← Eesti

2-17-37/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. mai 2017, Pärnu Rüütli tn kohtumaja kan

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni A.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3. Välja mõista E.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise poja B.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti)

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni B.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 4. Välja mõista E.’ilt (isikukood 37607124222) alaealise poja C.´i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti)

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni C.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 2-17-37

  1. Hagejatele maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on kostjal õigus eelnevalt maha arvata 50 % Perehüvitiste § 17 alusel igale hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2017.a lapsetoetus täismäär on 50 € kuus esimese ja teise lapse kohta ja 100 € kolmanda lapse kohta). Kostjal on õigus otsuse täitmiseks küsida teiselt vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejatele makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta.
  2. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Väljamõistetud elatusraha tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja D.’i (ik xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXhiljemalt selle kuu, mille eest elatist tasutakse,

  1. kuupäevaks, selgitus: laste elatis.
  2. Kohtuotsuse 05.05.2017 tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 4 kuu (jaanuar 2017 – aprill 2017) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 1980 € (4 kuud x 165 €/kuus x 3 last), millest tuleb maha arvata kostja poolt tõendatud 01.01.2017-31.03.2017 perioodi elatisemaksed summas 600 € , võlajääk 30.04.2017 seisuga 1380,00 € (millest kostja saab maha arvata aprilli elatise maksed, kui neid on) ning kostjal on õigus enne võlgnevuse tasumist maha arvata ka antud perioodil hagejatele PhüvS § 17 alusel makstud riiklikest lastetoetustest 50%.
  3. Menetluskulud jäävad hagi osalisel rahuldamisel poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud
  4. Alaealiste A., B.’i ja C.’i nimel esitas laste seaduslik esindaja D. 02.01.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostja E.’ilt välja mõista iga lapse kasuks elatise

s sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 02.01.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt läksid vanemad lahku 2014 aprillis ning kooselust sündinud kolm ühist last, hetkel vanuses 14, 11 ja 4 aastat, elavad ema juures ja on tema kasvatada. E. toetas oma lapsi 200 euroga kuus ( 67 eurot lapse peale). Kuna laste vajadused on palju suuremad ja kosta ei ole nõus rohlcem maksta siis esitan avaldust kohtusse. Praegu E. töötab Soomes lammutuse peal ja omab piisavalt sissetulekut, et toetada oma lapsi.

järgi on vanematel oma laste suhtes ülalpidamiskohustus, § 100 lõike 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kostja vastus ja menetluse edasine käik 2. Kostja sai hagimaterjalid kätte postiga, esitas kohtule 10.02.2017 kirjaliku vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata, kuna kostja juba täidab ülalpidamise kohustust vastavalt vanemate kokkuleppele ning piisavas ja vajalikus määras. 2

