← Eesti

2-17-1302/35

Obsah (9)§ 436§ 438§ 232§ 367§ 162§ 177§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. august 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei ka

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 13. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selles, et hageja müüs kostjale kaupa (vaipkatet). Kirjalikku müügilepingut küll ei sõlmitud, kuid seadus seda ka ei nõua. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vaidlus on poolte vahel selles, et kostja väitel kulus vaipa kostja toitlustuskoha põranda katteks liiga palju ning kostja ei ole nõus ülekulu hüvitama. Arvestades esitatud tõendeid, eelkõige vaiba 5

(7)Tsiviilasi nr 2-17-1302 paigaldanud Teket AP AS projektijuhi selgitust (tl 108), ei saa kohus kostja vastuväidetega vaiba liigsuure koguse osas nõustuda. Äsjanimetatud tõendis on üksikasjaliselt välja toodud vaipkatte suuruse arvutuskäik, vajadused selle 49,5 jooksva meetri (vaiba laius 4m, seega kokku 198m2 mille osas on ka arve esitatud) paigaldamiseks, mis olid tingitud mustrisammust, kõveratest seintest ja osalt ka sellest, et paigaldaja ei olnud mõõtmise aja teadlik, et baarileti alusele pinnale vaipa ei tule. Vaipkatte aluse pinna oli plaanil (kattuvad plaanid nii tl 63 kui 115) märgistanud sisekujundaja A. S., keda käesoleval juhul saab käsitleda kui kostja/tellija esindajat. Oluline on siinkohal märkida, et käesoleval juhul oli hageja üksnes vaiba tellija/müüja, vaipkatte paigalduse osas esitas paigaldaja kostjale eraldi arve (tl 57), ja seega oli kostja ja paigaldaja vahel eraldi õigussuhe (töövõtuleping). Kuivõrd paigaldaja oli antud juhul lõplike mõõdistuste teostaja, ei pidanud hageja tegema iseseisvalt mingeid arvutusi vajalike vaiba koguste osas ja seega ei saa hagejale ka ette heita vaiba ülekulu (Teket AP OÜ arve ja selgituse kohaselt oli ülekulu 56m2). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et poolte vahel olnuks kostja väidetud kokkulepe esitatud arve muutmiseks/vaiba koguse vähendamiseks, arve muutmise soovile viitab küll kostja tolleaegse juhatuse liige A. K. e-kiri 16.08.2016 (tl 124), kuid hagejat esindanud S. K. on samas selgitanud, miks ei saa ülekulu juba tellitud ja paigaldatud vaiba puhul maha arvestada. Seega ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et kuni uue arve esitamiseni olnuks tal õigus võla tasumisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel. Vaidlust esitatud arve aritmeetilise õigsuse ja tehtud ettemakse (2500 EUR) ning hilisemate osamaksete (1246.80 + 500 EUR) osas ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema juhatuse liige on isiklikult arve vastu võtnud ja selle ka allkirjastanud (tl 6). Kostja juhatuse liikme allkirjastatud arvele on eraldi märgitud viivisemäär 0,07% päevas ja hoiatus, et arve mittetähtaegsel tasumisel alustatakse inkassomenetlust (arvet valvab OK Incure). 14. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja nõuded on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja ei ole kohaselt täitnud temale müüdud ja kättesaadud kauba eest maksmise kohustust (VÕS § 208 lg 1) ja on jätnud arvest nr MA1619521 tasumata 3000 EUR. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik kohustust rikub. Samuti võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, milleks muuhulgas on ka VÕS § 128 lg 3 kohaselt mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks, nagu kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja pidi arvet allkirjastades ja vastu võttes (millist kohustust talle ei tulenenud) saama teada, et hageja võib alustada inkassomenetlust. Seega on hageja nõue inkassoteenusele summas 432 EUR põhjendatud, tegemist ei ole ebamõistlike kuludega põhivõlga arvestades, kuivõrd inkassomenetluse eesmärk oli ära hoida kohtumenetlust, mille kulud on veelgi suuremad. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi summas 361.20 hagi esitamise seisuga (arvutusi kostja vaidlustanud ei ole). Viivisemäära osas leiab kohus, et kuivõrd kostja võttis hageja esitatud arve isiklikult allkirjastades vastu ning arvel on viivisemäär märgitud, aktsepteeris kostja nimetatud viivisemäära, kuivõrd ei ole ka hilisemalt (enne kohtumenetlust) seda vaidlustanud. Ainsad pretensioonid olid kostjal tellitud kauba koguse osas.

§ 367kohaselt saab hageja nõuda viivist edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud 15.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, 6

(7)Tsiviilasi nr 2-17-1302 menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hagis märgitud menetluskulude nõudega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 400 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tundi materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks hinnaga 100 eurot tund (mis on kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu määr), käibemaksu ei lisandu. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. 16. Kuivõrd kostjale ei ole pärast asukoha, ärinime ja juhatuse muutmist olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada ja seda on tehtud avaliku kättetoimetamise läbi, tuleb ka käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.