Obsah (5)

§ 403§ 187§ 5§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H.Tsiviilasja number H. Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 31.mai 2017, Pärn

§ 403lg 1) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada osaliselt.

1. Välja mõista J. T.lt J. T. kasuks välja elatis 127,50 eurot kuus alates 01.02.2017 kuni J. T. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a.
2. Välja mõista J. T.lt J. T. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2016 – 31.01.2017 eest elatis ühekordses summas 255 eurot.
3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb J. T.l tasuda J. T. arvelduskontole nr EExxx SEB Pangas selle kuu, mille eest elatist makstakse
4. kuupäevaks. Tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise summa tuleb kostjal maksta mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühe summana, kui hageja esindajaga ei lepita kokku teisiti.
5. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse Tsiviilasi nr 2-16-128836 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE J. T. (seaduslik esindaja H. J.) esitas 07.12.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. T.lt elatise 200 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja 20.01.2017 anti asi üle Pärnu maakohtu kohtunikule nõude lahendamiseks hagimenetluses. 25.01.2017 kohus määrusega kohustas hagejat esitama oma põhjendatud nõue hagiavalduse vormis ning määras selleks tähtaja. 31.01.2017 esitatud hagiavalduse jättis kohus puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning 08.02.2017 hageja esitas täpsustatud hagi, mille kohus 10.02.2017 menetlusse võttis. Hagiavalduses hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas ning tagasiulatuvalt aja eest 01.12.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 400 eurot ühekordse summana. Avalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hageja igakuised kulud 255 eurot – eluasemekulud 50 eurot, toidukulu 70 eurot, transpordikulu 25 eurot, hügieenitarvete kulu 5 eurot, kulud lapse koolikohustuse täitmiseks 75 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 10 eurot ja muu vältimatu püsikuluna mänguasjade soetamise kulu 20 eurot. Hageja kummalgi vanemal kinnisvara puudub, hageja emal puuduvad ka säästud. Hageja soovib väljamõistetava elatise kandmist hageja enda nimel avatud arvelduskontole SEB Pangas. KOSTJA VASTUS Kostja tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid osaliselt. Kostja kannab karistust kinnipidamiskohas ja kohtuotsusega on tal keelatud suhelda J. T. esindaja H. J.ga. Kostja on nõus toetama last 100 euroga kuus pärast kinnipidamisasutusest vabastamist ning endale töö ja elamispinna leidmist. Kostja soovib hageja esindajaga elatise maksmises kokku leppida. Kostja väidetel maist kuni xxxxxxxxxx xxxx elati koos ühise perena. Kostja on varem lapse ülalpidamises ja kasvatamises osalenud, on ostnud lapsele mööblit, jooksuratta, süüa ja riideid. Samuti on lapsele riideid ostnud kostja ema. Kostja on panustanud ka pere ja lapse üldisesse heaolusse ja olmetingimuste parandamisse: 2016.a jooksul ostis mitmel korral küttepuid, soojustas pesuruumi. Kui kostjal oli vaba päev või oli kostja haiguse tõttu kodus, jäi ka laps lasteaiast koju. Kostja on lapsega koos käinud rahvaspordiüritustel, poes, rattaga sõitmas. Sõltuvalt töögraafikust viis isa last lasteaeda. Kostja märgib, et tal mingit vara ega säästusid ei ole. Seevastu hageja emale kuulub kostja teada osa korterist xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxxxx. Kostja vaidleb osaliselt vastu hageja kulude suurusele ja peab põhjendatuks kulusid summas 215 eurot järgmiselt: - eluasemekulud 20 eurot - toidukulud 70 eurot - transpordikulusid kostja ei tunnista, kuna eelkooliealistele on transport tasuta; - muud vältimatud püsikulud 15 eurot. Kostja nõustub täielikult koolikohustuse täitmise kuludega 75 eurot ja hügieenikuludega 5 eurot. Lisaks kostja arvestab ka hageja tervishoiukuludeks 15 eurot, samas kui hageja tervishoiukulude summa hagiavalduses on 0 eurot. Hageja riiete ja jalanõude kuluks kostja peab mõistlikuks ja vajalikuks 20 eurot kuus hageja näidatud 10 euro asemel. Kostja märgib, et viibib vangistuses kuni xx xx xxxx, vanglas tööd seni saanud ei ole. Lisaks on vanglas töötunni maksumus 63 senti, saadavast sissetulekust 50% läheb hagideks ja 20% kogutakse vabanemisfondi, kostja käsutada jääks 30%. Seetõttu ei ole kostjal võimalik enne vabanemist elatist maksta ning kui vabanemise järel leiab töö, on tema haridustasemega võimalik saada miinimumpalka. Pärast vabanemist peaks kostjal olema 2-3 kuud vaba eluga kohanemise aega. Kostja avaldab ka kahtlusi enda isaduse suhtes ning on valmis tegema DNA-testi ning on 2 Tsiviilasi nr 2-16-128836 nõus vabanemise järel mingist ajast alates maksma lapsele elatist, kui DNA test tema isadust kinnitab. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 ja poolte nõusoleku alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks. Kostja esitas täiendavaid selgitusi, hageja kohtu määratud tähtpäevaks midagi täiendavalt ei esitanud. Kohus kontrollis kinnistusraamatust ja liiklusregistrist, et hageja kummalgi vanemal nendes registrites registreeritavat vara ei ole. Hageja ema H. J. on Maksu- ja Tolliameti andmetel on H. J. saanud maksutatavat tulu viimati veebruaris 2017 (aktsiaseltsilt xxxxx xxxx). Seega on hageja vanemate majanduslik olukord sarnane. Muude tõendite kogumist omal algatusel kohus vajalikuks ei pea. Pooled ei ole kohtult tõendite kogumist taotlenud.