Obsah (10)

§ 187§ 550§ 429§ 428§ 173§ 168§ 162§ 163§ 161§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-96 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.september 2018, Pärnu

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-96 on ühte menetlusse liidetud XX ja YY (seaduslik esindaja CC) hagi BB vastu elatise suuruse muutmiseks, BB avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste laste XX ja YY suhtes ning CC avaldus laste viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja CCle üle andmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Elatise suurendamise hagiavalduse kohaselt 22.aprill 2016 sõlmisid pooled kompromissi (tsiviilasjas x-xx-xxxxxx), mille järgi kohustus BB tasuma igakuiselt 150 eurot ning lisaks lasteaia maksud. Käesolevaks ajaks on elatisraha miinimum tõusnud 235 eurole, seetõttu taotlevad hagejad kohtult elatisraha suurendamist miinimumini alates 03.01.

1. 17.03.2017 esitas CC BB ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusele vastuavalduse, milles taotleb vanemate ühise hooldusõiguse YY ja XX suhtes lõpetada osaliselt ning anda CCle üle ainuotsustusõigus laste elu- ja viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse küsimuste otsustamiseks ja määrata kindlaks isa ja laste suhtluskord. CC avalduse põhjenduste kohaselt on tema ja BB kooselust sündinud kaks last, YY ja XX. Alates xxxx.aastast elavad CC ja BB lahus. CC on olnud pärast lahkuminekut laste põhiline 3 2-17-96 kasvataja ning laste isa ei ole laste elus väga palju osalenud. Teiseks lapsed ei saa isaga koos olles häid kombeid. Kui lapsed tulevad ema juurde tagasi isa juurest, siis nad ropendavad ning käituda ei oska. Laste ema tahab, et lastest kasvaksid korralikud ning vajalikud kodanikud Eesti riigile, isapoolne kasvatusmentaliteet seda ei taga. BB on kasutanud CC peal vägivalda, mis on ka politseis fikseeritud. CC leiab, et vägivaldsus ei ole laste huvides ning seetõttu oleks otstarbekas osaliselt üle anda hooldusõigus CCle. Ka kasutab BB CC peal vaimset vägivalda, mis väljendub selles, et BB on öösiti CC akna all, samuti helistab ja uurib, kus CC on, mida ta teeb. Kui lapsed on BB juures, on nad hakanud lasteaiast puuduma. Isa tuleb lastele keset päeva järgi ning teinekord ei ole lapsi üldse lasteaias. CC juures olid lapsed alati lasteaias, v.a mõjuvatel põhjustel, nt kui lapsed olid haiged. CC leiab, et BB poolt selline käitumine seab ohtu laste hariduse ning tuleviku. xxxx.aastal suvel oli BBl infarkt, BB ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline lapsi üksi kasvatama, isa tervis ei pruugi olla niipalju taastunud, et ta saaks koos lastega olla. BB vahetas ilma CC teadmata laste perearsti. See näitab, et vanemate vaheline koostöö ei toimi. Arvestades seda, et mõlemal vanemal on ühine hooldusõigus, oleks pidanud laste isa küsima ka ema arvamust perearsti vahetamiseks. Ka soovib CC suhtluskorra kindlaksmääramist. Alates 27.veebruarist 2017 ei ole BB laste emale lapsi näidanud, rikkudes perekonnaseaduse § 143 lg-s 1 sätestatut. Samuti ei tunnistanud BB YY enda lapsena. See näitab CC arvates seda, et laste isa ei hooli lastest. PKS § 143 lõige 2 järgi vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui lapsed tulevad ema juurde tagasi isa juurest, siis lapsed ei oska käituda ning räägivad emast halvasti. BB ässitab lapsi üles ema vastu. BB tegevus on lubamatu ning kahjustab laste huve. Kuna BB kasutab vaimset ja füüsilist vägivalda laste ema peal, siis CC leiab, et laste isa on lastele ohtlik. Seetõttu teeb ettepaneku määrata suhtluskord kindlaks järgmiselt: isa kohtub mõlema lapsega kohtumine võiks toimuda lastekaitse spetsialisti juuresolekul eelneval kokkuleppel lastekaitse spetsialistiga. 27.08.2018 kohtuistungil CC loobus elatise suurendamise nõudest, soovis endale osalist ainuhooldusõigust ning taotles määrata laste elukohaks ema elukoht ja määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed oleksid isa juures ühe nädala neljapäevast esmapäevani; jõuluvaheajal oleksid lapsed ühe nädala ühe vanema, teine nädal teise vanema juures, suvevaheajal saaksid lapsed olla isaga pikemalt, vastavalt puhkustele; ema sünnipäev ja emadepäev emaga, isa sünnipäev ja isadepäev isaga. KOSTJA VASTUS JA AXXXXUS ÜHISE HOOLDUSÕIGUSE LÕPETAMISEKS 10.03.2017 kirjalikus vastuses kostja BB hagiavaldust elatise suurendamiseks õigeks ei võta ning ei tunnista enda vastu suunatud nõuet. Kostja teatas, et soovib enda seaduslike õiguste kaitseks esitada vastuhagi ühiseks menetlemiseks kostja vastu esitatud hagiga elatise nõudmises; vastuhagis esitatavaks nõudeks on laste/hagejate elukoha määramise nõue. 12.03.2017 BB esitas kohtule hagita asjana vormistatud avalduse (mida kohus on käsitlenud vastuhagina), milles taotleb lõpetada BB ja CC ühine hooldusõigus xx xx xxxx sündinud poeg YY ja xx xx xxxx sündinud poeg XX suhtes ning anda laste siku- ja varahooldusõigus, sh õigus otsustada lapsega seotud olulisi asju, täielikult üle BBle. BB taotleb määrata laste YY ja XX elukohaks avaldaja elukoht, käesoleval ajal xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx. BB taotles esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas määrata laste YY ja XX elukohaks BB elukoht Xxxxxxx xxxx Xxxxxx xxxx Xxxxxxxxxx xxxx. BB avalduse põhjenduste kohaselt avaldaja ja puudutatud isiku CC kooselust on xx xx xxxx a sündinud poeg YY ning xx xx xxxx a poeg XX. Mõlemad lapsed käisid avalduse esitamise ajal xxxxxxx-xxxxx lasteaias xxxxx ning mõlemad lapsed elavad alates xx xx xxxx alaliselt avaldaja juures Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxxs. BB ja CC kooselu kestis läbi raskuste ja pidevate CC poolsete arusaamatustega alates xxxx.a juunist kuni xxxx.a juulikuuni. Kooselu ajal elasid pooled Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx. 4 2-17-96 Mingil hetkel otsustas CC võtta lapsed endaga kaasa ja asus n.ö rändama mööda Eestit, elades koos lastega erinevates kohtades ja erinevatel üüripindadel. Kogu edaspidise aja on poolte ühised lapsed olnud hingeliselt isaga väga tihedalt seotud, lapsed on iga vaba hetke veetnud koos BBga, selgitades, et emal (CC) ei ole nende jaoks kunagi aega, esmatähtsaks on laste ema CC pidanud enda soove ja tahtmisi, jättes laste huvid ja soovid tagaplaanile. Kuna BB suhted CCga läksid järjest keerulisemaks, CC ja tema tihti vahetuvate elukaaslaste poolne psühholoogiline surve eelkõige poolte ühistele lastele ning ka BBle aina süvenes ja läks järjest ähvardavamaks, siis ongi tänaseks tekkinud olukord, kus CC on ka laste suhtes käitunud ebaväärikalt, andes s.h laste kasvatamiseks ja eelkõige laste karistamiseks õigust ja voli enda mitmetele uutele elukaaslastele. Viimaste aastate jooksul on CC korduvalt vahetanud enda elukohaks olevaid üüripindasid, selline pidev järgmistesse elukohtadesse kolimine ei mõju ka lastele hästi. Lapsed on korduvalt BBle avaldanud, et ema CC on neid jätnud pidavalt ja pikemaks ajaks järelevalveta, mil lapsed olid täielikult ilma vajaliku hoolitsuseta. Käesoleva aasta veebruariks tekkis olukord, kus xx xx xxxx võttis CC palavikus ja haige lapse XX enda töö juurde kaasa (xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx), kus palavikuga laps pidi viibima niisketes ja külmades oludes. Kuna laps sai CC teadmata BBle helistada ja paluda, et isa ta xxxxxxxxxxxx ära viiks, ongi tänase päevani mõlemad lapsed BB juures, tema hoolitsusel ja ülalpidamisel. BB on pühendunud laste eest hoolitsemisele ning soovib, et lapsed elaksid koos temaga. BB elukohas Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxxs Xxxxxxxxxxx xxxxxx on lastele tagatud kõik eluks vajalikud kasvamis- ja arenemisvõimalused. Vaatamata asjaolule, et lapsed on siiani pikema ajaperioodi elanud nii koos BBga kui ka CCga, on mõlemad lapsed väga tugevalt kiindunud BBsse, sest erinevalt CC igapäevasest tegevusest ja käitumisest, on isa esikohale seadnud ikkagi laste huvid ja õigused, mitte aga enda soovid ja tahtmised. Tänaseks päevaks on välja kujunenud olukord, kus mõlemad lapsed harjunud elama koos BBga ning lapsed on harjunud ja omaks võtnud isa poolt lastele tagatud turvalise elukeskkonna. 27.08.2018 kohtuistungil BB asus seisukohale, et kooli osas võiks jääda vanematele ühine hooldusõigus, laste ja ema suhtluskord võiks jääda selliseks, nagu kohus 02.08.2017 määrusega menetluse ajaks määras: lapsed oleksid ema juures iga kuu
2. ja
3. nädalavahetusel reedest esmaspäevani, koolivaheajad on läbirääkimiste teema. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 8 ning § 550 lg 1 p 2 järgi kohus lahendab vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmise, ja lapsega suhtlemise korraldamise (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses.

§ 550

lg 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Tsiviilasjas 2-17-96 on menetlus alanud elatise suurendamise hagist, millega on hiljem liidetud BB avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste isikuja varahooldusõiguse täielikult talle üleandmiseks. Menetlusse on CC esitanud ka vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste emale laste elu- ja viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmiseks ning laste ja isa suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Seetõttu lahendas kohus asja hagimenetluses ja vormistab lõpplahendi kohtuotsusena. 27.08.2017 kohtuistungil hagejate YY ja XX nimel elatise suurendamise hagi esitanud laste seaduslik esindaja CC loobus hagist.

§ 429

lg 2 kohaselt kohus protokollis loobumisavalduse.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 428

lg 1 p 3 näeb ette, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja BB hagist loobumisele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et elatise suurendamise hagist loobumine ei ole vastuolus laste huvidega ega riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab CC avaldatud loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas 2-17-96 menetluse elatise suurendamise nõude osas. 5 2-17-96 Tutvunud põhjalikult menetlusosaliste esitatud kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, kuulanud menetlusosalised, sh lapsed, korduvalt isiklikult ära ning käinud mõlema vanema juures kodukülastusel, kujunes kohtul veendumus, et CC avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks tuleb osaliselt rahuldada. BB avalduse kohus jätab rahuldamata. CC ja BB kooselust sündis xx xx xxxx YY ja xx xx xxxx XX. Vanemate kooselu on lõppenud ja nad elavad alaliselt lahus. Pärast vanemate lahkuminekut elasid lapsed kuni xx xx xxxx CC juures, kuid kohtusid regulaarselt ka isaga. Alates xx xx xxxx elavad lapsed isa juures. Pärnu Maakohtu 20.03.2017 esialgse õiguskaitse määruse alusel on tsiviilasja menetluse ajaks laste elukohaks isa elukoht. BBle pandi 20.03.2017 määrusega kohustus tagada laste iganädalane suhtlemine emaga. CC ja laste suhtlemise korda on täiendavalt reguleeritud 02.08.2017 määrusega. CC taotleb endale ainuhooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimuste otsustamisõiguse osas. 27.08.2018 kohtuistungil CC oli kompromissi korral nõus ühise hooldusõiguse jätkumisega, kui lapsed elavad tema juures. BB oli samuti kompromissi korras nõus juhul, kui laste elukoha määramise õigus jääb talle, muus osas jätkama vanemate ühist hooldusõigust. Vanemad menetluse jooksul kokkuleppele ei jõudnud, vaatamata osalemisele nõustamisprogrammis „Teadlik lapsevanem. Dialoog laste nimel“. Kohus leiab, et vanemate omavahelisi keerulisi suhteid ja kohtumenetluse kestel toimunut arvestades on laste huvides põhjendatud laste elu- ja viibimiskoha määramist ja laste tervist puudutavates küsimustes vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja anda selles osas ainuhooldusõigus ühele vanemale. Laste haridusega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud ei ole. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg-st 1 ja § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2 p 2). PKS § 137 lg–st 3 tulenevalt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi. Kohtul ei ole kahtlust, et nii BBl kui CCl on oma lastega lähedased ja soojad suhted. Mõlema vanema juures on tagatud lastele eluks ja arenemiseks vajalik materiaalne baas, mõlemal vanemal on ka soov ja valmisolek lapsi kasvatada. Kogutud informatsiooni põhjal kohus leiab aga, et laste huvides on, et nende alaline elukoht oleks ema juures. Erinevalt BBst suudab CC kohtu hinnangul tagada lastele piisava suhtlemise lahus elava vanemaga, CC juures on lastel muu hulgas kindlamad reeglid, päearežiim ning vanemapoolne abi koolitöödes. Vanemate lahkumineku järel xxxx. või xxxx.aastal (vanemad on avaldanud kooselu lõppemise osas erinevaid andmeid) jäid lapsed ema CC juurde. Isa BB juures on mõlemad lapsed xx xx 6 2-17-96 xxxx .aastast, mil BB läks XXle järele CC tolleaegsesse töökohta xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx, kus BB avalduse kohaselt palavikus laps pidi viibima niisketes ja külmades oludes ja oli ema teadmata isale helistanud, et isa ta koju viiks. Isa leidis, et ema on seadunud lapse tervise ohtu, isa juures oleks lastel stabiilsem ja turvalisem elu ning sellest ajast mõlemad lapsed jäid isa juurde. Kohus 20.03.2017 määrusega rahuldas BB esialgse õiguskaitse taotluse ja andis menetluse ajaks laste elu- ja hariliku viibimiskoha osas ainuotsustusõiguse BBle, kuid märkis, et kohus teeb lõpliku otsuse asja sisulisel lahendamisel. Muu hulgas kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestas sellega, et eestkosteasutuste hinnangul olid lapsed BB juures hoitud ning BB nõustus lubama lastel emaga suhelda. Sama määrusega kohus kohustas BB võimaldama lastel iganädalaselt kohuda ja veeta aega ema CCga, vanemate vaidluse korral tuli laste huvides parima suhtlusviisi leidmiseks kasutada eestkosteasutuse ning lastekaitsetöötajate abi. Vanemad ei ole suutnud lastega suhtlemise korraldust omavahel kokku leppida ning mitme järgneva kuu jooksul on vanemate vahel suhtlemiskorra kokkulepete sõlmimist vahendanud xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxx ametnikud (19.04.2017 kaks kokkulepet ja 05.2017, 23.05.2017, 30.05.2017, 06.06.2017, 19.06.2017, 27.06.2017, suhtlemiskorra lepingud III kd, lk 82 – 91). Lastekaitsetöötaja juuresolekul sõlmitud kirjalikku kokkulepet on läinud vaja isegi selleks, et BB edastaks CCle (lastekaitsetöötaja kaudu) lastel isa juures oleva telefoninumbri, mille kaudu ema saaks lastega ühendust (III kd, lk 88). 02.08.2017 määrusega kohus määras menetluse ajaks kindlaks laste ja ema suhtlemise korra, suunas vanemaid osalema programmis „Teadlik lapsevanem. Dialoog Laste nimel“ ning peatas seniks menetluse. Kogu menetluse aja, sh varsti pärast menetluse peatamist, on CC edastanud kohtule teateid, et BB ei täida suhtluskorda ega ole võimaldanud CCl lastega kohtuda. BB põhjendab suhtluskorra rikkumist sellega, et ta ei ole nõus sundima lapsi vägisi ema juurde minema, kui lapsed ise minna ei taha. Kohus on BBle korduvalt selgitanud kohustust teha teise vanemaga koostööd, hoiduda laste juuresolekul laste ema CC mistahes viisil halvustamisest ning teha järjepidevalt tööd selle nimel, et lastel ei tekiks ema juurde minekul tõrget. BB sõnades avaldas, et temal ei ole midagi selle vastu, et lapsed emaga suhtlevad, ta ei tee takistusi lastele selleks takistusi, kuid BB korduvalt rõhutas, et ei hakka lapsi ema juurde vägisi viima. CC teadetest (viimane teade 07.09.2018) nähtuvalt ei ole BB faktiliselt midagi teinud laste ja ema suhtlemise tihendamiseks, pigem vastupidi – BB on rohkem või vähem teadlikult oma käitumisega püüdnud ema laste elust välja tõrjuda. Olukord ei ole muutunud ka pärast 27.08.2018 toimunud viimast kohtuistungit, mil kohus veel kord selgitas BBle tema kohustusi vanemana. Oma viimases teates CC kirjeldab, et viimati oli Y temaga

1. - 23.07.2018 ning X
2. - 6.08.2018; nüüd ei ole tal võimalik lastega isegi telefoni teel enam kontakti saada, laste telefoni number on alatasa välja lülitatud või ei vastata; B oma telefoni aga lastele edasi ei anna ja käsib CCl helistada laste numbrile. BB sõnul ei ole tema elukohas igal pool levi, vahel on lastel telefon laadimata; BB on lastele ostnud ka tahvelarvuti, mille kaudu saavad emaga skaipida. Samas X 2018.a juunikuus ärakuulamisel rääkis, et ta ei ole emaga telefoni teel suhelnud, sest tal ei ole telefonil kõneaega, tahvlit ei ole ka ammu laadima pannud. CC väidetel isa ei kontrolli, mida lapsed telefonis teevad, laps laeb kõneaja arvelt alla tasulisi mänge ja lisasid. BB kinnitas, et tema arvutist suurt midagi ei tea, lapsed on selles osas palju targemad. See, kas lapsel on emaga suhtlemiseks kõneaega või kas tahvelarvuti on laetud, ei vaja arvutialaseid eriteadmisi, vaid vanemapoolset kontrolli ja suunamist (kui vanem ise lapse elektroonikaseadmeid laadima ei pane). Olukord on kohtu hinnangul seda kurvastavam, et sel aastal läks X esimesse klassi ja vanemate vaidluste tõttu on laps jäetud ilma võimalusest tähistada koolitee algust mõlema vanemaga, saada selles olulises elumuutuses ka ema CC toetust. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole ema kaasatud laste elu tähtsündmuste (lasteaia lõpetamine, esimene koolipäev) ühisesse tähistamisse. Menetlusosalised on kirjeldanud, et isa lubas X-l enne lasteaia lõpupidu pidulikud riided dresside vastu vahetada ning viis X lasteaia 7 2-17-96 lõpupeolt enne lõppu ära nii, et laps jäi ilma ühisest pildistamisest ning emal ja tema sugulastel ei olnud võimalik lapsele lasteaia lõpetamise puhul õnne soovida. Lisaks oli X viimasel aastal lasteaiast palju puudunud, mistõttu ei saanud ta esineda ja jäi lõpupeol kõrvaltvaataja rolli. BB põhjendused, et ta lubas lapsel dressid selga panna, sest X tundis ennast peoriietes ebamugavalt, ning et laps ise soovis peolt enne lõppu ära minna, näitavad, et BBl ei ole tegelikult sügavat hingelist ja emotsionaalset sidet lapsega, ta ei suuda mõista, kuidas laps ennast teatud olukordades tunneb ja mis sunnib teda teatud viisil käituma. Lasteaia lõpp ja kooliminek on lapse senises elus ühe etapi lõpp ja teise väga tähtsa etapi algus. Eelkõige on just vanemate kohustus rõhutada nende sündmuste olulisust lapse elus, ka siis kui laps ise hetkel ilmutab vähest huvi. Lapse sotsiaalsed oskused alles arenevad. Lapsele tuleb õpetada, et iga riietuse jaoks on oma aeg ja koht. Kuigi riietus ei ole peamine, võib dressides ja ühistegevusest kõrvale jäetud laps ennast teiste, pidulikult riietatud laste seas halvasti tunda, ta ei oska selle tundega toime tulla ning avaldab soovi lahkuda, kuigi tegelikult tahaks väga koos teiste lastega olla. Vanemate kohustus on last sellisel hetkel toetada, aidata lapsel tema emotsioonidest aru saada ja õpetada, nendega toimetulemist. Kohtu hinnangul ei saa BB aru ka vanema olulisest osast laste õppeprotsessis ega ole lapsi koolikohustuse täitmisel piisavalt toetanud ega. Määratud suhtlemiskorra mitte järgimisega on BB võtnud laste emalt võimaluse lapsi õppimisel regulaarselt aidata. Kohtule esitatud programmi xxxxx väljatrükkidest (III kd, lk188 pöördel – 190; IV kd lk 101 – 116; lk 158 – 167) nähtuvat on X koolieelsel aastal lasteaia koolieelikute rühmas viibinud 17%, nii et lapse oskuste-teadmiste arengu ja koolivalmiduse kohta ei ole saadud hinnangut anda. Kohus oli juba 02.08.2017 määruses rõhutanud lasteaia olulisust X kooliks ettevalmistamisel ning kohustas vanemaid tagama, et X käiks regulaarselt lasteaias. Laste esimesel ärakuulamisel 16.05.2018 Y rääkis, et X ei taha lasteaeda minna ja isa ei ärata Xt hommikuti üles. Y tundis muret, et Xl saab koolis raske olema, sest ta ei taha õppida, loeb halvasti. Samuti nähtub e-kooli väljatrükist (IV kd, lk 117 – 118), et juba 2018.a aprillis on olnud teade, et Yil on vastamata kolmas raamat, neljanda raamatu tähtaegselt vastamata jätmise eest ei saanud Y esimese klassi lõputunnistust koos teiste lastega 08.juunil, vaid pidi minema alates 11.juunist koolimajja raamatut lugema. BB 06.08.2018 kodukülastusel ei leidnud selles midagi halba, et laps ei saanud klassivälise lugemise raamatut tähtajaks loetud ja pidi seda tegema suvetööna. Kohus leiab, et see näitab samuti, et BB ei ole endale teadvustanud, kui tähtis osa on vanematel laste õpiharjumuste kujundamisel. See, et laps käis kooliaasta jooksul tegemata tööd suvevaheajal tegemas ja sai raamatu lõpuks vastatud, ei ole tunnustamist vääriv saavutus ega aita lapsele õpetada enda kohustuste täitmist. Seda enam, et tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist esimese raamatuga, mis Yil tähtaegselt vastamata jäi. Klassijuhataja EE 14.02.2018 e-kirjast Xxxxxx xxxxx lastekaitsetöötajale nähtub, et juba veebruaris oli Yil 3 nädalat tagasi loetud klassivälise lugemise raamat vastamata, kuna lugemispäevik oli täitmata, see töö oli Y-l tegemata korduvatele meeldetuletustele vaatamata. Klassijuhataja e-kirjas toob samuti välja, et on mõlemale vanemale selgitanud, et väike laps vajab alati õppetükkide tegemisel abi, tal tuleb aidata näha lohakalt tehtud asju, lasta neid parandada ning kontrollida, et kõik tehtud saaks. Sellised väikesed ebaõnnestumised võivad mõjutada lapse enesehinnangut, madal enesehinnang omakorda võib pärssida suhtlust klassikaaslastega ja halvendada lapse üldist edasist hakkamasaamist. Klassikaaslaste ees tunnistusest ilmajäämine ei saa kuidagi mõjuda lapsele positiivselt. Esimestes klassides on oluline rõhk õpioskuste omandamisel. Selles peavad vanemad lapsi toetama. Kui laps ei koge raskest ülesandest jagusaamisele järgnevat rõõmu, vaid tal võimaldatakse juba esimeses klassis ka kõige lihtsamate ülesannete täitmisel (näiteks lugemispäeviku täitmine) kergema vastupanu teed minna, on lapsel hiljem väga keeruline saada õppimisest eduelamust. Lihtsam on teadmisi omandada järkjärgult, mitte tegemata jäänud õppetükke tagantjärele tehes. Lapsed soovivad vanematelt positiivset tagasisidet ja tunnustust, kuid last ei tohiks kiita mitte tulemuse, vaid tulemuse saavutamiseks enda võimetele ja oskustele vastavalt tehtud pingutuste eest. See annab lapsele märku, et ta on vanemale tähtis, et vanem tunneb siirast huvi ka tema tegemiste, mitte ainult saavutuste vastu. 8 2-17-96 BB esitatud Yi tunnistus ei tõenda, et Y saab koolis väga hästi hakkama, nagu isa arvab. Tunnistuse sõnalised hinnangud kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist ning õpitulemusi, esile tuuakse õpilase edusammud, aga tunnistuses juhitakse tähelepanu ka arendamist vajavatele oskustele ning puudustele teadmistes. Yi koolitunnistuse (IV kd, lk 153 – 154) järgi on tal väga head matemaatilised oskused, ta võtab tundidest aktiivselt osa, oskab töötada teisi segamata, on viisakas ja abivalmis. Samas nähtub tunnistusest, et I poolaastaga võrreldes on II poolaastal koduste tööde hoolsusele antud hinnang madalam, jätkuvalt vajavad harjutamist (ehk I poolaastaga võrreldes ei ole toimunud arengut) kirjaliku teksti mõistmise ja saadud info kasutamisega seotud oskused: tööjuhistest ja loetud tekstist arusaamine, tekstülesannete lahendamine, eneseväljendusoskus. See näitab, et õppimises omapead jäetud laps piirdub hädavajaliku ja talle kergemate ülesannete tegemisega. Yi parandamist vajavate oskuste arendamisele ongi suunatud klassiväline raamatute lugemine ja loetu kokkuvõtlik edasiandmine. Seega üldiselt heale tunnistusele vaatamata vajab Y vanemate abi ja juhendamist koolitöödes. Funktsionaalse lugemise oskus on vajalik ka reaalainetes - ei saa ju olla matemaatikas edukas, kui ülesande tekstist aru ei saa. Kohus laste ärakuulamisel ei tuvastanud lastel ema juurde minekuga või emaga suhtlemise seotud vastumeelsust. Eesootavast nädalavahetusest emaga rääkis Y (kohus kuulas lapsed eraldi ära) kui oma elu tavalisest osast. Esimesel ärakuulamisel X küll väitis, et ei soovi ema juurde minna, kuid 2018.a augustikuisel kodukülastusel oli X ema juures, näitas rõõmsalt elamist, oli elav ja jutukas, ei avaldanud mingit soovi ema juurest lahkuda, ta ei osanud öelda, kui kauaks veel ema juurde jääb, aga see ei teinud talle ka muret. Kevadisel ärakuulamisel hoidja juures X väitis, et ei soovi ema juurde minna, sest ema juures läheb kõik halvasti, samas ei osanud laps põhjendada, mis konkreetselt halvasti läheb, oli näha, et alles siis hakkas laps öeldu sisu ja tähenduse peale mõtlema. Kohtu hinnangul võis laps olla täiskasvanud inimese (isa või hoidja) poolt ärakuulamiseks ette valmistatud ning ei avaldanud oma tegelikke mõtteid ema juures käimise kohta. Mõlemad lapsed tõid esile, et ema juures on kindlad reeglid, näiteks magama minemise ja arvuti kasutamise aja osas, isa juures saavad poisid ise otsustada. CC on korduvalt menetluses juhtinud tähelepanu ka laste puudulikule hügieenile isa juures. BB sõnul pestakse saunas ja vahel ka kodus II korrusel vannis, lastel on isa juures puhtad riided alati olemas, lapsed ise otsustavad, mida selga panevad. Tark ja lapse arengut toetav vanem lubab lapsel (nii palju kui lapse teadmised ja oskused seda võimaldavad) otsustada tema elukorraldust puudutavaid asju, et laps tunneks kontrolli oma elu üle. Lastele piiride seadmine ja nõudmiste esitamine annab aga lapsele signaali, et vanem hoolib temast ning lapsel ei teki vajadust püüda vanema tähelepanu halva käitumise või pahanduste tegemisega (millele ju vältimatult alati reageeritakse). Lapsed vajavad tervislike eluviiside (sh piisav uni) ja õigete hügieeniharjumuste kujunemiseks pidevat juhendamist. Eel- või algkooliealise lapse jaoks ei piisa sellest, et laps teab, millises kapis on olemas puhtad riided ja pesu. Vanem peab õpetama lapsi märkama, kui nende riided on määrdunud ja tuleb panna pessu, lastele tuleb õpetada, kui sageli on vajalik pesu vahetada, millal milliseid riideid sobib kanda, ning kontrollida, et lapsed neid õpetusi ka järgiksid. BB juures on lastele tagatud küll vajalikud materiaalsed tingimused, kuid kohtul kujunenud veendumuse kohaselt jääb puudu vanema kasvatuslik-õpetavast nõudlikkusest ja kindlatest reeglitest, liialt palju on jäetud laste päevakava ja tegevused nende endi otsustada. Samuti kohus leiab, et BB juures on ohustatud laste emotsionaalne tervis. Harmooniliseks vaimseks arenguks vajavad lapsed mõlema vanema hoolt ja armastust. BB käitumisest järeldub, et ta tegelikult ei soovi, et lastel oleks emaga tihedad suhted. Samas ei ole asjas vaidlust, et ajal, mil lapsed elasid koos emaga, oli neile regulaarne suhtlus isaga tagatud. Seetõttu kohus leiab, et CC juures oleksid paremini kaitstud nii laste huvid kui mõlema vanema õigused. BB oli nii kodukülastusel kui korduvatel ärakuulamistel kohtuistungitel CC suhtes äärmiselt kriitiline, kuid tema etteheited põhinesid ikka ainult ühtedel ja samadel minevikus toimunud sündmustel. BB väited CC liigaktiivse seltsielu, pideva elukohtade ja elukaaslaste vahetamise 9 2-17-96 kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et CC oleks oma käitumise või elukorraldusega seadnud ohtu laste elu ja tervise või oleks jätnud lapsed vanemaliku hooleta. Ka xx xx xxxx sündmuse kohta, mil BB tõi väidetavalt palavikus lapse CC töökohast ära, ei ole konkreetseid tõendeid lapse tegeliku tervisliku seisundi kohta. Kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel lähtus sellest, et CC ei olnud vaidlustanud väiteid, et laps oli haiglane ja tal oli ema töö juures (xxxxxxxxxxx) paha olla. CC on selgitanud, et lapsel kodust lahkudes palavikku ei olnud ning ta pidi viibima lapsega töö juures lühiajaliselt, ka selle kohta tegelikult tõendid puuduvad. Kohus leiab, et hooldusõiguse küsimus taandub üksnes sellele, et vanemate vahel puudub koostöö ja kokkulepetest kinni ei peeta. Peamine vanemate vaheliste erimeelsuste allikas tõenäoliselt on põlvkondade erinevus. CCl ja BBl on suur vanusevahe, neil on sellest tulenev erinev elukogemus ja erinevad laste kasvatamise põhimõtted, samuti erinevad ootused pereelule ning erinev vajadus seltskondliku suhtlemise järele. CC ja BB kooselu alguseks oli BB olnud pikalt abielus, tal olid täiskasvanud lapsed. BB sõnavõttudest järelduvalt on ta eelkõige kibestunud kooselu purunemise pärast ega suuda leppida sellega, et CC on oma eluga edasi läinud. Kohus ei ole tuvastanud, et CC kuritarvitaks alkoholi või et tema kodus peetaks igapäevaselt joominguid. BB korduvalt rõhutatud asjaolu, et lapsed on rääkinud, milliseid jooke ema või tema tuttavad joovad, ei tõenda samuti, et CC kodus toimuksid laste juuresolekul pidevad joomingud. Eesti komberuumis ei ole kodustel koosviibimistel mõõdukas alkoholi tarvitamine laste juuresolekul ebatavaline või keelatud. Kindlasti on lubamatu, kui vanem joob ennast nii purju, et ei ole suuteline oma laste eest hoolitsema ega nende julgeolekut tagama. Samuti peaks vanem tagama, et tema laste juuresolekul teised isikud ei kuritarvitaks alkoholi. Vanem peab lastega koos olles igal ajal ja igas olukorras seadma esiplaanile alaealiste laste huvid. Ilmselgelt noored vajavad rohkem seltskonda ja pidutsevad rohkem, ei ole välistatud, et selle käigus tuleb ette ka purju jäämist, aga igal inimesel on õigus teha ka vigu ja nendest õppida. Kohtu hinnangul isegi juhul, kui CC on varem võimaldanud oma elukohas pidutseda hiliste tundideni nii, et külaliste naer ja valjuhäälne kõne ei lase lastel magada, siis tänaseks on olukord muutunud. BB tugineb üksnes väidetavalt lastelt kuuldule. Lapsed ise kohtule selliseid juhtumeid ei avaldanud, seega võib järeldada, et teema ei ole enam aktuaalne. CC kohtuistungil kinnitas, et tal ei ole elukaaslast. Alla x-aastaselt naiselt ei saa oodata, et ta laste isaga kooselu purunemise järel kuni laste täisealiseks saamiseni üksikuks jääks. Samuti ei ole välistatud, et BB loob uue kooselu. Siiski peab iga vanem, aga eriti see vanem, kelle juurde on määratud laste alaline elukoht, uue suhte tekkides hindama, kuidas see mõjutab lapsi. Lastega ühisele elamispinnale ei peaks uut kaaslast lubama enne, kui ta on lastega tutvunud ja vanem on saanud veenduda, et nende läbisaamine on vähemalt normaalne. Lastega tuleb asja arutada nende arengutasemele vastaval viisil ja ulatuses, mitte seada lapsi fakti ette. Samuti on lubamatu, kui vanem lastega arutab või nende kuuldes kommenteerib teise vanema eraelu ja romantilisi suhteid. Kogu menetluse aja on CCl olnud sama elukoht. On inimlikult mõistetav, et kooselu lõppemise järel tuleb lastega noorel naisel kasutada üüripinda. Asukoha, hinnataseme ja elamistingimuste poolest sobiva eluruumi leidmine võib võtta aega, samuti sõltub eluruumi kasutamise aeg üürileandjast. Seetõttu ei saa CCle ette heita elukohtade vahetamist. Arusaamatuks jääb BB etteheide, et CC on mitmeid kordi vahetanud töökohti. BB ei ole esile toonud, et CC ei suuda töökohti pidada või et töökohtade vahetamise tõttu ei ole CCl regulaarset sissetulekut ning ta ei ole majanduslikult suuteline laste eest hoolitsema. Isikul on põhiseadusest tulenevalt õigus vabalt valida tegevusala, sh vahetada töökohti. Kohus nõustub BBga, et lastele peab olema tagatud turvaline elukeskkond igal pool, sh peavad vanemad looma võimalused, et kolmandad isikud ei saaks lastele liiga teha, sh lapsi kehaliselt karistada. BB sõnul on lapsed talle rääkinud, et ema juures on teised täiskasvanud neid löönud. CC selgitas, et lahkus koheselt meestuttava elamispinnalt, kui viimane tema last lõi. Muud laste karistamised võõraste isikute poolt põhinevad BB ja CC väidetel. Nii on üksnes BB väited selle 10 2-17-96 kohta, et lapsed olevat talle rääkinud, et ema juures xxxx H neid lööb. CC väidetel on lapsed omakorda talle rääkinud, et BB poolne hoidja G karistab neid füüsiliselt või ei saa lapsed seal piisavalt süüa. Tegemist on sõna - sõna vastu olukorraga. Pooled ei ole esile toonud, et nende sündmuste juures oleks olnud teisi täiskasvanuid. Eelmisele kohtukoosseisule esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlust (milles ei olnud välja toodud konkreetseid asjaolusid, mida tunnistajate ülekuulamisega tõendada soovitakse) pooled lõplike seisukohtade ja tõendite, taotluste esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei korranud. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et tunnistajad kohtuistungil laste kehalist karistamist omaks võtaksid. Seega ei ole tõendeid võimalik täiendavalt koguda. BB oma avalduses heidab CCle ette, et CC jätab lapsed teiste isikute hoolde. Kohus leiab, et see etteheide on otsitud ja alusetu. Ka BB ise kasutab laste hooldamiseks – hoidmiseks võõraste isikute abi: regulaarselt hoiab lapsi GG, lapsed ärakuulamisel rääkisid, et isa juures hoiab neid vahel ka tädi D Muu hulgas viis hoidja G lapsi hommikuti kooli-lasteaeda, millest saab järeldada, et lapsed on hoidjaga ka öösiti. BB töötab xxxxxxxxxxxx 24–tunniste vahetustega. Ööpäev tööl – kolm päeva vaba graafik ei tähenda, et BB saaks tööpäevale järgnevad kolm päeva üksnes lastele pühenduda. Ööpäevase vahetuse lõppemise järel peab BBle jääma aega ka väljapuhkamiseks. Lisaks on BBl suur majapidamine, loomad. Laste sõnul käib BB ka „sõjas“ – osales kevadel 5 päeva kaitseväe õppusel „Siil“ ehk BBl on ka selliseid tegevusi, milles lastega osaleda ei saa. Koos elavate perede puhul on tavaline, et vajadusel kutsutakse lapsi hoidma vanavanemad või tuttav tädi. Puudub mõistlik põhjendus, miks lahus elavad vanemad ei või kasutada teiste isikute abi laste järele vaatamiseks. Kohus ei nõustu, et laste jätmist ajutiselt teiste isikute hoida saaks järeldada kumbagi vanema soovimatust või suutmatust laste eest hoolitseda. Tõenditest nähtuvalt on mõlemad vanemad teineteise suhtes halvustavaid märkusi teinud. BB sõnul CC ei ole rahul millegagi, mida BB teeb, ikka sõimab. Siiski suutis CC, erinevalt BBst kohtuistungitel oma emotsioone vaos hoida. Ka kohtule esitatud poolte sõnumivahetusest nähtub, et CC on teinud mõistlikke ettepanekuid ja püüdnud kokkuleppeid saavutada. BB sõnades on samuti valmis kompromisse arutama, kuid tegelik käitumine sellist soovi ei kinnitanud. BB kehakeel kohtuistungitel väljendas igasuguse koostöötahte puudumist, negatiivset ja alavääristavat hoiakut CC suhtes. BB ei suutnud rahulikult arutada CC ettepanekute üle, vaid vastas neile süüdistuste ja etteheidetega, enda käitumise õigustamisega. CCle vastates pööras BB alateadlikult ennast CCst eemale, jäädes viimase poole istuma pooleldi seljaga, korduvalt rehmas CC poole käega, justkui andes märku, et CC seisukohad ja on mõttetud ega väärigi vastamist. On tõenäoline, et kui BB lastega ema juurde minekut arutab, võivad lapsed samamoodi isa kehakeelest välja lugeda halvustavat suhtumist CCsse ning lapsed, soovides olla isale meele järele, ei avalda oma tegelikke tundeid ja soove, vaid väidavadki, et ei taha ema juurde minna. Lisaks nähtub CC ja BB kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest ja ärakuulamisel antud selgitustest, et laste üleandmise juures on vanemate vahel olnud nii sõnalist tüli kui füüsilist kähmlust, sh laste juuresolekul. Ka sellest võib lastel vahel tekkida vastumeelsus ema juurde minekuks – lapsed loodavad ema juurde minemisest keeldumisega vältida negatiivsete sündmuste kordumist, sh seda, et isa nende ema halvasti kohtleb. Asjaoludest ja kogutud tõenditest nähtuvalt on BB ka teadlikult mõjutanud lapsi ema juurde mitte minema. CC poolt esitatud ema ja X vestluse salvestusel (salvestuse link CC 28.05.2017 menetlusdokumendis) X räägib, et isa on Yile rääkinud, et kui ta läheb ema juurde, siis ema ei luba teda enam issi juurde tagasi; X sõnul isa on neile rääkinud, et tahab, et lapsed oleksid kogu aeg temaga, sest muidu peab ta hakkama emmele suurt raha maksma. Selles vestluses X räägib samuti, et teab kohtusse kaebamisest – tema teada see tähendab, et lapsed võetakse emme juurest ära ja kunagi enam tagasi ei saa. X jutust kuuldub, et isa on Yile ostnud mänguasja, kui see ema juurde ei läinud, ema juures olnud X mängu ei saanud. Kohus nõustub eestkosteasutuste seisukohaga, et otsust, kas emaga suhelda või mitte, ei saa teha laps ning õige ei ole lapselt küsida, kas ta tahab emaga kohtuda. Lapsega koos elav vanem peab 11 2-17-96 laste elu korraldama nii, et teise vanemaga kohtumiseks kokkulepitud või kohtu poolt määratud ajaks ei ole lapsel muid olulisi tegemisi. Lapsele tuleb piiavalt vara ette teatada, millal on teise vanema juurde minek, et laps jõuaks selle mõttega harjuda ja oma plaane vastavalt seada. Vajadusel tuleb lapsele selgitada, et muid tegemisi (näiteks sõpradega mängida) saab teha ka muul ajal. Kohtu hinnangul on BB ei soovi või ei suuda aru saada, millised on laste emotsionaalsed vajadused, millist vanemate poolset igapäevast abi ja tuge lapsed (kes kohtumenetluse ajal on saanud kooliealisteks) arenguks ja kasvamiseks vajavad. BB sõnades küll kinnitab laste huvidega arvestamist, kuid tegelik käitumine näitab, et BB püüab ema CC-d laste elust võimalikult eemal hoida. BB peab aru saama, et harmooniliseks ja igakülgseks arenguks vajavad lapsed suhtlemist mõlema vanemaga; isa suhtumine laste emasse kujundab poegade kui tulevaste meeste suhtumist naistesse üldiselt ja seeläbi mõjutab ka laste endi tulevasi lähisuhteid vastassoo esindajatega. Ka Dialoog laste nimel vanemate grupiga töötanud terapeudid FF ja JJ on 13.02.2018 Xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxx esindajatele adresseeritud e-kirjas (IV kd, lk 72) välja toonud, et BB on suurte elukogemustega isiksus, kes tundus olevat kinni oma süsteemis, kus proovis kõikvõimalike vahenditega juhtida ka pärast lahkuminekut C-d ja võimalusel kontrollida tema emotsionaalset seisundit. xxxxxxx xx nõustaja LL 19.02.2018 e-kirjas MM-le (IV kd, lk 30) toob samuti välja, et kui CC, BB ja lapsed käisid neljakesi koos vastuvõtul, domineeris laste isa, laste ema hoidis ennast pigem tahaplaanile. Neljakesi koos olles otsustas nn lapsega seotud asju laste isa, oli aru saada laste isa negatiivne suhtumine laste emasse (sealhulgas laste juuresolekul). Edaspidised kohtumised toimusid ühe vanema ja lastega. Kõigepealt oli isa koos lastega ja siis ema koos lastega. Laste ja isa omavaheline kontakt oli hea. Lapsed otsisid oma isa tähelepanu ja oli näha, et lapsed ootasid oma tegemistele isa heakskiitu. Ema ja laste omavaheline suhe oli hea ja soe. Lapsed olid oos emaga olles vabamad ja vahetumad. Kohtuniku poolt ärakuulamisel ei avaldanud kumbki lastest vastumeelsust ema juurde minna, eesootavast emaga kohtumisest räägiti kui kindlast sündmusest, mille üle ei diskuteerita. Kohus leiab, et laste poolt mh lastekaitsetöötajate juuresolekul avaldatud keeldumine ema juurde minna on tingitud peamiselt, kui mitte ainult, isapoolsest käitumisest – lapsed tajuvad, et see isale ei meeldi ja keelduvad ema juurde minemast, sest soovivad isa heakskiitu. BB ainult sõnades toetab laste ja ema suhtlemist, ei ole midagi teinud selleks, et seda soodustada. Praegu on vanemate omavaheliste halbade suhete tõttu kujunenud olukord, kus lapsed tunnevad sundi vanemate vahel valida. Lastele tuleks mõistlikult selgitada, et vanemate lahkuminek ei vähendanud kummagi vanema armastust laste vastu, mõlemad vanemad võrdselt soovivad lapsi kasvatada ja nendega koos olla. Lastele tuleb järjepidevalt selgitada (seejuures ei tohi vanema miimika ega kehakeel näidata vastupidist), et lapsega koos elaval vanemal ei ole midagi selle vastu, kui laps teise vanemaga suhtleb. Ühise hooldusõiguse korral lapsega seotud küsimuste vanemate kokkuleppel lahendamine eeldab vanemate omavahelist suhtlemist, kuid BB ja CC ei ole toimunud nõustamise ega kohtu poolse suunamise toel suutnud laste elukohas ega lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamises kokku leppida. Ka kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate kaasabil sõlmitud ja kirjalikult vormsitatud kokkulepped ei ole täies ulatuses toiminud. Samuti on olnud vaidluse all laste tervisega seotud küsimuste otsustamine – teise vanema teadmata on vahetatud laste perearsti, kumbki vanem käib lastega erineva hambaarsti juures, mis ei taga laste tervise järjepidevat jälgimist. BB ei ole pidanud oluliseks lapse psüühika kontrollimist ja psühholoogilist nõustamist, millisele vajadusele on viidanud kohaliku omavalitsuse lastekaitse ning perearst (saatekiri lastepsühhiaatri vastuvõtule). Seetõttu peab kohus õigeks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha määramise ning tervise küsimustes ja anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Laste hariduse osas vanematel vaidlust ei ole, mõlemad vanemad on nõus, et lapsed käivad xxxxxxx- xxxxx koolis. Suhtlemiskord 12 2-17-96 Kohus määrab kindlaks ka suhtlemiskorra. Kohus leiab, et vanematega istungitel arutatud kord, kus lapsed kohtuvad lahus elava vanemaga üle nädala nädalavahetustel, on mõistlik. Kohus leiab aga, et nädalavahetuse kohtumine peab lõppema pühapäeva õhtul selliselt, et lapsed jõuaksid nädalavahetusest rahuneda ja häälestuda eelolevaks koolinädalaks, lapsed lähevad kooli oma alalisest elukohast ja ei pea esmaspäevaseid kooliasju isa juurde kaasa võtma. Laste ja isa suhtlemise laste koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) kohus määrab kindlaks nii, et lapsed veedavad kummagi vanemaga poole vaheajast, lapsed on isa juures vaheaja esimese või teise poole, sõltuvalt sellest, kummasse vaheaja poolde jääb graafikujärgne kohtumine. Jõuluvaheaeg on jagatud nii, et lapsed on jõulud ühel aastal ühe vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga, järgmisel aastal vastupidi. Samuti veedavad lapsed jaanipäeva vaheldumisi kummagi vanemaga. Vanematel on õigus isa ja laste suhtlemise korraldamises kohtu määratust teisiti kokku leppida. Käesoleva otsusega tehtud hooldusõiguse muudatus ja uus suhtlemiskord hakkavad kehtima kohtuotsuse jõustumisega, sinnamaani reguleerivad CC ja BB hooldusõigust ja lastega suhtlemist esialgse õiguskaitse määrused. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Selles tsiviilasjas on menetluskuluks CC ja BB poolt hooldusõiguse avalduste esitamisel tasutud riigilõivud ning esindajate kulud. Algselt esitatud elatise suurendamise nõude tõttu lahendati asja hagimenetluses. Elatise suurendamise nõudest hagejad loobusid ja kohus lõpetas selles osas menetluse.

§ 168lg 2 kohaselt üldreeglina kannab sellisel juhul menetluskulud hageja.

Elatise nõudega liidetud BB hooldusõiguse avalduse kohus jättis rahuldamata ning rahuldas osaliselt CC vastuavalduse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskuusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja nende vanemad, jätab kohus

§ 161

lg 4 alusel menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras hüvitamiskohustuseta määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohus võtab seejuures arvesse, et hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimuste hagita menetluses lahendamisel tulnuks menetluskulude jagamisel lähtuda

§-st 172, mille esimese lõike järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et vanemate hooldusõiguse kuuluvuse küsimuse lahendamine on eelkõige laste huvides, kuid ka endale ainuhooldusõigust taotleva avaldaja huvides. Lisaks võimaldab

§ 172

lg 3 jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna muid kulusid, peale CC ja BB enda kantud kulude ning laste esindaja riigi kanda jäetud kulude, asjas tekkinud ei ole ning hüvitatavad kulud puuduvad, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 13