Obsah (7)

§ 632§ 633§ 440§ 162§ 173§ 174§ 445

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 01. September 2017 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-719 Hagi ese T J

§ 632lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ paluvad hagejad T J ja M P kohtul: 1. Mõista korteriomand nr XXXXXX (XXXXXXX) hagejate omandisse, märkides kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärusega on asendatud kostja tahteavaldus, mille alusel kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas korteriomandi XXXXXX II jakku ühisomanikena M P (isikukood XXXXXXXXXXX) ja T J (isikukood XXXXXXXXXXX) ning kustutada registrist ühisomanik P P (isikukood XXXXXXXXXXX). 2. Näha kohtumäärusega ette, et hagejad on kohustatud tasuma kostjale tema osa eest korteriomandis 6000 eurot. Faktilised asjaolud 1. Kinnistusraamatusse on kantud XXXXXXXXXXXXX omanikena ühisomanikud M P (isikukood XXXXXXXXXXX), P P (isikukood XXXXXXXXXXX), T J (isikukood XXXXXXXXXXX) (LISA 1). Korter on saadud pärimise teel, keegi asjaosalistest selles ei ela ning korter on käesoleval ajal tühi. 2. Kostja P P keeldub nimetatu korteriga seotud tehinguid ja toiminguid tegemast ning kulusid kandmast ning isegi hagejatega suhtlemast. Seda tõendab Pärnu Maakohtu 26.8.2016 määrus (LISA 2), millest nähtuvalt olid XXXXXX maja teiste korteriomandite omanikud sunnitud pöörduma kohtu poole, et kohus asendaks kostja tahteavalduse majas vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Samuti ei ole kostja vastanud hagejate tähitud kirjale (LISA 3) ega e-kirjale (LISA 4), milles hagejad tegid oma esindaja kaudu ettepaneku (LISA 5) jagada korteriomand kohtuväliselt. 3. Hagejad on kandnud seoses kõnealuse korteriga käesoleva ajani dokumentaalselt tõendatavaid otseseid rahalisi kulusid järgmiselt: lk 3

