2-15-9293/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-9293 Tsiviilasi A. K. D.i hagi M. B. D.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. K. D., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx Kostja M. B. D., sünd. xx xx xxxx, eluk. xxxxxxxx xx. xxxxxx xxxxxx xxx xxxx x:xx xxxxx xxxxxxx, xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada A. K. D.i hagi. Lahutada A. K. D.i (D., isikukood xxxxxxxxxxx) ja M. B. D.i (D., sünd. xx xx xxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx xxx x., xxxxxxx) poolt. Anda A. K. D.ile tagasi abielueelne perekonnanimi „K.“. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. xxxxx õiguse väljaselgitamisega ning käesoleva kohtuotsuse tõlkimisega seotud kulud jätta kostja kanda, sellekohase määruse teeb kohus pärast otsuse jõustumist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud 17.06.2015 esitas A. K. D. kohtule hagiavalduse M. B. D.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx (esitatud vastav tõend koos tõlkega). Abielulised suhted on lõppenud 1,5 aastat tagasi, lahutada hageja ei saa, kuna abikaasa on välisriigi (xxxxx) kodanik. Tsiviilasi nr 2-15-9293 Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja vastuse nõude inglise keelde tõlgituna kätte, kostja esitas 14.11.2015 kohtule kirjaliku vastuse, milles nõustub esitatud hagiga ega pea leppimist võimalikuks. Kostja nõustub menetluskulude jätmisega tema kanda. Kohus on kostja telefoni teel 26.11.2015 isiklikult ära kuulanud, kostja selgitas, et kooselu kestis kokku 7 aastat, hageja lahkus Eestisse sugulasi vaatama, kuid enam ei naasnud. Lapsi ega varalisi vaidlusi poolte vahel ei ole. Kostja hinnangul on ta teinud kõik endast sõltuva abielu päästmiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Samal päeval kostja esitatud taotluse alusel andis kohus temale täiendava aja seisukoha kujundamiseks (kostja kaalus oma nõustumuse tagasivõtmist), kuid kostja kohtu antud tähtajaks midagi ei teatanud. Kohus kuulas hageja isiklikult kohtus ära kohtus 01.12.
2. Hageja jäi oma nõude juurde ja selgitas, et abielulised suhted lõppesid 2013 a suve lõpus, mil ta tuli Eestisse. Ta elas siin 9 kuud ja siis naases 3 kuuks xxxxx, kuid abielu sisuliselt oli lõppenud. Hageja kinnitas, et pooltel ühiseid lapsi ja jagatavat vara ei ole, pärast 2014.a augustit on suheldud abikaasaga üksnes telefoni teel ja internetis. Hageja soovis tagasi võtta oma abielueelse perekonnanime „K.“. Kohtuotsuse põhjendused Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist eri riikides elavate abielupooltega, kel on erinev kodakondsus, tuleb rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 ja § 57 lg 3 kohaselt abielu lahutamisele kohaldada xxxxx õigust, sest poolte viimane ühine elukoht oli xxxxx xxxxxxxxxx. Asja menetlemiseks on pädev Eesti kohus (Pärnu Maakohus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel. Kohus on xxxxx õiguse sisu välja selgitanud. xxxxx tsiviilkoodeksi § 166 lg 1 sätestab, et kui abielu jätkamist ei saa abikaasadelt enam eeldada, sest abielu vundament on kokku varisenud, võib kumbki abikaasa abielulahutuse hagi esitada. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib abielu lugeda lõppenuks, kui see on kestnud vähemalt ühe aasta ja abikaasad esitavad ühise taotluse abielu lahutamiseks või üks abikaasa nõustub teise poole hagiga. Sellisel juhul peab kohtunik mõlemad pooled isiklikult nende tahte selgitamiseks ära kuulama ja lähtuma lahendi tegemisel nii laste huvidest kui lahutuse majanduslikest tagajärgedest. Kuna käesoleval juhul on - poolte abielu kestnud üle 5 aasta (kooselu väidetavalt kauemgi) - enam ei elata koos juba ligemale 1,5 aastat ja kostja ei ole hagile vastu vaielnud - mõlemad pooled on kohtuniku poolt isiklikult ära kuulatud, kohtu hinnangul on ka telefoni teel ärakuulamine suurt distantsi arvestades selle nõude täitmine - varalisi vaidlusi ei ole, samuti puuduvad ühised lapsed siis tuleb hagi rahuldada ja tõdeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja tuleb tagasi anda tema abielueelne perekonnanimi „K.“, seda näeb ette ka xxxxx tsiviilkoodeksi §
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Kuna kostja on oma vastuses ise nõustunud menetluskulude kandmisega, tuleb nii türgi õiguse väljaselgitamisega kantud tõlkekulud kui käesoleva otsuse tõlkimisega seotud kulud (summad selguvad hiljem ning esialgu tuleb need tasuda kohtu eelarvest) jätta kostja kanda ning need hiljem TsMS § 179 lg 2 tehtava määrusega välja mõista. 2