Obsah (21)

§ 423§ 230§ 376§ 3401§ 5§ 329§ 330§ 348§ 331§ 426§ 173§ 174§ 168§ 175§ 176§ 144§ 217§ 177§ 386§ 391§ 150

2-15-10803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2016 Tsiviilasja number 2-15-10803 Tsiviilasi T. M. A.’i hagi OÜ Villa Papli vastu 18

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

21. Müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg-st 1 tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju suuruse tuvastamiseks hinnatakse hüpoteetilist olukorda ilma kahju tekitanud sündmuseta ja võrreldakse seda reaalse olukorraga. Nende olukordade hinnanguline vahe on käsitatav tekkinud kahjuna. Seega on kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks reaalse kahju tekkimine, mille tõendamise kohustus on vastavalt

§ 230lg-le 1 hagejal.

1. Vaidlusalusel juhul nõuab hageja talle müügilepinguga tekitatud kahju hüvitamist summas 18 000 eurot. Seejuures tugineb hageja hagiavalduse p-s 3.5 esitatud otseste varaliste kahjude nimekirjale, mille alusel on hageja hagi esitamise ajaks kandnud otsest varalist kahju summas 10 971,13 eurot. Ülejäänud väidetava kahju osas (18 000 – 10 971,13 = 7028,87 eurot) on hageja õiguslik käsitlus arusaamatu ja vastuolus VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooniga. Kostja on korduvalt juhtinud tähelepanu, et hageja on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud esile toonud puudulikult ega ole neid vähimalgi määral tõendanud. Veelgi enam, hageja möönis
2. veebruari
3. a kohtuistungil hagi nõude ebaselgust puudutavas, et: „Jääme selles osas hagiavalduse p 3.5 juurde. Me ei nõua praegu konkreetselt nende tööde eest hüvitist. […] Kuluarvestus näitab mida on tehtud, need andmed ilmestavad olukorda. […] Me ei nõua praegu konkreetselt nende tööde eest hüvitist. Hageja ostis hoone, sellest hoonest ei jäänud midagi järele, sest see hoone ei olnud kasutatav. Kuluarvestus näitab mida on tehtud, need andmed 6 2-15-10803 ilmestavad olukorda. “ (vt 15.02.2016 kohtuistungi protokoll, lk 2). Ühtlasi tunnistas hageja, et ei oska kahju hetkel täpselt välja tuua ning hagi vajab täpsustamist. Seega ei tugine hageja kahju hüvitamise nõue hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ja selles loetletud kuludele. Kostjale jääb hageja tegelik nõue ja hagi ese täielikult ebaselgeks.
4. Hageja nõuab kostjalt kinnistul asuva ehitise lammutamise ja selle ehitamisega seonduvate kulude hüvitamist, mille näol ei ole tegemist kahjuga, mis kuuluks kostja poolt hüvitamisele. Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja nõue on suunatud hagiavalduse p-s 3.5 nimetatud kulude hüvitamisele, siis hageja poolt esitatud kuludokumendid väidetava otsese varalise kahju osas ei ole põhjuslikus seoses lepingu (võimaliku) rikkumisega (millist käesoleval juhul nagunii ei esine), kuivõrd on seotud kinnistu koristamise ja sellel asuva ehitise lammutamisega. Hageja ostis teadlikult endale kehvas olukorras oleva ehitise ning mõistlikult võttes pidi hageja ka ette nägema ehitise võimaliku renoveerimisega seotud kulusid. Seega ei ole hagiavalduse p-s 3.5 loetletud kulude näol tegemist kahjuga, mis kuuluks kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hagejal ei saa olla isegi hagis esitatud asjaolude tõesuse korral (millega kostja ei nõustu) hagi esemena märgitud nõudeõigust ja hagi tuleb jätta mh nimetatud põhjusel läbi vaatamata.
5. Hageja tegelik eesmärk on suunatud hinna alandamisele, millist nõuet hageja menetluses esitanud ei ole. Hageja on menetluses läbivalt väljendanud seisukohta, et on saanud tegelikust väärtusest väiksema väärtusega krundi. Sellises olukorras oleks hagejal teoreetiliselt õigus alandada hinda. Kohus on selgitamiskohustuse raames hagejale selgitanud, et hageja selgitused viitavad hinna alandamisele. Hageja on aga istungil otsesõnu kinnitanud, et hinnaalandamisele ta ei tugine. Kohtul puudub võimalus teha otsust nõude osas, mida ei ole menetluses esitatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus on hagi lahendades seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud (vt RKTKo 3-2-1-31-10, p 14; RKTKo 3-2-1-120-08, p 14).
6. Tulenevalt