(7)2-17-37 Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud miinimummääras elatise nõude maksmisega igakuiselt 705 eurot kolmele lapsele. Seda põhjusel, et see on kostja jaoks majanduslikult äärmiselt koormav ja ka seetõttu, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kostja on seisukohal, et elatisest tuleb maha arvata hagejatele makstavad riiklikud peretoetused. Kostja töötab OÜ-s Xxxxxxxxxxx lammutustöölisena ja tema igakuine töötasu jääb vahemikku 700 - 1500 eurot, mis kajastub vastusele lisatud kontoväljavõtetes, sõidukiliising on igakuiselt summas 290 eurot, üürikulu on 250 eurot, laevapiletid ühes kuus Soome 100 eurot, millele lisanduvad eluaseme kommunaalkulud ca 80-160 eurot. Kostja on vastavalt võimalustele kandnud hagejate seaduslikule esindajale kokkuleppest sõltumata suuremaid elatise summasid laste ülalpidamiseks: detsembris 2016 - 514 eurot (lisaks ülekandele tuleb arvestada ka seda, et lapsed on igakuiselt vahelduvalt kostja ülalpidamisel ja kõik aastad koolivaheaegadel, jõulud ja aastavahetuse elanud kostja juures ja on viimase ülalpidamisel, mh on kostja detsembris teinud jõulukingitusi kõikidele lastele), oktoobris 2016 - 520 eurot (kontoväljavõte elatise maksmise kohta). Kostja töötab OÜ-s Xxxxxxxxxxx lammutustöölisena ja igakuine töötasu jääb vahemikku 700 1500 eurot, mis kajastub vastusele lisatud kontoväljavõtetes, sõidukiliising on igakuiselt summas 290 eurot, üürikulu on 250 eurot, laevapiletid ühes kuus Soome 100 eurot, millele lisanduvad eluaseme kommunaalkulud ca 80-160 eurot. Kostja on vastavalt võimalustele kandnud hagejate seaduslikule esindajale kokkuleppest sõltumata suuremaid elatise summasid laste ülalpidamiseks: detsembris 2016 - 514 eurot (lisaks ülekandele tuleb arvestada ka seda, et lapsed on igakuiselt vahelduvalt kostja ülalpidamisel ja kõik aastad koolivaheaegadel, jõulud ja aastavahetuse elanud kostja juures ja on viimase ülalpidamisel, mh on kostja detsembris teinud jõulukingitusi kõikidele lastele), oktoobris 2016 - 520 eurot (kontoväljavõte elatise maksmise kohta). Kostja tasub igakuiselt tütre A.i Telia telefoniarveid (sh internet, sõnumid, mobiiltelefoni Iphone 6S 16GB komplekti kuutasu, ostetud järelmaksuga) vahemikus 35-41 eurot: august 2016 38,95 eurot, september 2016 41,10 eurot, oktoober 2016 36,44 eurot, november 2016 35,65 eurot, detsember 2016 35,65 eurot, jaanuar 2017 38,90 eurot (lisa 3 - Telia arved, väljavõte viimase 6 kuu kohta) ja lasteaiamakse 180 - 220 euro ulatuses hagejate seadusliku esindaja soovil, seejuures ei ole kostja lasteaiakulude osas arveid nõudnud (vt lisa 1 - pangakontoväljavõte, maksekorralduse selgituses arved ja maksud), viinud lapsi igal aastal koolivaheaegadel väljasõitudele nt: Vembu Tembumaale2 (iga aastal): piletid kokku summas 3x17=51 eurot), Pärnu Kardikeskus kardiraja korduvad külatused ca 75 eurot, kinoskäigud ca 72 eurot, MC Donalds, muud toidukohad (vt kontoväljavõtet). Korduvalt on kostja viinud lapsed Pärnu tervisekeskusse ujuma, millele on kulunud ca 150 eurot. Kostja on täiendavalt andnud lastele taskuraha aeg-ajalt 30 euro ulatuses. Kostja on lastele soetanud 2 arvutit (ostetud järelmaksuga), üks nendest 150 eurot ja teine summas 332,94 eurot, mobiiltelefon Iphone 6S 16GB 800 eurot (komplekti kuutasu, kajastub Telia arvetes), abiratastega jalgratas 150 eurot, teine jalgratas värviti ja millele osteti uued varuosad, 2 tõukeratast 2 x 75= 150 eurot, rula 50 eurot, JPL roosa bluetooth kõlar 30 eurot, mängukonsool (ostetud järelmaksuga) 369,08 eurot, kõrvaklapid 20 eurot. Ajal mil lapsed elavad kostja juures on kostja kandnud ülalpidamiskulusid, samuti on ostnud lastele hulgaliselt riideid, jalatseid ja muid kooliks ja huvitegevusteks vajalikke asju. lapsed elavad igakuiselt kostja juures ca 1-2 nädalat, mil kostja on Soomest töölt kodus, vahel ka pikemalt, kui kostja on puhkusel või haiguslehel, koolivaheaegadel veelgi pikemalt ca 1 - 2,5 kuud. Kostja viib lapsed oma elukohast kooli, lasteaeda ja toob tagasi koju5 ning tegeleb nendega igapäevaselt. Kahtlemata kaasnevad eelviidatuga seonduvalt kütuse- toidu- ja kommunaalkulud. Lapsed elavad vaheldumisi ema ja isa juures. Seega kostja osaleb laste ülalpidamises ja kasvatamises ning annab vahetult ülalpidamist lisaks vastuse p-is 2.5 toodule, mistõttu ei ole kostjalt elatise nõudmine põhjendatud. 14.03.2017 täiendavas vastuses kostja selgitas, et on veebruaris 2017 ostnud lastele riideid-jalatseid jms vajalikku kokku 417 euro eest (tlk 105). 3
(7)2-17-37 Menetluse edasine käik
  1. 15.03.2017 istungil pooled kokkuleppele ei jõudnud, lapsi kasvatav vanem nõudis kompromissi summana miinimummääras elatise 705 euro asemel 500 eurot kuus, kosja sellega ei nõustunud, vaid soovis jätkuvalt tasuda 200 eurot kuus arvele ja ülejäänud laste kulutused kanda vahetult ise. Hagejate esindaja nõustus, et lapsed on iga kuu nädal aega isa juures, kui isa on Eestis, ka väiksem laps isa juures nädal aega iga kuu. Kostja seletas, et suve perioodil 04.juunist augustini on lapsed praktiliselt isa juures -igal võimalusel kui antakse , võtab lapsed enda juurde, ka sel suvel on see plaanis. Hagejate esindaja möönis, et ühe kuu jooksul, kuna oli koolivaheaeg, olid lapsed isa juures. Hagejate esindaja selgitas, et koolis on kulutusi, teater, ekskursioonid, kogu aeg on vaja raha maksta, oleks nõus 350 euroga kuus. Kostja pakkus 250 eurot ja kõik ülejäänud kohustused jääks kostjale. 3.
  2. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses kuulutamisega 29.03.2017, dokumentide esitamise lõpliku tähtajaga 27.03.
  3. Kumbki pool hiljem enam seisukohti ei muutnud, hagejate esindaja nõuab lastele elatist miinimummääras, kostja palub jätta hagi rahuldamata, leides, et laste tema juures viibimisega seoses kannab ka kommunaalkulusid ca 44 € kuus, üürikulu ca 105 € kuus ja . Kohtuotsuse põhjendused
  4. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

(PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et

järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal E.il on hagejate, oma kolme alaealise lapse ees ülalpidamise kohustus ja kostja esitatud kuludokumentide, arvete, pangakonto väljavõtte (tlk. 32-76) kohaselt on kostja seda kohustust pidevalt ka enne hagi esitamist arvestatavalt täitnud, tasudes 2016.aastal 12 kuu jooksul (jaan4

(7)2-17-37 dets 2016) igakuiste maksetega hagejate esindajale kokku 3114 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 260 € ja lapse kohta keskmiselt 86,50 € kuus (3114 : 3 last : 12 kuud). Samas aga on kostja elatist maksnud alla

ga sätestatud miinimumi selliselt, et PKS § 116 järgi vanemate võrdset panust eeldades oleks lapsele kuluv summa 2 x 86,50=173 € kuus, mis ei ole kindlasti piisav tänasel päeval üh lapse igakuiste kuude katmiseks. PKS § 100 lg 1 tähenduses kostja sisuliselt nõuab, et ta saaks ülalpidamist maksta enam kui 2/3 ulatuses muul viisil kui rahas (705 eurost on valmis rahas maksma 200 eurot ehk lapse kohta 235 € asemel 67 € kuus). Kostja on küll tõendanud, et on lastele ostnud märkimisväärse summa eest asju, sh järelmaksuga arvutid, telefonid, riided, jalatsid jne, tasunud arveid ning kulutanud laste hobide ja meelelahutuse peale, kuid kostja ei ole küllalt selgelt välja toonud, mis on need mõjuvad põhjused, miks kostja peab saama laste ülalpidamiskohustust täita just asjade ja teenuste ostmise jms kaudu. Kohtu hinnangul mõjuv põhjus muul viisil kui rahas elatise maksmiseks saab olla pigem olukord, kus kostjal puudub laste toetamiseks piisav sissetulek rahas, kuid ta saab aidata küttepuude, toidu vms materiaalse panusega. Seadusandja on eeskätt rahas elatise maksmise nõude ette näinud, et tagada vanematele võrdsemad võimalused laste ülalpidamisel. Olukorras, kus vanemate sissetulekud on väga erinevad (nt üks vanem teenib teisest poole rohkem) ning lastest eraldi elav vanem ülalpidamiseks elatist rahas ei anna, vaid üksnes asjades, tekib ebavõrdne olukord, kus lastega kooselav vanem ei saa oma vahendite arvelt panustada laste heaolusse enam ühise tegevuse, huvitegevuse, kingituste jms lastele meelepärase kaudu, vaid üksnes hädapäraselt eluksvajalike kulude katmisega.

