Obsah (13)

§ 633§ 187§ 230§ 2681§ 5§ 438§ 322§ 3141§ 317§ 413§ 414§ 173§ 164

Tsiviilasi nr 2-18-13253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1325

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hagejad esitasid Tartu Maakohtule 05.09.2018 hagiavalduse V.L vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Avalduse kohaselt hagejate esindaja J.T ja kostja kooselust 2009-2014 ja 2015-2016 sündisid lapsed V ja V. Kostja ei ole kantud laste sünnitunnistusele isana, kuna omavahelised suhted olid keerulised ja kooselu oli katkendlik. Kostja teab, et on hagejate isa, kuid ei ole nõus tulema perekonnaseisuasutusse isadust omaks võtma. Hagejad taotlevad kohtult tuvastada hagejate põlvnemine kostjast. Kostja on viimase 2 aasta jooksul tasunud lastele elatist kokku 500 eurot. Viimased 9 kuud, v.a juuli, ei ole kostja lapsi toetanud, vaatamata hagejate esindaja nõudmistele. Kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud, mistõttu soovivad hagejad elatise väljamõistmist kohtu kaudu minimaalses määras. Hagejatele ei ole teada, millisel aadressil kostja alaliselt elab ning taotleb dokumentide kättetoimetamist kostja tööandja kaudu.
2. Kohus saatis kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse e-toimikust nähtuvale võimalikule kostja elukoha aadressile xxx (xxx); kostja registrijärgsele aadressile xxx ning hageja teatatud kostja töökoha xxx aadressile xxx. Samuti saatis kohus kostjale menetlusdokumendid tema kohtule teadaolevale võimalikule e-posti aadressile xxx xxx aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule postiteenuse osutaja poolt, kuivõrd kättetoimetamine ebaõnnestus. Kohus pöördus dokumentide kättetoimetamiseks PPA Põhja prefektuuri poole, kes teavitas kohut, et xxx aadressil kostja ei ela. xxx aadressil saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule postiteenuse osutaja poolt, kättetoimetamise kohta märge puudub. xxx kostja tööandja aadressil saadetud menetlusdokumendid võttis 15.01.2019 vastu kostja tööandja esindaja. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja kohtule ei esitanud.
3. Kohus määras asja arutamiseks eelistungi 27.03.2019 ning saatis kostjale kutse kostja tööandja aadressile (tööandja ei ole kutset vastu võtnud). Kostja istungile ei ilmunud. Hagejate esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja on kohtuasjast teadlik. Kohus kuulas hageja esindaja vande all üle tulenevalt

§ 230

lg 3 ning

§ 2681. 4.

Kohus saatis 12.04.2019 kostjale tema töökoha aadressile kirjalikud selgitused, kus mh selgitas isaduse tuvastamise regulatsiooni ning tõendamiskoormust ja andis kostjale tähtaja 17.05.2019 teate esitamiseks võimaliku vabatahtliku DNA-ekspertiisi kokkuleppimise kohta hagejate esindajaga. Tööandja ei võtnud kohtu dokumenti vastu. Kostja ei esitanud tähtajaks teadet ega ühtegi muud seisukohta. KOHTU SEISUKOHT 5. Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7. Kohus selgitab esmalt, et loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks menetlusdokumentide kättetoimetamisega kostja tööandjale vastavalt

§ 322

lg 2 ning

§ 3141lg 1 sätestatule.

Hageja on teatanud, et kostja tööandjaks on xxx ning taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist tööandja kaudu. Kuivõrd tööandja esindaja on kostja nimele saadetud menetlusdokumendid vastu võtnud, ei ole kohtul alust kahelda, et kostja nimetatud tööandja juures ei tööta või ei töötanud menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal. Asjaolu, et tööandja võttis vastu üksnes esimesena saadetud hagi koos menetlusse võtmise määrusega ning järgnevaid menetlusdokumente enam vastu ei võtnud, ei muuda kohtu hinnangul kohtu õigust lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

§ 322

lg 2 ning

§ 3141lg 1 alusel.

Kohtuotsus tuleb

§ 317lg 1 alusel toimetada kostjale kätte avalikult.

8. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagile ega esitanud ka ühtegi muud seisukohta. Samuti ei ilmunud kostja kohtu määratud eelistungile. Arvestades asjaoluga, et hagejad taotlevad isaduse tuvastamist, ei saa kohus teha tagaseljaotsust (

§ 413lg 4).

Samas on kohtu hinnangul asjas esitatud piisavalt tõendeid selleks, et kohus saaks lugeda hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks küllaldaselt väljaselgitatuks ning lahendada asi

§ 414lg 1 kohaselt sisuliselt.

Isaduse tuvastamine

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 esimese lause kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS 95 lg 1 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
2. Laste sünnitõenditega on tõendatud, et V.T (tl 3) ning V.T (tl 4) isa ei ole sünnitõenditel märgitud.
3. J.T vande all antud ütlustega 27.03.2019 kohtuistungil on tõendatud, et J.T ja kostja elasid koos nii mõlema lapse sünni ajal kui ka enne seda. Koos hakkasid elama jaanuaris 2010, V sündis detsembris
4. Kooselulised suhted olid ka
5. aastal ning V sündis juunis
6. Hagejate ema ütlustega on samuti tõendatud, et kostja teab, et ta on laste isa. Mõned korrad on maksnud laste ülalpidamiseks hagejate esindaja arvele raha
7. aastal. Viimati suhtles hagejate esindaja kostjaga novembris 2018 Facebooki vahendusel ning teavitas kostjat kohtumenetlusest. Novembris 2018 töötas kostja hagejate esindajale teadaolevalt xxx firmas.
8. Riigikohus on selgitanud, et vaidluses isaduse tuvastamise üle peab hageja tõendama, et kostja on lapse bioloogiline vanem, kostja saab aga omakorda tõendada oma vastuväidet, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem (3-2-1-119-13). Põlvnemise asjas võib kohus ka omal algatusel tõendeid koguda (

§ 230lg 3).

Riigikohtu praktika alusel leiab kohus, et põlvnemise tuvastamise asjas saab isaduse väidet ja vastuväidet tõendada kõige tõsikindlamalt molekulaargeneetilise ekspertiisiga, mille käigus tuvastatakse proovi andnud isikud ning lapse mehest põlvnemise tõenäosus. Seega teenib molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemine nii hageja huve, kes soovib tõendada, et kostja on lapse isa, kui ka kostja huve, kes väidab vastu, et ta ei ole lapse isa.

1. Kohus andis kostjale tähtaja leppida hagejate esindajaga kokku vabatahtlik DNA-ekspertiisi tegemine, millele kostja ei ole reageerinud. Kohus loeb Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt kostja tegevusetuse ekspertiisi andmisest keeldumiseks ning arvestab seda kostja kahjuks. Kohus märgib siinjuures, et kostja on hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt toimuvast kohtumenetlusest teadlik, kuid on sellest kohtu hinnangul järjekindlalt kõrvale hoidunud, pikendades sellega muuhulgas teadvalt kohtumenetluse lõpuleviimist. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et kostja teab, et ta on laste isa ning kardab seetõttu nii ekspertiisi tulemusi kui ka menetlusdokumentide vastuvõtmist ja kohtuistungile ilmumist.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub asjas kostja tegevusetuse tõttu DNA-ekspertiis, mis võimaldaks kõige kindlamalt tõendada hagejate põlvnemist või mittepõlvnemist kostjast. Kohus leiab samas, et hagejate esindaja vande all antud ütlused, mille kohaselt tal olid kooselulised suhted kostjaga enne mõlema lapse sündi, samuti hagejate esindaja nõustumine ekspertiisi tegemisega, samuti kostja käitumine menetlusdokumentide mittevastuvõtmisel, vastuväidete mitteesitamisel ning DNA-ekspertiisi tegematajätmisel võimaldavad kogumis asuda kohtul seisukohale, et haginõue isaduse tuvastamiseks on põhjendatud. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on mõlema hageja isa. Elatis
3. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on
4. jaanuarist 2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest 50% on 270 eurot.
5. aastal oli vastavalt kuutasu alammääraks 500 eurot, millest 50% on 250 eurot.
6. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes tulenevalt PKS § 100 lg 1 ja lg 2 (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-160-12, p 16).
7. Kohus arvestab elatise nõude lahendamisel kohtu eelnevat tuvastust, et kostja on mõlema hageja isa. Hagejate seadusliku esindaja vande all antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ela hagejatega koos alates
8. aasta juulist ning on pärast seda maksnud laste ülalpidamiseks hagejate esindajale ebaregulaarselt ning ebapiisavas suuruses. Kohus loeb hagejate esindaja ütlustega tõendatuks, et kostja ei ole elatise maksmise kohustust kohaselt täitnud, seda vähemalt alates hagi esitamisest 05.09.
9. Seega esineb kohtu hinnangul alus kostjalt elatise väljamõistmiseks.
10. Hagi on esitatud elatise maksmiseks kostja alaealistele lastele seaduses sätestatud miinimumsummas, mis vastab 250 eurole kuus
11. aastal ning 270 eurot kuus alates 01.01.
12. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hagejate ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest 05.09.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 ja 11 kohaselt hagilises põlvnemisasja kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus jätab võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin