) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014 aastal 177.50 eurot ning alates 1.01.2015 195 eurot).
lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.
lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
annab õigustatud isikule õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hagejad esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja seda ka tagasiulatuvalt. Sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja 2
pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi
ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt.
lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul kohus eelpool toodud asjaolusid tuvastanud ei ole, kostja neile ka ei viita. Poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse ning väljamõistetava aja osas, sisulisi vastuväiteid kostja hagiavalduses toodud elatise summa osas esitanud ei ole. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatusraha
lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 13.01.2016 igakuuliselt alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluse ajal tasutava elatise osas peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja ei ole elatist tasunud perioodil 13.01.2016 – 19.03.2017 eest, kuid kostja kohustus elatise tasumiseks nõutaval perioodil oli aga 3105.49 eurot (2016. aasta eest 11 kuud ja 17 päeva arvestusega 215 eurot kuus (30-päevane kuu), seega 2486.72 eurot 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.