§ 376

lg-st 1 võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama sätte lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja ei ole hagi alust muutnud (kahju hüvitamise nõue vs hinna alandamine), vaid vastupidi lausa kinnitanud, et ta hinna alandamisele ei tugine. Etteruttavalt märgib kostja, et ei anna

§ 376lg 1 kohast nõusolekut hagi muutmiseks.

Samuti puuduvad mistahes mõjuvad põhjused kohtu poolt hagi muutmisega nõustumiseks. On ilmne, et olukorras, kus hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva nõude oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks, ei ole hagiga võimalik tema poolt taotletavat eesmärki saavutada ning hagiavaldus tuleb eelnimetatud põhjustel jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

HAGEJA VASTUS HAGI LÄBIVAATAMATA JÄTMISE TAOTLUSELE

1. Hageja leiab, et taotlus on alusetu ja palub jätta taotluse rahuldamata. Hageja on hagiavalduses ja hilisemas menetlusdokumendis (puuduste kõrvaldamine) selgitanud, milles seisneb tema hinnangul kostja poolt hagejale tekitatud kahju. Tegemist on kostja poolt hagejale müüdud kinnistu ja sellel asuva ehitise puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutustega, mis osaliselt on käesolevaks ajaks kantud, osaliselt aga on tegemist tulevaste kulutustega. Hageja tegelik kulu on hagiavalduses nõutavast oluliselt suurem.
2. Kostja on 19.02.2016 menetlusdokumendis möönnud haginõude arusaadavust otsese varalise kahju hüvitise summas 10 971,13 eurot. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et ülejäänud osas on hageja nõude käsitlus arusaamatu ja vastuolus VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooniga. Tegemist on puuduste kõrvaldamiseks vajalike kuludega. Asjaolu, et osaliselt ei ole puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude kohta kuludokumente esitatud, ei tähenda, et hagejal ei ole võimalik 7 2-15-10803 saavutada hagiga taotletavat eesmärki. VÕS § 128 lg 1 võimaldab nõuda kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid kulusid, kohtupraktikas aktsepteeritakse lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeid tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks. Suurem osa puuduste kõrvaldamiseks vajalikest kuludest tulevad kandmisele tulevikus. Esitatud tõenditest ja kohtu hinnangutest nendele sõltub, kas hagi rahuldatakse täies ulatuses või osaliselt. Praeguses menetlusetapis ei viita miski sellele, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus saaks jätta hagi kostja poolt nimetatud alusel läbi vaatamata vaid juhul, kui hagi esitamine oleks õiguslikult võimatu.
3. Asjassepuutuvad ei ole kostja viited sellele, justkui ei oleks hageja vähimalgi määral tõendanud faktilisi asjaolusid ning et hageja poolt esitatud kuludokumendid ei ole põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Tegemist on tõendite hindamise küsimusega. Hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustamisel ei tohi tõendeid hinnata, praeguses menetlusetapis ei saagi seda teha, sest tõendeid ei ole uuritud, tunnistajad on üle kuulamata.
4. Hageja taotleb juhul, kui kohus peab hagi läbi vaatamata jätmist põhjendatuks, anda hagejale täiendav tähtaeg kostja menetluskulude osas arvamuse avaldamiseks, sest praegu kostja kulude kohta arvamuse avaldamine oleks ennatlik ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ebamõistlik.
5. Hageja taotleb eelmenetluse uuendamist. Hageja leiab, et 15.02.2016 kohtuistungil, pärast eelmenetluse lõpetamist, tuli kohus hagejale üllatuslikult välja seisukohaga, et tegemist võib olla hinna alandamisega. Selline käsitlus oli hageja jaoks esmakordne ja ootamatu. Kohtu avaldatud mõttekäigust selgub, et kohus käsitleb hagiavaldusega seotud õiguslikku alust erinevalt hagiavalduses esitatust. Ka kostja on 18.02.2016 menetlusdokumendis avaldanud arvamust, et hageja tegelik eesmärk on suunatud hinna alandamisele. Hageja leiab eeltoodu põhjal, et tal tuleb kohtule ja vastaspoolele hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega seotud põhistusi selgemini lahti kirjutada, analüüsida igakülgselt kohtu poolt esitatud seisukohti hinna alandamise küsimuses ning kaaluda tõsiselt alternatiivsena hinna alandamise käsitlemist. Hageja hinnangul tähendab see uue tervikhagi teksti esitamise vajadust. Sisuliselt on tegemist

§ 3401

lg 1 järgse olukorraga, mille korral tuleb kohtul anda menetlusosalisele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Viidates Riigikohtu lahendile, on hageja seisukohal, et kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Hageja vajab asjaolude ja kohtu poolt osundatud võimaliku kvalifikatsiooni igakülgseks analüüsimiseks täiendavalt aega. Hageja palub selleks uuendada eelmenetlus ja määrata hagejale tähtaeg hagi tervikteksti esitamiseks, samuti tühistada 15.02.2016 kohtuistungil kostja taotluse lahendamiseks ja kohtuistungiteks määratud tähtajad. KOHTU PÕHJENDUSED 31. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks ja hageja vastuväidetega sellele, leiab, et taotlus on põhjendatud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja taotlus eelmenetluse uuendamiseks, hagejale tsiviilkohtumnetluse seadustiku (

) § 3401 lg 1 alusel hagiavalduse terivkteksti esitamiseks ning alternatiivse hinna alandamise nõude esitamise kaalumiseks tähtaja andmiseks ei ole põhjendatud. 32.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähudes nõudest.

§ 329

lg 1 sätestab menetlusosaliste kohustuse esitada menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Samtu näevad

§ 330

lg 3 ja § 331 lg 2 ette, et pärast eelmenetluse lõppemist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetleb kohus üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või 8 2-15-10803 menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja selliseid põhjendusi ei ole kohtu ette toonud. 33. Alusetud on hageja väited, et kohus on andnud hagi aluseks olevatele asjaoludele hageja jaoks üllatusliku ja ootamatu ning hagiavalduses märgitust erineva õigusliku hinnangu. Hageja viidatud Riigikohtu lahendist 3-2-1-51-15 nähtuvalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud juhtu, kus kohus on menetlusosaliste jaoks üllatusliku nõude kvalifikatsiooni avaldanud alles kohtulahendis, andmata menetlusosalistele enne üldse võimalust oma arvamust avaldada. Riigikohus selles lahendis märgib, et kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt

§ 348lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).

Praeguses asjas kohus võimaldas hagejal 15.02.2016 kohtuistungil hinna alandamise kohta arvamust avaldadada. Kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendis nimetatud menetlusnormidega kohus arutas pooltega 15.02.2016 kohtuistungil suulises menetluses nõuet nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning juhtis poolte tähelepanu nõude võimalikule õiguslikule kvalifikatsioonile. Hagejal ja tema esindajal oli võimalik oma arvamust avaldada. Hageja ei taotlenud aega järele mõtlemiseks, vaid on pidanud istungil võimalikuks avaldada selget seisukohta, et ta hinna alandamisele ta ei tugine.

1. Kohus ei ole kvalifitseerinud hageja nõuet õiguslikult erinevalt hagiavalduses toodud õiguslikust alusest. Asja lahendamisel kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike argumentidega. Hagi alusena on hageja kohustatud välja tooma üksnes nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob nõude rahuldamise. Kohus 15.02.2016 kohtuistungil viitas hinna alandamise olukorrale üksnes selles kontekstis, et nii hageja kui tema esindaja väitsid kohtuistungil, et hagiavalduses välja toodud konkreetsed kulud ei oma nõude alusena tähtsust, need ainult ilmestavad olukorda, hageja kahjunõue ei tugine tegelike kulude suurusele, vaid nõude aluseks on hageja subjektiivne hinnang, et ta ei ole tasutud ostuhinna eest saanud loodetud väärtust. Samuti kostja juba oma 07.09.2015 kirjalikus vastuses hagiavaldusele viitas sellele, et kui lepingu eseme väärtus on hageja arvates väiksem esialgselt arvatust, ei ole tegemist kahjuga, vaid hagejal võiks teoreetiliselt olla õigus alandada hinda, mida aga hageja teinud ei ole.
2. Lisaks kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagejale oli enne hagi esitamist hinna alandamise võimalus teada ja hageja on sellise nõude esitamist ka kaalunud. Nimelt on hagiavaldusele lisatud hageja 03.02.2015 nõudekiri (I kd, lk 98 – 101, tõlge lk 94 – 97) kostjale, milles hageja nõuab, et OÜ Villa Papli maksaks talle seoses 21.02.2014 sõlmitud kinnisvara ostu-müügitehinguga hinna alandusena/kahjuhüvitisena 18 000 eurot, nõudele on lisatud Pärnu Maakohtule suunatud hagiavalduse projekt, milles hageja samuti nõuab, et kostjat kohustataks maksma hagejale ostumüügi hinnaalandusena/kahjukompensatsioonina 18 000 eurot.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tegemist on ühepoolse kujundusõigusega, mis ei vaja kehtima hakkamiseks teise lepingupoole nõusolekut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Asjas ei ole vaidlust, et seni hageja ei ole faktiliselt hinda alandanud. Riigikohus oma lahendites (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.2012 lahend asjas nr 3-2-1-17-12, punkt 12) on möönnud ühepoolsete tahteavalduste (sh hinna alandamine, lepingu tühistamine jms) tegemise võimalust ka kohtule esitatava hagiavaldusega, mis toimetatakse kostjale kätte, kuid praegusel juhul ei olnud hageja hagiavalduses hinna alandamisele tuginenud ning 15.02.2016 istungil selgesõnaliselt teatas ka, et tema nõudeks jääb kahju hüvitamise nõue ning hinna alandamisele ta ei soovi tugineda. Nendel asjaoludel ja

§ 331

lg 1 alusel kohus leiab, et eelmenetluse uuendamine ja hagejale hagiavalduse täiendavaks selgitamiseks ning alternatiivse nõude esitamise kaalumiseks võimaluse andmine ei ole põhjendatud. Hagi läbivaatamata jätmine ei võta hagejalt õigust uuesti sama nõudega kohtu poole pöörduda. 9 2-15-10803