1. a)
2. b)
3. c)
4. d)Kommunaalmaksed ca 500 eurot; Asjaajamiskulud 50 eurot (kinnistamisavaldus); Käesoleva avalduse riigilõiv 50 eurot; Käesoleva avalduse koostamise eest juristile makstud tasu 200 eurot; Lisaks on hagejad kulutanud korteriga seotud asjaajamise peale märkimisväärselt aega ja närve. Kostja ei ole osalenud korteri hooldamises. 4. Korter ja maja vajavad kaasajastamiseks märkimisväärseid investeeringuid, mida P P ilmselt ei ole nõus kandma. Tühjalt seisva ning amortiseerunud elektrisüsteemiga korteriomandiga kaasnevad riskid. Samuti on naabrid hagejatele korduvalt kaevanud, et tühjalt ja kütmata seisev korter tekitab neile kütteperioodil lisakulusid, samuti hallituse ohtu, lagundab maja ja kahjustab naabrite korteriomandit ja väärtust. Olukorra lahendamist takistab P P ebakonstruktiivne käitumine. 5. Korterit ei ole võimalik jagada reaalosadeks ega ühiselt kasutada, samuti puudub selle järele vajadus. 6. Hagejad on 2015. aastal suhelnud kinnisvaramaakleriga ning jõudnud arusaamisele, et korteri väärtus on vajalikku kaasajastamist arvestades ca 20 000 eurot. Õiguslik alus 7. AÕS § 7 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas puuduvad erinormid. 8. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Käesolevas asjas ei ole kaasomanike vahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõigust välistatud. Samuti ei ole kaasomandi lõpetamise nõue ega taotletav viis vastuolus hea usu põhimõttega ega ebaõiglane. 9. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, võib kohus hageja nõudel anda asja ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. 10. TSÜS § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.2010. a määrus nr 3-2-1-65-10, p 20.). Hagejate nõuded 11. Hagejad leiavad, et kujunenud olukorras on kõige mõistlikum, kui kohus annaks asja hagejatele kui kaasomanikele, pannes neile kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. Sellisel juhul saavad hagejad teha korteris vajaliku remondi ja tagada maja ja naabrite huvides korteri aastaringse kasutuse, andes selle üürile või müües selle tavalises lk 4 korras, et vältida sund või -kiirmüügiga paratamatult kaasnevaid kulusid ja odavmüügi riski. 12. Arvestades eespool punktis 3 nimetatud kulusid ja remondivajadust paluvad hagejad kohtul panna vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 hagejatele kohustuse maksta kostjale tema kaasomandi osa eest summa 6000 eurot. Hagejad on valmist kandma selle summa kohtu või notari deposiiti või vahetult kostja pangakontole, kui kostja soostub avaldama oma pangakonto andmed. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma esialgses vastuses hagile /t.l. 57/ avaldas soovi kokkuleppe sõlmimiseks. Kohtu poolt kompromissi sõlmimiseks antud tähtaja jooksul esitas P P omapoolse kompromissipakkumise /t.l. 73/ ja kuna see hõlmas ka E. J haua hoolduse kulusid, ei saavutatud kokkulepet. Kompromissi üheks tingimuseks oli, et hagejad maksavad kostjale tema osa eest 6000 eurot. Kostja oma kirjas 22. 05. 2017.a. /t.l. 88/ on samuti viidanud haua hoolduskuludele, mis tuleks tasuda korteri müügist saadud rahast. Kostja sõnul ei ole ta koostööst keeldunud ja tema poole on pöördutud vaid ühel korral. Siis mingist kompromissist juttu ei olnud. Kohtule tehtud kõnes kostja esitatud nõuet sisuliselt ei vaidlustanud ja on nõustunud, et loovutab oma osa kaasomandist hagejatele, 6000 euro eest. Alternatiivina pakkus kostja kaasomandi müüki ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel võrdsetes osades. Muudest nõuetest kostja loobus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud hagiga ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule kinnitanud, et on nõus ühisomandi osast loobuma hagejate kasuks kui need maksavad talle 6000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejate T J ja M P ja kostja P P ühisomandis on korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXXX, reg. osa nr. XXXXXX /t.l.5/. Kinnistu omandasid pooled pärimisega. Korteris ei ela keegi. Hagejad soovivad ühisomandi lõpetada selliselt, et korteri ühisomanikena kantakse kinnistusregistrisse hagejad ja P P kustutatakse registrist omanikuna. Omandi kaotuse eest maksvad hagejad P P 6000 eurot. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Käesolevas asjas ei ole kaasomanike vahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõigust välistatud. Samuti tuleb nõustuda hagejatega selles, et kaasomandi lõpetamise nõue ega taotletav viis ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega ebaõiglane. lk 5 AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, võib kohus hageja nõudel anda asja ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kostja istungile ei ilmunud ja on kohtule tehtud kõnes kinnitanud, et on nõus ühisomandi lõpetamisega hagejate pakutud 6000 eurot eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte ühisomandis olev korteriomand tuleb anda hagejate ühisomandisse ja kostja omanikuna registrist kustutada. TSÜS § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtumäärus, millega kaasomand lõpetatakse, asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Antud juhul asendab kohus kostja tahteavalduse tema kustutamiseks kinnistusregistrist ja korteriomandi jätmiseks hagejate ühisomandisse, käesoleva määrusega. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus rahuldab hagejate taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt makstud riigilõivu osas summas 300 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagejate taotluse kinnistamisavalduselt makstava riigilõivu summas 50 eurot nõudes, sest ei pea selle väljamõistmist kostjalt põhjendatuks ja mõistlikuks, kuna kande tegemine on hageja huvides. Kulu juristile on hagejate poolt tõendamata, sest ei esitatud dokumentidest ega menetluskulu taotlusega koos esitatavatest tõenditest ei selgu õigusabi kasutamine. Seetõttu jätab kohus kulu juristile summas 200 eurot kostjalt välja mõistmata.

§ 445

järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hagejad on esitanud kohtule taotluse nende poolse hüvitise maksmise kohustuse ja kostjalt välja mõistetava menetluskulu tasaarvestamiseks. Kohus leiab selle olevat põhjendatud, kuna kontakti saamine kostjaga on olnud probleemne nii hagejatel kui kohtul. Seega on otsuse täitmiseks mõistlik tasaarvestada lk 6 poolte kohustused. Hagejad on kohustatud hüvitise summas 5700 eurot maksma kostjale ühe kuu jooksul, arvates käesoleva otsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder