommunaalkulusid, mille sees on nii elekter kui ka vesi ja muud kommunaalteenustega kaasnevad kuluartiklid nagu prügi, üldelekter, haldustasud jmt, jagatuna kahe isiku peale). 5
(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 Kostja taotleb, et kohus 01.04.2017 üürilepingut (tl 117-119) tõendina ei arvestaks, kostja arvates on leping fiktiivne. Kostja tõi välja ja tõendas registriosa väljavõttega (lk 152-153), et Pärnus, aadressil xxxx xx xx/x asuva korteri korteriomanikuks on K.S., mitte hageja seadusliku esindaja poolt sõlmitud üürilepingus üürileandjaks märgitud J.L.. Kostjal on lapselt kuulud põhjal kahtlus, et ka üürileandja elab samas korteris ning tasub kõik selle korteriga seotud kohtused. Kostja leiab, et äärmisel juhul tuleb korteri kulutused jagada kolmega ning lapsele langevaks proportsiooniks saaks arvestada 163,33 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja väited üürilepingu fiktiivsuse kohta on paljasõnalised. Üürilepingu sõlmimist ei välista see, et üürileandja ei ole korteri omanik. Kostja üksnes väidab, et lapse sõnul „nende juures magab öösiti ka onu J.“, hageja väidetel elavad nad lapsega korteris kahekesi. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga ning kohtul ei ole võimalik väidete tõele vastavust kontrollida (kohus välistab lapse tunnistajana ülekuulamise). Ükski kostja esile toodud asjaolu ei tõenda, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud üürilepingust ei tulene hageja seaduslikule esindajale rahalisi kohustusi. CC on esitanud maksekorralduse aprillikuu üüritasu maksmise kohta. Tõendeid kogumis hinnates kohus loeb üürilepingu sõlmimise tõendatuks ning arvestab 01.04.2017 üürilepingut tõendina.
  1. Kohus on aga seisukohal, et hageja eluasemekulude summa 245 eurot ei ole põhjendatud. Hageja seaduslikul esindajal on õigus vabalt valida elukohta, kuid üürikorteri vahetamisega seotud eluasemekulude suurenemine ei pruugi automaatselt kaasa tuua samas ulatuses kostja ülalpidamiskohustuse suurenemist. Senise kohtupraktika kohaselt tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest loetakse mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas lapse vajadusteks tehtavateks põhjendatud kuludeks. Hageja eluasemekulu suurust mõjutab ka vanemale kuuluva või vanema poolt üüritava elamispinna kasutuseelise väärtus. Riigikohus on leidnud, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-193-12, p-d 20–21), arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus

§ 233

järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. 9. Hageja esindaja ei ole lapse kasutuseelise väärtuse väljaselgitamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud. Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas ei ole õigustatud lapse eluasemekulude leidmine sel teel, et üüritasu jagatakse eluruumi kahe kasutaja – hageja ja tema ema - vahel. Ehitisregistri andmetel on xxxxxx, xxxx xx xx/x – 1 asuv korter 2-toaline köögi ja vannitoaga korter, hoonet köetakse lokaalse vedelküttekatla abil. Hageja ema peaks üüri maksma ka siis, kui ta elaks korteris üksinda. Hageja esindaja sõnul (üürilepingu tekst lubab ka teistsugust tõlgendust) on üürilepingus on kokku lepitud, et üüritasu sisaldab kõiki kommunaalkulusid ehk üüri suurus ei sõltu kommunaalteenuste tarbimise mahust ega maksumusest. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kui suured on hageja vee-, elektri- või sidekulud. Kohus leiab, et ka väga vaba tarbimise korral ei ületa 7-aastase hageja vee- ja kanalisatsiooni kulu (sh isikuhooldus, WC kasutamine, pesupesemine ja eluruumi pindade puhastamine) 5 m3 kuus. Arvestades Pärnu linnas kehtivaid vee- ja kanalisatsiooni hindasid (vesi 1,05 eurot/kuupmeeter + kanalisatsioon 1,65 eurot/kuupmeeter (hinnad koos käibemaksuga)), oleks hageja põhjendatud vee- ja kanalisatsioonikulu 13,50 eurot kuus. Hagiavalduses oli hageja elektrikuluks 30 eurot kuus ja TV – ja sidekuludeks 20 eurot kuus. Kohus leiab, et keskmiselt sellises summas varasemaid elektri6

(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 ja sidekulusid xxxx, xxx xx xx -xx korteris tõendavad kostja esitatud elektriarved ja sidekulu arved (arvete summad jagatuna kahe inimese peale). Seega hageja kommunaalkulud (v.a küttekulu) ühes kuus on maksimaalselt 63,50 eurot. Eeldades, et hageja ema teeb sama suuri kulusid, sisaldab kokkulepitud üüritasu kommunaalkulusid kokku ümardatult 130 euro ulatuses. Kohtul puuduvad andmed, hindamaks korteri küttekulude suurust. Eeltoodust tulenevalt üüri- ja küttekulu summaks moodustab 360 eurot (ehk 53 m2 suuruses korteris 6,79 eurot ruutmeetri kohta). Lähtudes eeldusest, et korter on hageja ja tema ema kaaskasutuses, hindab kohus hageja poolt ema üüritud korteris elades saadava kasutuseelise väärtuseks kolmandiku üüri- ja küttekulu summast, s.o 120 eurot kuus. Arvestades sellele lisaks tarbitavate teenuste väärtusest lapsele langeva mõistliku osa 63,50 eurot, on lapse eluaseme mõistlikud kulud kokku ümardatult 180 eurot kuus.
  1. Transpordikuludest peab kostja põhjendatuks 40 eurot, mis võib kuluda selleks, et last lasteaeda ja tagasi transportida – kõik muu, on lapse elukohale lähedal ega tekita vajaduspõhist küttekulu. Kohus osaliselt nõustub kostjaga, et hageja transpordikulud kuus summas 100 eurot on ülemäära suured. Kohus ei saa siiski kostjaga nõustuda, et hageja esindaja ise on põhjustanud need kulud lapse xxxxx kooli panemisega. Hageja ema on põhistanud, et tema ja lapse registrijärgne elukoht on Xxxxxx, mistõttu on Xxxxxx kool lapse elukohajärgne kool; laps käis ka Xxxxxx lasteaias ning suur osa lasteaiakaaslasi läheb Xxxxxx kooli, lisaks hageja kohaneb halvasti ning talle on sobilik väikese õpilaste arvuga Xxxxxx kool. Kostja vastuväited on ka vastuolulised: kostja ei ole nõus transpordikuludega, kuid samas on valmis maksma erakooli tasu, kui laps läheks talle sobivasse väikekooli Pärnu linnas.
  2. Hagiavalduse kohaselt on transpordikulu seotud hageja sõidutamisega lasteaeda, alates septembrist kooli ning tagasi koju. Arvestades käesoleva hetke kütuse hindasid (~1,17 eurot liiter), on võimalik 100 euro eest osta ~85 liitrit kütust. Kui auto kütusekuluks arvestada 10 liitrit 100 km kohta, võimaldab hageja seadusliku esindaja näidatud kulu ühes kuus läbi sõita 850 km. Lapse elukohast xxxxx xxxxxx xxxx xx on Xxxxxx koolini ca 10 km. Lapse kooli viimiseks ja äratoomiseks tuleb emal sõita päevas kokku 40 km ehk 22 tööpäevaga kuus 880 km. Tõenäoliselt on hageja seadusliku esindaja kasutuses siiski ökonoomsem sõiduk ning lapse kooli ja kodu vahet sõidutamise tegelik kulu on väiksem. Samuti tuleb arvesse võtta, et vähemalt osaliselt kattub lapse koolitee ema tööle mineku teega. Igas kuus laps ei käi 22 päeva koolis, sest on koolivaheajad. Suvel vähemalt 2,5 kuud ei ole lapse kooli viimise kulu üldse. Lisaks – kuna elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni – on kohtu hinnangul mõistlik arvestada sedagi, et kooli on hagejal võimalik sõita ühistranspordiga ning lapse kasvades väheneb ema osa lapse kooli ja koju sõidutamisel. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et piisav ja mõistlik transpordikulu, mida elatise suuruse määramisel arvestada, 50 eurot kuus.
  3. Koolitarvete kulu. Hagi esitamise ajal käis laps lasteaias ning tema kulude hulka oli arvestatud lasteaia tasu 60 - 80 eurot ja koolitarvete kulu 20 eurot. Neid kulusid ei saa olla samaaegselt. Kuivõrd alates
  4. septembrist käib hageja koolis, tuleb lapse igakuiste kulutusteks arvestada koolitarvete kulu. Kohus leiab, et igakuise koolitarvete kulu summas 20 eurot (aastas 240 eurot) on ülemäära suur. Koolitarvete kulu ei sisalda riiete – jalatsite kulu. Mõistlik ja põhjendatud koolitarvete kulu kuus on mitte rohkem kui 10 eurot. Kulud jaotuvad aasta lõikes kuude vahel erinevalt ning arusaadavalt on kooliaasta alguses ja enne seda (augustis – septembris) kulud suuremad, eriti 2017.aastal, mil laps läheb esimesse klassi, kuid elatise suuruse määramisel kohus lähtub koolitarvete kulust kuus keskmiselt. Kohtu hinnangul on pliiatsitele – vihikute kulu aastas kokku 120 eurot piisav.
  5. Hügieenitarvete kulu. Kohus nõustub kostajaga, et hageja igakuine hügieenitarvete kulu summas 30 eurot on ülemäära suur. Põhjendatud on hügieenitarvete kulu maksimaalselt summas 15 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid suuremaid kulutusi hügieenitarvetele. Ei ole usutav, et lapsele kulub kuus mitu pudelit šampooni, dušigeeli, hambapastat.
  6. Riided, jalatsid, ravimid – nende kulude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja näidatud kulud riietele ja jalanõudele kokku 60 eurot kuus ning tervishoiukulud 7
(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 (visiiditasud, vitamiinid, vajadusel käsimüügiravimid jms) 20 eurot kuus on põhjendatud. Hageja on esitatud tõendite (lk 129) kohaselt on hagejale ostetud laste vitamiine.
  1. Muud kulud. Kostja on seisukohal, et muud kulud ei ole põhjendatud, sest nn igaks juhuks kulusid ei saa arvestada lapse igakuiste vajaduspõhiste kulude hulka, vaid need peavad olema konkreetselt ja üheselt kindlaks määratavad kulud. Kohus kostjaga ei nõustu. Muude kuludena on käsitatavad lapse järjest suureneva sotsiaalse suhtlemisega kaasnevad kulud (sõprade sünnipäevad jms), samuti kulud kultuurilisele meelelahutusele (teater, kino) ja vaba aja veetmisele (nt veekeskuse, loomaaia jms külastused). Sellised kulud on lapse arenguks vajalikud kulud ning keskmiselt 20 eurot kuus on mõistlik kulu suurus.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja igakuised vajalikud kulud ühes kuus ei ületa Vabariigi Valitsuse määratud miinimumpalka. Lisaks on hageja ema kinnitanud, et tema püsiv sissetulek on miinimumpalk, millele ta teenib aeg-ajalt lisa, kuid lisasissetulek ei ole püsiva iseloomuga. Seega ka hageja ema varaline seisund ei võimalda järeldada, et hageja tavaline elulaadiga kaasnevad kulud on suuremad. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja tegelikud eluvajadused oleksid kehtivast alampalgast suuremad, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 235 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates kohtule hagiavalduse esitamisest 07.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisega.
  3. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kulud on osaliselt kaetud riigilt perehüvitiste seaduse (PHS) alusel saadava lapsetoetusega summas 50 eurot, mis igakuiselt laekub hageja seaduslikule esindajale. Riigikohus on seisukohal, et kui kostja seda taotleb, tuleb elatise suurust määrates kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Kostja on siiski nõustunud elatise väljamõistmisega minimaalmääras ega ole taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist poole lapsetoetuse võrra.
