← Eesti

2-15-8616/26

Obsah (7)§ 94§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102§ 164

2-15-8616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.aprillil 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-15-8616 Tsiviilasi MÕa h

) § 94 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. JÕ on kirjeldanud MÕ`a eostamise asjaolusid ning JÕ ei eita, et on lapse isa. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-GE1405 saab JÕ 99,99997% tõenäosusega olla MÕ bioloogiline isa. Seega leiab kohus, et eelpoolnimetatud ekspertiisiakt ning hageja seadusliku esindaja poolt esitatud asjaolud, mis annavad aluse eeldada lapse põlvnemist 2 2-15-8616 kostjast ning milliseid asjaolusid ei ole kostja ümber lükanud, annavad seadusliku aluse tuvastada MÕa põlvnemine JÕ`ast. 2.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97

p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuna kostja ei ole lapse eostamist soovinud, ei pea ta õigeks, et tal oleks mingeid moraalseid ja materiaalseid kohustusi lapse ees. Kostja väidab ka, et hageja esindaja sooritas seksuaalvägivalla tema suhtes, kuid tõendeid kostja oma väidete kinnituseks esitanud ei ole ning hageja esindaja ei ole neid omaks võtnud. Seega puuduvad tõendid, mis annaksid õiguse kohustatud isiku, s.o kostja, vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Poolte vastastikused süüdistused teise poole moraalituse kohta jätab kohus alaealise lapse huvidest lähtudes tähelepanuta. 3. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 102

on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks MÕ`ale veel 2 alaealist last abielust KÕ. Samas on kostja kinnitanud, et tema abikaasa koos lastega elab Eestis, abikaasa ei tööta. Kostja ise elab xxxxxx, on registreeritud töötu, kes enda sõnul peab töötu abirahadest (88 eurot päev, maha arvestada maksud 25%) üleval ka oma Eesti peret. Eeltoodust nähtub kostja ja tema praeguse pere materiaalsed võimalused elada kahes riigis ja mitte töötada olukorras, kus kostja on töövõimeline. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leiab kohus, et kuigi kostjal on veel lapsi, puudub alus elatise vähendamiseks alla Vabariigi 3 2-15-8616 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud

§ 164lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi korral kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskuluks on Ts

MS § 143 p 1 alusel DNA eksperiisitasu 171 eurot, mis tuleb eeltoodust lähtudes jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.