← Eesti

2-15-10646/20

Obsah (7)§ 423§ 426§ 173§ 168§ 150§ 190§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2016.a, Pärnus Tsiviilasja number 2-15-10646 Tsiviilasi R. O.i hagi C. O.i

) § 423 lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja ei tasu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid. Kohus andis hagejale tähtaja tõlkekulude tasumiseks, kuid hageja tõlkekulusid ei tasunud. Kohus hoiatas 17.12.2015.a määruses hagejat, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja ei tasu ettenähtud ajaks kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et R. O.i hagi C. O.i vastu abielu lahutamisekstuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 8 alusel.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud 5.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Pärnu Maakohtu 13.10.2015.a. määrusega kohus otsustas rahuldada R. O.i menetlusabi taotluse ja vabastada R. O. hagiavalduse esitamisel ettenähtud riigilõivu summas 100 eurot tasumisest täielikult.

§ 150kohaselt

(1)Tasutud riigilõiv tagastatakse: 3) kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi läbivaatamata jätmisel hagilt makstav riigilõiv ei jää riigituludesse, siis ei ole vajalik hagejalt hagi läbi vaatamata jätmise tõttu riigilõivu riigituludesse välja mõista (

§ 190

lg 4, 7).

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja ei ole käesolevaks hetkeks menetlusse astunud, siis kostjal menetluskulusid ei ole. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-15-10646 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.