Obsah (7)

§ 129§ 403§ 187§ 5§ 230§ 232§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. november 2015, Pärnu Rüütli tn kohtumaj

§ 129lg 2) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: A.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht E.i juures) Hageja 2: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht E.i juures) Hageja 3: C. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht E.i juures) Hageja seaduslik esindaja E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) ; Kostja: D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis 09.10.2015 määrusega määratud poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse

§ 403lg 1 järgi RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada A.’i, B.’i ja C.’i hagi D.’i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

1. Välja mõista D.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 140,00 € (ükssada nelikümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates hagi esitamisest 29.06.2015 kuni A.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
2. Välja mõista D.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) B.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 140,00 € (ükssada nelikümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates hagi esitamisest 29.06.2015 kuni B.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
3. Välja mõista D.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) C. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 140,00 € (ükssada nelikümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates hagi esitamisest 29.06.2015 kuni C.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
4. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
5. kuupäevaks E.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) 2-15-9776 arvelduskontole Xxxxxxxxxxx, selgitusega: elatis lastele. (Otsuse tegemise seisuga 06.11.2015 on hagiavalduse esitamisest möödunud 4 kuu ja 8 päeva eest väljamõistetud elatis muutunud sissenõutavaks summas 1792,08€ (3 last x 597,36 €).
6. Võtta vastu hagist loobumine tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2015 – 28.06.2015 eest elatisevõlgnevuse nõudes ja lõpetada selles osas menetlus.
7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud Alaealiste A.’i, B.’i ja C.’i nimel esitas laste seaduslik esindaja E. 29.06.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostja D.’lt välja mõista kõigi kolme lapse kasuks elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates

1. jaanuarist 2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt elavad vanemad lahus ja lapsed ema juures, kes on sunnitud üürima korterit, kuid isa keeldub lapsi rahaliselt toetamast. Iga lapse igakuiste vajaduste kulud (toit, transport, tervis, riided, haridus jne) on 235 eurot kuus, vanemate sissetulekute, varalise seisundi ja kostja poolt kohustuse täitmise kohta hagejate esindaja märgib, et tema keskmine kuupalk on 550 € ja kostjal 700 – 750 €. Hagiavaldusele on lisatud sünnitunnistuste ja üürilepingu koopiad. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja sai hagimaterjalid kätte postiga, esitas kohtule 07.09.2015 kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja leiab esmalt, et laste ema lahkus lastega vabatahtlikult ühisest kodust Tormi talust ja on ise põhjustanud üürikulud. Kostja on toetanud hagejaid, sest kuni juunikuuni 2015 oli vanematel ühine pangakonto SEB pangas, kasutati Perepaketti. Kostja esitab kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad pangaautomaadist sularaha väljavõtmised, millised summad kostja andis laste emale perekonna ülalpidamiseks perioodil 17.02.2015 – 11.07.2015 kokku summas 2210 €, lisaks on hagejate ema teinud endale kostja pangakontolt ülekandeid 2 korda: 13.04.2015 ja 17.04.2015 kokku 330 € ning kostja on talust perele linna viinud aiasaadusi (kartuleid, porgandeid sibulaid jms). Kostja aktsepteerib laste ema tahet ja hakkab hagejate ülalpidamiseks tegema igakuiselt ülekandeid summas 352,50 eurot, kuna hagejate kuludeks on märgitud 235 € kuus, millest poole peab kandma kostja (235: 2 = 117,50 € x 3 last = 352,50 €). Kostja arvates hagejate eluasemekulud 70 € kuus ja toidukulu 100 € kuus on ülepaisutatud, aga kuna kostja on siiani samas ulatuses lapsi ülalpidanud, siis ei ole tema jaoks vahet. Kostja palub asja juurde võtta dokumentaalse tõendina tema pangakonto väljavõte ja jätta hagi rahuldamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, kohus 09.10.2015 määrusega määras dokumentide esitamise lõplikuks tähtajaga 21.10.2015 ning asja lahendamise kirjalikus menetluses kuulutamisega 06.11.
2. 2 2-15-9776 23.10.2015 hagejate esindaja kirjalikus seisukohavõtus vaidles kostjale vastu, et pangakaart ei olnud tema käes, nõustus, et vanematel oli ühine konto ja kummalgi eraldi nimeline kaart, kuid tema kaart aegus umbes aasta tagasi, uuele kaardile järgi ei läinud ja see likvideeriti. Sisulisi vastuväiteid hagejate esindaja kostja poolt elatise maksmise aegadele ja summadele ei esitanud. 04.11.2015 hagejate esindaja teatas kirjalikult, et elatise tagasiulatuvat võlgnevust ei soovi, ainult alimente. Kostja rohkem midagi kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Samas ei ole kohus perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega.

§ 230

lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus

§ 230

lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning

§ 230

lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11).

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12).
2. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal D.’il on hagejate ees ülalpidamise kohustus. Kostja on teatanud, et on oma kohustust täitnud perioodil 01.01.2015 – 11.07.2015 summas 2110 €, võttes oma pangakontolt raha ja andes selle hagejate emale pere ülalpidamiseks. Kostja kinnitusel on ta andnud raha järgmiselt: 17.02.2015 summas 150 €, 28.02.2015 summas 100 €, 12.03.2015 summas 300 €, 13.04.2015 summas 160 €, 08.05.2015 summas 200 €, 09.05.2015 summas 200 €, 11.06.2015 summas 500 € (vastuses p 8 märgitud, et 600 €, kuid lehe allservas märkus, et 100 € jättis kostja endale, seega tegelik summa on 500 €) ja 11.07.2015 summas 500 €. Sularaha väljavõtmise kohta on kostja esitanud tõendina 01.01.2015- 27.08.2015 perioodist pangakonto väljavõtte (tlk. 20-21). Hagejate esindaja ei ole vaielnud vastu kostja nimetatud summade kohta ja hagejate esindaja 04.11.2015 loobus kuni hagi esitamiseni kogunenud poole aasta elatise võla nõudest, millega kohus loeb kostja väited 2015.a I poolel elatise andmise kohta hagejate poolt omaksvõetuks ja võtab

3 2-15-9776 § 429 lg 1 alusel vastu A.’i, B.’i ja C.’i hagist loobumise perioodi 01.01.2015 – 28.06.2015 ulatuses elatisevõla nõudest. Kostja esitatud andmetest nähtuvalt tasus ta 7 kuu jooksul (jaanuar 2015 – juuli 2015) 8 maksega hagejate esindajale E.’le sularahas 2110 eurot, mis teeb lapse kohta keskmiselt 100,48 € kuus (2110€ : 3 last : 7 kuud), kusjuures maksed on olnud ebaregulaarsed (näiteks jaanuaris 2015 ei maksnud kostja midagi ja aprillis 2015 üksnes 160 €, so 53 € lapse kohta kuus). Eeltoodud tõendite ja kostja väidete alusel kohus tuvastanud, et elatise maksmine ei ole olnud piisav ega regulaarne ja hagejad on põhjendatult pöördunud oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (29.06.2015) miinimummääras ehk 195 € /kuus, kostja peab mõistlikuks lapse kohta 117,50 €, kokku 352 € kuus, seega kostja on maksnud elatist vähem ka sellest, mida ise mõistlikuks peab. Kumbki pool pole kirjalikes seisukohtades täpsustanud 11.07.2015 makstud 500 € osas, millise kuu eest see summa tasuti. Kuna kostja on elatist maksnud alla miinimumi ja ebaregulaarselt, siis kohus loeb 11.07.2015 elatisemakse tasutuks enne hagi esitamist, so juuniks 2015 tekkinud ülalpidamiskohustuste katteks.

1. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2015 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 390 € järgi on elatise kehtiv miinimum 195 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kumbki vanem oma varalise seisundi kohta ega laste vajaduste kohta konkreetseid tõendeid ei ole esitanud ja kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud PKS § 102 alusel, seega lähtub kohus alljägnevates arvutustes üksnes hagejate taotletud elatise määrast ja kostja esitatud pangakonto väljavõttest, mis tõendab kostja sissetuleku suurust. Kohus märgib, et eelkõige antakse ülalpidamist rahas, kui vanemate vahel ei ole muid kokkuleppeid. Asjaolu, kas ja millises väärtuses kostja panustas või panustab laste ülalpidamisse talu aiasaadustega, kohus antud asjas ei hinda, kuna kostja ei ole oma panust välja arvutanud ega konkreetset ettepanekut esitanud, vaid vastupidi, kostja on lubanud 07.09.2015 vastuses asuda elatist andma hagejate esindaja poolt soovitud viisil ehk raha maksmisega. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja väite, et hageja esindaja põhjustas lahkukolimisega hagejate eluasemekulud ja võiks need tagasikolimisega ärahoida – elatist peab lastele andma see vanem, kes ei ela lastega koos, olenemata põhjustest, miks ta lastega koos ei ela. Igaühel, nii kostjal kui ka hagejate esindajal on põhiseaduslik õigus vabalt liikuda ja elukohta valida (EV põhiseaduse § 34) ning samamoodi tuleks kostjal anda temast lahuselavatele hagejatele ülalpidamist ka juhul, kui ühisest elukohast oleks lahkunud kostja.
4. Kohtu arvates on kostja pakutav elatis 117,50 € lapse kohta kuus ebamõistlikult väike ega kata lapse hädavajalikke kulutusi. Kostja tugineb mõistliku elatise suuruse põhjendamisel hagejate esindaja väitele, et lapse vajadustele kulub 235 eurot kuus, kuid kohus selgitab veelkord, et alla miinimummäära jäävate kulutuste puhul ei pea hagejate esindaja kulutusi põhjendama ega tõendama, kuna seadusandja eesmärgi kohaselt on miinimummääras elatis lapse igakülgsete vajaduste ja arengu jaoks mõistlik summa. Hagiavalduses toodud kulutusi (tlk. 2) ei saa kohtu hinnangul pidada lapse vajadusteks ja arenguks optimaalseiks, vaid need on ilmselt pigem praeguse olukorra kirjeldus, st kulud, mida lapsi üksinda kasvatav vanem suudab kostjapoolse ebaregulaarse ja miinimumist väiksema panuse juures lastele võimaldada (näiteks ei ole hagiavalduses kirjeldatud kulude järgi lastel võimalik osaleda huviringides, mis on aga ilmselgelt lapse arenguks ja eneseteostuseks vajalik kulutus). 4 2-15-9776
5. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohus, silmas pidades hagejate nõude kogusuurust ja kostja regulaarse sissetuleku suurust, möönab, et 3 lapsele rahas ülalpidamise maksmisel PKS § 101 sätestatud miinimummääras (antud juhul 3 x 195= 585 €) võib keskmise või alla keskmise sissetulekuga vanem jääda olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla (www.stat.ee avaldatud Statistikaameti andmetel on 2015.a II kvartalis keskmine netopalk ca 800 €). Kostja pangakonto väljavõtte järgi tema keskmine sissetulek 7 kuu jooksul perioodil veebruar – august 2015 oli keskmiselt 640 € kuus, mis jääb alla keskmise netopalga ja millest jääks PKS § 101 määras elatise maksmisel kostjale kätte üksnes 50 € ringis. Seetõttu kohus, tuginedes PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatule, peab põhjendatuks vähendada ühe lapse kasuks väljamõistetava elatise määra 30 % võrra, so 70 %-le Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. Iga lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta E.’i arvele elatist seega 140 eurot kuus lapse kohta, kokku kolmele lapsele vähemalt 420 € kuus, millega kostjale jääb enda toimetulekuks vähemalt 220 eurot, mis vastab ligikaudu poolele miinimumpalgale. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 7 PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab hagejate elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu
6. kuupäeva. Elatis tuleb maksta hagejate esindaja E.’i pangakontole. Samuti tuleb tema pangakontole tasuda hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 4 kuu (140 €/kuus) ja 8 päeva (4,67 €/päevas) eest kogunenud laste elatise summa 597,36 € (560 + 37,36) lapse kohta, kokku 1792,08 eurot (3 x 597,36).
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 5