KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2016.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-15-9439 Tsiviilasi S. S. hagi I. S. vas

§ 428lg 1 p 3, § 661 lg 1, 2 Võtta vastu S.

S.i hagist loobumine ning lõpetada menetlus S. S. hagis I. S. vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulude jaotus ja

1. Jätta menetluskulud hageja S. S.i kanda. menetluskulude rahaline
2. Jätta rahuldamata kostja I. S. 25.01.2016.a. kindlaksmääramine menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3. Tagastada hageja S. S.ile tema kontolt 16.07.2015.a Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõiv 100 eurot hageja S. S.i kontole EEx Swedbank. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi nr 2-15-9439 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
4. Pärnu Maakohtu menetluses on S. S.i hagi I. S. vastu abielu lahutamiseks.
5. 15.01.2016.a esitas hageja hagist loobumise avalduse. Avalduses palus hageja tagastada tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult.
6. 25.01.2016.a esitas kostja arvamuse hagist loobumisele ning menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulu koosneb õigusabi kulust summas 360 eurot. Avaldusele on lisatud õigusabi kulude arved.
7. Kohus andis 29.01.2016.a määrusega, mis on hagejale kätte toimetatud 01.02.2016.a., hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 7 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kuid hageja kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja vastuväiteid loobumise avalduse esitanud ei ole. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. 6.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja S. S.i kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kostja esitas 25.01.2016.a. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, millega palub hagejalt välja mõista kulu õigusabile summas 360 eurot, see on 2,5 tundi tunnihinnaga 144 eurot. Õigusabi kulud koosnevad: hagimaterjalidega tutvumine ja 09.09.2015.a vastuse koostamine 1 tund, konsultatsioon seoses hageja 25.09.2015.a vastusega ja 16.09.2015.a kohtumäärusega 1 tund ja konsultatsioon seoses 23.12.2015.a toimunud kohtuistungiga 0,5 tundi. Hageja vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 2

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega kontrollib kohus kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus on seisukohal, et iseenesest abielulahutuse asja ajamiseks, mis ei ole keerukas ega mahukas, mida käesoleval juhul tuleb konstanteerida, ei saa pidada vajalikuks esindaja palkamist. Käesoleval juhul on kostja küll esitanud OÜ Advokaadibüroo Aus ja Talu õigusabi arved, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses esindaja olnud.

§ 175lg 1 peetakse silmas just menetlusosalist menetluses esindanud advokaati.

Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumendid allkirjastanud ise ja kostjat menetluses advokaat ei ole esindanud. Riigikohus on seisukohal, et kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (01.04.2015.a lahend 3-2-1-183-14, p 13). Seega on kohus seisukohal, et kostja esindaja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. 7. Hageja on palunud kohtul tagastada tema poolt tasutud riigilõiv kas osaliselt või tervikuna. RLS § 15 kohaselt