1. Kohus leiab, et hageja poolt menetluses seni kohtu ette toodud asjaoludel ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduses hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid hoonestatud kinnistu ostu-müügilepingu; - enne lepingu sõlmimist hageja ehitist üle ei vaadanud, välisel vaatlusel tundus ehitis elamiskõlblik ja seda kinnitas ka kostja esindaja; - hageja teada oli kinnistul asuv nõukogudeaegne saun-suvila elamiskõlbulik ja väheste kuludega remonditav; hageja lootis ehtise renoveerida aastaringselt elamist võimaldavaks elamuks 20 000 – 30 000 euroga; - pärast lepingu sõlmimist ilmnes kinnistu ülevaatamisel, et kinnistul asuv saun-suvila ei vasta lepingutingimustele ning selles ilmnesid varjatud puudused, mida kostja hagejale lepingu sõlmimisel ei avaldanud ning mille tõttu kujuneb ehitise renoveerimine plaanitust oluliselt kulukamaks; - hageja on kinnistul ja sellel asuva ehitise puuduste kõrvaldamiseks (sh seenkahjustuse tuvastamiseks, kinnistu koristamiseks, prügi äraveoks, lammutustöödeks, dokumentide tõlkimiseks) teinud reaalseid kulutusi kokku summas 10 971,13 €; - hageja kahjuks ei ole aga juba kantud kulutused, vaid kinnistu tegelikust väärtusest rohkem tasutud 18 000 €, mis hageja hinnangul on ostu-müügihinnas sisaldunud ehitise väärtus. Varjatud puuduste tõttu ei ole saun-suvila konstruktsioonidest ehitise renoveerimisel võimalik midagi kasutada ning seega ehitis on väärtusetu; kinnistu ruutmeetri hinnaks tuleb arvestada hageja poolt samas piirkonnas varem ostetud hoonestamata kinnistu eest tasutud ruutmeetri hind ning ostu-müügilepingu esemeks olnud kinnistu õiglane hind on 2000 €; - hageja on kostjale ehitise lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt teatanud ja enne kohtusse pöördumist nõudnud hüvitist, kostja ei ole nõuetele reageerinud ega nõustunud läbi rääkima; - kuna varjatud puudused avaldusid järjest tööde tegemise käigus, ei nõudnud hageja kostjalt puuduste kõrvaldamist, sest puuduste kõrvaldamine eeldanuks uue maja ehitamist.
2. Kohus on juba enne menetlusse võtmist nõudnud hagi täpsustamist – kahjunõude suuruse sisustamist. Esindaja 15.02.2015 kohtuistungil kinnitas, et sisustas konkreetsete kuludega nõuet ise, hageja ise peab kahjuks loodetust väiksema väärtusega kinnistu saamist. Hageja selgitas kohtule, et ta soovib kahju hvitamist summas 18 000 € ning kahju on tekkinud seeläbi, et kinnistul asuv saunsuvila osutus varjatud puuduste tõttu väärtusetuks, mistõttu on hageja 20 000 eurose ostuhinna eest saanud 2000 € väärt kinnistu ja seega on hageja saanud kahju 18 000 eurot. Samas hageja ja tema esindaja kinnitasid, et hageja ei soovi ostu-müügi hinda alandada.
3. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses ja 15.02.2016 kohtuistungil hagi alusena välja toodud asjaolu, et ehitise varjatud puuduste tõttu kinnistu tegelik väärtus ei vasta tasutud ostuhinnale, ei anna hagejale faktilist ega õiguslikku alust nõuda kostjalt asja varjatud puuduste kõrvaldamiseks juba kantud ja tulevikus tekkivate kulude hüvitamist. Samuti ei ole ostuhinna ja tegeliku väärtuse vahet võimalik õiguslikult kvalifitseerida asja müügilepingu tingimustele mittevastavusest tekkinud kahjuna.
4. Kinnistu väärtuse väidetav vähenemine ei ole käsitatav praegusel juhul kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses: kinnistu väärtus ei ole vähenenud faktiliselt ega kostja tegevuse tõttu, vaid tasutud ostuhinna ja tegeliku väärtuse erinevus on hageja enda subjektiivne hinnang. Tulenevalt VÕS § 222 lg-test 4 ja 5 saaks hageja otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses olla konkreetsete varjatud puuduste (kahju) kindlakstegemisega ja nende kõrvaldamisega seotud kulud. Hageja on aga istungil kinnitanud nii seda, et ta ei soovi hagiavalduses nimetatud konkreetsete kulude hüvitamist, kui ka seda, et tema nõue ei tugine hinna alandamisele. Samuti hinna alandamiseks nõutavat kostjale suunatud tahteavaldust hageja teinud ei ole. 10 2-15-10803
5. Kohus nõustub hagejaga, et kohus ei ole tõendeid uurinud ja hagi läbi vaatamata jätmisel kohus tõendeid ei hinda, kuid seni kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt on hagi rahuldamine vähetõenäoline ning otstarbekas on jätta hagi läbi vaatamata täiendavaid kulutusi menetlusele tegemata. Eelistungil 2015.a novembris kohus juhtis hageja tähelepanu tema väidete vastuolulisusele ja sellest tulenevalt nõude vähesele veenvusele. Eluliselt ei ole usutavad hageja väited, et tema teada oli tegemist elamiskõlbliku ehitisega, mida on võimalik väheste kuludega renoveerida aastaringseks elamiseks. Hageja esitas fotod ehitise kohta, kinnitades, et selline oli ehitis ka enne lepingu sõlmimist(II kd, lk 67 – 71 + hageja selgitused fotode kohta lk 81- 82). Asjas ei ole vaidlust, et hageja elas vaidlusaluse ehitise vahetus naabruses (vt ortofoto I kd, lk 178, vaade hageja kinnistult vaidlusalusele ehitisele II kd lk 12, 66), hageja kinnitas, et naaberkinnistul asub tema elamu, kus ta koos abikaasaga veedab suviti pikemaid perioode, talvel umbes ühe nädala kuus. Fotodel kujutatud ehitisest ei saanud hagejal ka üksnes välise vaatluse põhjal mõistlikult tekkida muljet, et tegemist on elamiskõbliku ehitisega: selgelt on näha purunenud aknaklaasid, lagunenud välisvooder ja terrass, võimalik oli visuaalselt hinnata vindamendi kehva seisu. Hagiavalduses kirjeldatakse samuti, et hageja kutsutud ehitustehnoloogi hinnangul olid kahjustused nähtavad. Seega ei saanud olla tegemist varjatud puudustega. VÕS § 218 lg 4 kohsaelt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
6. Hageja oli samuti teadlik, et tegemist on nõukogudeaegse ehitisega, milles kostja on viimati teinud dokumenteerimata ehitustöid 9 - 10 a tagasi. Ehitis on ehitatud jõekaldale, vahetult vee piirile (suurvee ajal vundament jääb osaliselt vette (II kd, lk 19), ning mõistlikult pidi hageja arvestama ka keskmisest suurema niiskuskahjutuste ohuga. Lisaks oli hagejale teada, et tegemist on saun suvilaga, mitte aastaringseks elamiseks mõeldud ehitisega. Hageja hindab ehitise väärtuseks ostmisel 18 000 €, samas planeeris ta renoveerimiseks kulutada sellest kaks korda suuremat summat. Kohus leiab, et hooajalise ehitise aastaringseks elamuks ümberehitamist ei saa mõistlikult käsitada väheste kuludega tehtava remondina. Kuna hageja plaanis ostetud hooajalise ehitise ümber ehitada aastaringseks eluhooneks, ei ole asjakohased ka hageja väited, et ehitis ei vastanud keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
7. Eeltoodud põhjendustest lähtudes kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ülsde võimalik, eeldades hageja esitaud faktiliste väidete õigsust ja hageja soovitud eesmärki ei ole esitatud kujul hagiavaldusega võimalik saavutada. Kohus on hagejale võimaldanud nõuet täpsustada nii enne hagiavalduse menetlusse võtmist, kui menetluse ajal. Kahjunõude asjaolude puudulikkusele ja tõendamatusele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka kostja. Hageja 15.02.2016 kohtuistungil välistas muud nõude alused, peale kahju hüvitamise, kuid hageja esitatud asjaolud kahju hüvitamise nõude rahuldamist ei võimalda. Eelmenetlus asjas on lõpetatud. Kostja on teatanud, et ta nõude muutmiseks nõusolekut ei anna. Hageja ei ole ka avaldanud selget soovi nõuet konkreetsel viisil muuta või täiendada, hageja üksnes palus eelmenetluse uuendada ja anda talle võimalus kaaluda alternatiivse nõude esitamist. Kohus on põhjendanud, et hinna alandamise võimalus oli hagejale teada ning hageja ilmselgelt juba on seda võimalust kaalunud, ei ole põhjendatud hagejale selleks täiendava võimaluse andmist olukorras, kus hageja on kohtuistungil suuliselt hinna alandamise välistanud. Kohus leiab, et ei ole mõistlik teha täiendavaid kulutusi menetlusele, kui hagi aluseks olevad asjaolud nõude rahuldamist ilmselt ei võimalda.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib hagi läbi vaatamata jätta ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hagjea taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata. 44.