  8. Tagasiulatuva elatise nõue. Kohus ei pea põhjendatuks hageja tagasiulatuva elatise nõuet mõista kostjalt välja alates 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni 06.02.2017 elatis miinimumsummas. Kostja väidetel andis ta kuni 2017.a jaanuarini oma lapsele elatist vastavalt vanemavahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning ainuisikuliselt makstes hageja ja tema ema poolt elamispinna kasutamisega seonduvaid kulusid, sh televisiooni ja sidekulud. Samuti tasus kostja kuni 2016.a lõpuni hageja lasteaiaarved (lk 56-57, 59, 76, 79). Kostja sõnul ostis ta tagasiulatuval perioodil ka hagejale riideid ning laps veetis täiendavalt mitmeid nädalaid isaga isa eluasemes. Hageja esindaja kinnitas, et kostja on lapsele riideid ostnud, kuid lapsele need ei meeldivat ning laps peidab isa ostetud riided ära. Kohus leiab, et perioodil 01.08.2016-06.02.2017ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt ei ole tõendatud.
  9. PKS § 108 lubab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt kuue kuu eest enne hagi 07.02.2017 kohtusse esitamist. Kohus leiab, et esitatud tõendite kohaselt oli kuni 2016.a detsembrikuuni vanemate vahel PKS § 100 lg 3 esimese lause kohane kokkulepe ülalpidamise kohustuse täitmist viisi kohta. Seisukohale, et vanemad võivad omavahel kokku leppida elatise andmises muul viisil, kui lapsega koos elavale vanemale raha maksmise teel, on jõudnud ka Riigikohus (26.06.2013 tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-78-13, p13). Vaidlust ei ole, et perioodil 01.08.2016-09.01.2017 elas hageja koos oma seadusliku esindajaga kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxx xx-xx, xxx xxxxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriga seotud ülalpidamiskulud kandis kostja. Seda kinnitas hageja seaduslik esindaja 10.05.2017 kohtuistungil (tl 105). Kostja poolt esitatud arvete ja pangakonto väljavõtete kohaselt tasus augusti – detsembri 2016 eest kostja korteriga seoses AS Eesti Energia arveid summas 395,82 eurot (tl 46-57), KÜ xxx xxx xx arved (september kuni 8
(9)Tsiviilasi nr 2-17-2000 detsember 2016) summas 155,22 eurot (tl 59), Telia Eesti koduste teenuste arved summas 76,09 eurot (tl 60-76). See teeb kostja poolt kantud igakuiseks keskmiseks korteriga seotud kuluks 133,19 eurot. Lisaks on kostja tasunud perioodil august kuni detsember 2016 hageja lasteaia tasud kokku summas 401,40 eurot (tl 79-80), mis teeb igakuiseks summaks keskmiselt 80,28 eurot, ning ostnud hagejale riideid (tl 82-84). Kohus leiab, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja täitis perioodil august – detsember 2016 ülalpidamise kohustust tasudes hageja ja hageja seadusliku esindaja eluasemekulud, hageja lasteaia tasu ning ostes hagejale muud eluks vajalikku. Hageja kinnitusel ei ole ta tagasiulatuva elatise taotlemisel arvestanud kostja poolt tasutud kulusid. Hageja seaduslik esindaja ei soovinud ka tõendada, et tagasiulatuvalt nõutaval perioodil olid lapse kulud miinimumist suuremad, vaid leidis, et ei pea miinimumelatise nõudmise puhul lapse tegelikke kulusid tõendama. Kohus leiab, et kuna hageja väidab, et kostja on mingeid hageja kulusid sellel perioodil tasunud ning hageja soovib lisaks saada minimaalmääras elatist, tulnuks hagejal tõendada, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses täitnud. Hageja seda teinud ei ole. Alates 10.01.2017 ei elanud hageja koos seadusliku esindajaga enam kostjale kuuluvas korteris. Perioodil 10.01.2017 kuni 06.02.2017 on kostja on täitnud oma elatise tasumise kohustuse, tasudes hagejale elatist 235 eurot kuus, mida on kinnitanud hageja lepinguline esindaja kohtuistungil (tl 108). Seega on kostja 2017.a jaanuarist kuni hagi esitamiseni tasunud elatist ulatuses, milles hageja elatist tagasiulatuvalt nõuab. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata AAi nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest. Kuigi kohus ei tuvastanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumist hagi esitamisele eelnenud perioodil, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja mõista elatis välja alates hagi esitamisest, kuna vanemate vahel on kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse osas vaidlus tekkinud. 20.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu ning kohus peab õiglaseks, et pooled kannavad oma kulud ise. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.