KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-18-13473 Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2018, Pärnu Tsiviilasi Eesti Haigeka
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
§ 430
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
- Poolte taotlusel kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kohus täpsustab kompromissi sõnastust, jättes punktist 1.
- välja mittevajaliku väljendis „mitte vähem kui“, kuna 191 kuu 20 euro suuruste osamaksete + viimase kuu osamakse 12,88 eurot summa vastab kokkulepitud summale. Mõnel maksepäeval 20 eurost suurema summa tasumine mõjutab järgnevate maksete suurust ja tasumise kohustust. Kokkulepitud maksegraafiku täitmisel 20 euro kaupa aga olekski viimase osamakse suuruseks 12,88 eurot ning kostjalt ei saa oodata tasumist suuremas summas. Maksegraafiku lõpuks ei saa koguneda kokkulepitust suurema summa tasumise kohustust ka mõne vahepealse osamakse tasumisega viivitamise teel, sest kasvõi ühe osamakse tasumisega viivitamise puhuks on pooled kokku leppinud hageja õiguses pöörduda koheselt kogu summa sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Seega kokkulepe tasuda igal maksepäeval „mitte vähem kui“ kokkulepitud summa on sisutühi. Piisab igakuise kokkulepitud osamakse suuruse märkimisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg-st 1 tulenevalt hageja ei või nõuda kostjalt kokkulepitust suuremata maksete tegemist, kuid ei või ka keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva. Puudub vajadus maksegraafikus väljendiga „mitte vähem kui“ rõhutada kostja seadusest tulenevat õigust tasuda võlga kokkulepitud graafikust kiiremini ja suuremate osamaksete kaupa. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-18-13473 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et
§ 430
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 6.
§ 173
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
§ 168
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega selles asjas menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuid kuna hüvitatavaid menetluskulusid, mida kostjalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3
(3)