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada poolte esitatu alusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hageja elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 08.02.2017 täpsustatud hagiavalduse esitamisest ning enne seda alates 01.12.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud elatise ühekordse summana 400 eurot. Hagiavaldusest järelduvalt moodustub see summa 2016.a detsembrikuu ja 2017.a jaanuarikuu elatisest ehk 200 eurot kuu kohta, sellises summas nõudis hageja elatist 07.12.2016 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Hagiavalduse kohaselt hageja ühe kuu kulude summa on 255 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 kehtib kuupalga alammäär 470 eurot kuus ja minimaalne elatis seega oleks 235 eurot kuus. Vanematel on PKS §st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Seega praegu on selleks eelduslikult 470 eurot. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendit nr 3-2-1-174-16 p 13, nr 3-2-1-119-15, p 11). Praeguses asjas on hagiavalduses aga välja toodud, et hageja kulud on tegelikult väiksemad, 255 eurot kuus. Samuti on kostja tuginenud sellele, et vangistuses viibimise tõttu ei ole tal võimalik 3 Tsiviilasi nr 2-16-128836 kuni 2018.a oktoobrini sissetulekut teenida ega elatist maksta, pärast vabanemist mõne aja möödumise järel saaks ta elatist maksta pooles ulatuses lapse tegelikest kuludest ehk seaduses sätestatud alammäärast väiksemas summas. Kohus leiab, et vabadusekaotusliku karistuse kandmine, mis piirab kostja võimalusi vabalt tegevusala valida ja sissetulekut teenida, võib olla PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, et elatis välja mõista alla alammäära, kohus on seda pooltele ka selgitanud. Samas tuleb arvestada, et kostja on oma õigusvastase käitumisega sellised piirangud endale ise tekitanud, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist 0 euroni ehk selliselt, et kostja ei pea vangistustähtaja lõppemiseni elatist maksma. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt ka siis, kui vanem kannab vabadusekaotuslikku karistust. Riigikohus on mitmetes lahendites avaldanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17,
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15). Kostja on välja toonud, et vanglas on võimalik töötada, kuigi saadav töötasu on väike; kostja toob tööle mittesaamise võimalike põhjustena välja vangla ülerahvastatuse ja töökohtade vähesuse, samuti selle, et kostjale ei ole tehtud riskihindamist. Samas on kostja väited vanglas mittetöötamise kohta paljasõnalised – kostja ei ole täitnud kohtu 27.04.2017 määruses tehtud ettepanekut esitada vangla tõend, et kostjal ei ole võimaldatud vanglas töötada ja ta ei ole sissetulekut saanud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis 127,50 eurot ehk summas, mis vastab poolele summale lapse tegelikest kuludest. Samas summas tuleb arvestada ka tagasiulatuvalt enne hagiavalduse esitamist, alates 01.12.2016 – veebruarini 2017 nõutavat elatist. PKS § 108 annab õigustatud isikule õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutud ajast. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus kogu perioodi (siinses asjas 2 kuud) eest välja ühe summana. Eeltoodu alusel kohus mõistab tagasiulatuva elatise katteks kostjalt hageja kasuks välja 255 eurot. Kuna kohtumenetluse ajal ei ole kostja hagejale elatisraha maksnud, on kohtuotsuse tegemise seisuga elatis muutunud sissenõutavaks summas 765 eurot (tagasiulatuv elatis 255 eurot + 4 kuud x 127,50 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb elatis maksta lapse arvelduskontole. Kohus möönab, et lapse kasvades tema vajadused suurenevad ning pikemas perspektiivis ei ole hagiavalduses näidatud hageja kulude summa 255 eurot kuus lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks tõenäoliselt piisav. Hagejal on õigus asjaolude muutumise korral taotleda elatise suuruse muutmist. Selles menetluses kohtu ette toodud asjaolud ei võimalda elatise suuruse muutumist etteulatuvalt kindlaks määrata, kuna ei ole teada, millal kostja vangistusest vabaneb (kostja on viidanud ennetähtaegselt vabanemise võimalusele), millised saavad olema kostja sissetulekud ja hageja tegelikud kulud. Elatise hagi osalist rahuldamist ei välista kostja esile toodud kahtlused enda isaduse suhtes ja viited DNA-testi tegemise soovile. Kostja on kantud isana J. T. sünniakti ning ta ei ole esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks. Arvestades, et J. T. ja H. J. ei olnud hageja sünni ajal abielus, oli kostja sünniakti kandmiseks vajalik temapoolne isaduse omaksvõtu avaldus ning H. J. nõustumine isaduse omaksvõtuga. Kostja vastusest ei selgu, millal ja millistel asjaoludel on tal tekkinud kahtlused, et hageja võib-olla ei ole tema laps. Kohus selgitab, et PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isadust kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Isaduse vaidlustamise hagi esitatakse lapse vastu (PKS § 95). Kuni kostja on kantud lapse isana sünniakti, on ta kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Makstud elatist ei ole kostjal õigust 4 Tsiviilasi nr 2-16-128836 lapselt tagasi nõuda ka siis, kui hiljem selgub, et laps temast ei põlvne ja isaduse kanne tühistatakse. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled kulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole selles asjas eelduslikult tekkinud, sest elatise asjas riigilõivu ei nõuta, pooltel ei olnud menetluses lepingulisi esindajaid ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus jätab võimalikud menetluskulud iga kulu kandnud poole enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5