Obsah (7)

§ 96§ 99§ 100§ 101§ 97§ 120§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 28.detsember 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-15-110825 L. L versus R. R elatis lapse ülalpid

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 99

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101

lg 2).

§ 97

lg 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane

§ 102lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

1. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema 2 objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.
2. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
3. Hageja on esitanud 16.05.2015 maksekäsu kiirmenetluses elatise nõude 150 eurot alates 16.05.
4. Hageja taotles kohtumenetluse ajal 30.11.2015 kohtule esitatud avalduses elatise väljamõistmist 150 eurot alates 16.06.
5. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, et kostja ei ole pidanud hagejat üleval alates 16.06.2014 kuni 16.05.
6. Kostja vastusest nähtub, et hageja, hageja esindaja ja kostja elasid koos kuni 19.05.2015, mida hageja esindaja ei ole ka vaidlustanud. Hageja esindaja on leidnud, et ka tema on last üleval pidanud, mitte ainult kostja. Nimetatud väide ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks tagantjärgi so 16.06.
7. Ka poolte vahel sõlmitud kinnituse järgi (tl 12) hageja esindaja kinnitab, et soovib elatist alates 19.05.2015 ja kostja on tasunud elatist perioodi 20.05.2015-31.09.2015 600 eurot. Hageja vastuse ( tl 18) järgi on kostja tasunud kokku 750 eurot. Kohus leiab, et elatis 150 eurot tuleb välja mõista alates 01.11.
8. Ajavahemiku 01.11.2015-28.12.2015 tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 285,48 eurot. Elatise väljamõistmisel kohus arvestas kostja poolt tasutud elatist 750 eurot perioodi 20.05.2015-31.10.2015 eest.
9. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada osaliselt hageja taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks 150 eurot alates 29.12.
10. Ajavahemiku 01.11.2015-28.12.2015 tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 285,48 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik 3