2-17-1052 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2017, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ajaolud ja menetluse käik SS esitas oma seadusliku esindaja kaudu 19.01.2017 hagiavalduse SS vastu elatise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.01.

1. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et SS elab alates 01.11.2016 oma isa IS juures ning lapse ema SS ei ole last rahaliselt toetanud alates sellest ajast, kui laps kolis isa juurde. Kohus võttis hagiavalduse 03.02.2017 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale e-posti teel kätte 03.02.
2. 1 2-17-1052 Kostja on 14.02.2017 kohtule esitatud vastuses hagi õigeks võtnud ning selgitanud, et jaanuarikuu elatisraha on juba IS pangakontole üle kantud. Kohus on 14.02.2017 küsinud hageja seaduslikult esindajalt kinnitust selle kohta, et kostja on jaanuaris 2017 tasunud IS elatisraha SS ülalpidamiseks. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtule 14.02.2017 saadetud e-kirjas, et kostja on jaanuaris 2017 elatisraha tasunud. Seoses asjaoluga, et kostja on elatise nõudega nõustunud, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt

§ 440

lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
3. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.2017 seadusega sätestatud alammääras, mis on 2017.aastal 235 eurot. Kostja on jaanuaris 2017 tasunud elatisraha lapse seadusliku esindaja IS pangakontole. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, võttes seega omaks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja lapse emana ei ole rahaliselt toetanud lapse ülalpidamist, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada alates 01.02.
5. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 164

mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2