§ 426

lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega hagjeal on võimalik täiendavalt kaalutud ja täpsustatud nõudega 11 2-15-10803 uuesti kohtu poole pöörduda. Kohus selgitab, et uuesti kohtusse pöördumisel võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, k uni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda (

§ 426lg 2).

45. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis, sh määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 alusel määrab kohus koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 kohaselt jäävad hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. 46.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosaliste menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu lepinguline esindaja käesoleva seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohus 15.02.2016 kohtuistungil selgitas, et hagejal endal ei ole vaja menetluskulude nimekirja esitada, kuna taotluse rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda, taotluse rahuldamata jätmisel aga menetlus jätkub ja menetluskulusid kindlaks ei määrata. Kohus istungil määras kostjale tähtaja koos hagi läbi vaatamata jätmise taotlusega menetluskulude nimekirja esitamiseks ning hagejale tähtaja nendele vastamiseks. Kostja esitas 18.02.2016 menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole oma seisukohta kostja menetluskulude osas esitanud. 26.02.2016 menetlusdokumendis hageja märkis, et ta soovib kindlasti kostja menetluskulude kohta vastuväiteid esitada, sest kostja menetluskulud sisaldavad kulusid, mille teiselt poolelt väljamõistmist seadus ega kohtupraktika ei võimalda. Hageja leiab aga, et kuna hageja hinnangul hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole, siis oleks kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamine selles menetlusdokumendis ennatlik ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ebamõistlik. Hageja taotleb juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, anda hagejale tähtaeg kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta seisukoha esitamiseks.
2. Kohus hagejale täiendavat tähtaega kostja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks ei anna. 15.02.2016 kohtuistungil hagejale selleks

§ 176lg 8 kohaselt määratud tähtaeg on möödunud.

Taotlus täiendava tähtaja andmiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei saanud eeldada, et kohus jätab kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata, mistõttu hageja kannab menetluskuludele vastuväidete esitamata jätmisega kaasnevaid riske.

1. Kostja taotleb määrata tema menetluskulude suuruseks 4489,07 eurot (ilma käibemaksuta) ja see hagejalt välja mõista. Samuti kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud õigusabikuludest. Kostjale on osutatud õiguabi tunnihinnaga 135 € (lisandub käibemaks). Õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu summat ei ole taotluses välja toodud, kuid tehtud toimingud ja nende ajakulu on kirjeldatud arvetele lisatud spetsifikatsioonidel. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, taotleb ta kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
2. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Menetluskuludele lisatud arvete ja nendele lisatud spetsifikatsioonide kohaselt sisaldab kostja menetluskulude summa ka sõidule kulutatud ajakulu hüvitamist kokku 6 tunni ja 35 minuti eest, tunnihinnaga 75 €, kokku 493,75 € Sõidule kulunud aja hüvitamise kokkulepe kostja ja tema esindaja vahel ei tähenda, et hageja on kohustatud selle kulu kostjale hüvitama.

§ 144

punktide 1 ja 2 kohaselt kuuluvad hüvitamisele kohtuväliste kuludena menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud 12 2-15-10803 seoses menetlusega.

§ 217

lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumisega (

§ 217lg 6).

Kuna menetlusosalise kohtuväliseks kuluks ei ole ajakulu sõidule, siis ei saa ka menetluslosalise esindaja kuluks

§ 144p 1 tähenduses olla ajakulu sõidule.

Eeltoodu alusel kohus vähendab kostja menetluskulude suurust 493,75 € võrra. Põhjendatud ei ole kulude hüvitamise nõue seoses Villa Papli OÜ üld- ja isikuandmete tasulise elektroonilise väljavõtte tegemisega summas 2 €. Väljavõtte tegemisel puudub menetluslik väljund, väljavõtet ei ole kohtule esitatud ning selleks puudunuks ka vajadus, kuna kohus saab äriühingu andmeid vajadusel ise registrist kontrollida. Tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist kostja saaks teiselt menetlusosaliselt nõuda.

1. Arvestades vaidluse sisu ja suhtelist keerukust (eelkõige nõude aluseks olevate asjaolude ebaselguse tõttu), kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kostja kulud seoses kirjalike menetlusdokumentide koostamisega põhjendatud ja selles asjas vajalikud. Samuti on põhjendatud ajakulu seoses kostja esindaja osalemisega kohtuistungitel ja nendeks ettevalmistumisega. Kokku põhjendatud ajakulu 29 tundi ja 35 minutit. Arvestades tunnihinnaks 135 € (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 3993,32 €. Samuti on põhjendatud ja mõistliku suurusega kostja esindaja transpordikulud – 05.11.2015 eelistungiga seoses summa 18,90 € (keskmine kütusekulu 7,3 l/100 km) ning 15.02.2016 istungiga seoses 14,17 € (keskmiselt 5,45 l/100 km). Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 4026,39 € ja mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
2. Kostja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 53. Hagi tagamise tühistamine ja tagatise tagastamine

§ 386

lg 4 alusel kohus tühistab asjas Pärnu Maakohtu 11.08.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise ja kustutab kostjale kuuluvale kinnisasjale A. H. Tammsaare 25 Pärnu linnas (registriosa number 625305) hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi. Hageja tasutud hagi tagamise tagatis 900 € tagastatakse T. M. A., kui kostja ei esita hagi tagamisega tekkinud kahju hüvitamiseks hagi kohtule kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates (

§ 391lg 2).

54.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus kohtult taotleda hagiavalduse esitamise eest tasutud 750 euro suurusest riigilõivust poole (s.o 375 €) tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 13