  1. Siinkohal kohus selgitab kostjale, et kuigi vanemate vahel oli olemas peale 2014.a lahkuminekut kokkulepe elatise maksmiseks 200 € kuus, on lapsi kasvataval vanemal igal ajal õigus laste huvides, kui kokkulepitud summast lastele vajalike kulutuste katmiseks ei jätku, nõuda teiselt vanemalt elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras. See tähendab, et varasema kohtuvälise kokkuleppe olemasolu ja selle täitmine ei takista hagejaid kohtusse pöördumast, kui kokkulepitust enam ei piisa. Seega, kuna elatise maksmine rahas ei ole olnud piisav ega regulaarne, on hagejad põhjendatult pöördunud rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 02.01.2017 seaduses sätestatud määras, kostja soovib anda ülalmitamist elatisena rahas kokku 200 eurot kuus, so 66,67 € kuus lapse kohta, lubades täita ülejänud ülalpidamiskohustuse muul viisil, so tasuda muud lastele vajalikud kulud, makstes järelmaksud, riided, jms arved, samuti kandes ülalpidamiskulud ajal, mil lapsed on kostja juures. Selleks peaks kostja tegem igakuiselt tõendatud kulutusi lastele 500 € eest kuus, kuid sellises ulatuses regulaarseid kulutusi ei ole esitatud tõenditega välja toodud.
  2. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2017 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 470 € järgi on elatise miinimum 235 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostja on esitanud oma sissetuleku andmed (nov 2016- jaan 2017 perioodil keskmine netopalk Xxxxxxxxxxx OÜ-st 750 -1500 € kuus). Hagejate esindaja enda sissetulekuid ja hagejate konkreetseid vajadusi kuus ei ole tõendanud, soovib elatist miinimumis, mida ei pea tõendama ja kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud PKS § 102 alusel, seega lähtub kohus alljärgnevates arvutustes hagejate taotletud elatise miinimummäärast. Kohus märgib, et võtab arvesse laste osalise viibimise kostja juures ning kostja poolt tõendatud regulaarse kuluna laste 5

(7)2-17-37 mobiili- ja internetiarvete ning järelmaksudega arvuti, telefoni jms maksmise keskmiselt 20 € lapse kohta kuus, kuid jätab tähelepanuta kostja poolt välja toodud riiete, jalatiste jms esemete ostuks (kohus märgib, et kulutsekid tlk 107-118 tõendavad peamiselt kütuse ja toidu, mitte riietejalatsite ostu), samuti kostja kommunaal- ja üürikulude arvestuse (tlk 102-105 ja 148), lugedes need kulud kaetuks jaotatuna tavapärase elatise kandmise kohustusega rahas hagejte esindajale aja eest, mil lapsed on kodus ning ülalpidamiskohustuse täitmisega muul viisil aja eest, mil lapsed viibivad kosja juures. Kui kostja leiab, et ta suudab lisaks sel viisil jaotatud elatise miinimummääras kandmisele lastele täiendavalt kulutusi teha olenevalt sissetulekutest (tõendite järgi on nende suurus väga kõikuv), siis on see kostja valik ja õigus.
  1. Laste ülalpidamine ajal, mil nad viibivad kostja juures. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele ega nõutud perioodile, kuid leiab, et lapsed viibivad osa ajast 1- 2 nädalat kuus tema juures. Riigikohtu selgituse kohaselt (02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08) kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Käesolevas vaidluses hagejate esindaja on istungil õigeksvõtnud, et lapsed vähemalt 1 nädala kuus viibivad isa juures. Kohtu hinnangul on see laste ning lahus elava vanema vastastikust suhtlemisõigust (PKS § 143) arvestades igati mõistlik ja oluline, kuid järelikult õiglane on seejuures arvestada ka lahus elava vanema panust laste eest hoolitsemisse ajal, mil lapsed on tema juures. Kohus enne mõistliku elatise suuruse analüüsi hoiatab laste huvides vanemaid, et üksnes ülalpidamiskohustuse arvutamise ja nõudmise vms elatise maksmisse puutuva asjaolu tõttu ei tohi vanemad hakata kuidagi muutma laste senist elukorraldust ja piirama lahuselava vanemaga suhtlemist vastu laste tahtmist, nt elatise nõude tõttu piirata suhtlemist üksnes üksikutele päevadele vms.
  2. Miinumelatise arvestuses (235:30= 7,80€/päevas) tähendab 7 päeva jooksul kuus laste kostja juures viibimine kostja poolt lisaks rahas makstavale elatisele igakuise kulu kandmist ca 54 € kuus lapse kohta (7,80 x 7). Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et lapsed veedavad vähemalt 1 nädala kuus ehk vähemalt ca 25 % kuust isa juures ning arvesse võttes mobiili, interneti jms arvete kulu ca 20 € kuus lapse kohta, on õiglane ja põhjendatud vähendada lapse kasuks väljamõistetava elatise määra 30 % võrra, so 70 %-le

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärast, so hetkel 165 € kuus.

  1. Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
  2. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et lapsi kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 200 € kuus ja PHüvS § 21 alusel paljulapselise pere toetust veel 300 € kuus. Kohus selgitab, et viidatud säte paljulapselise pere toetuse kohta jõustub alles 01.07.2017 ja hagejad seda ei saa, vaid hakkab saama vanem, kes lapsi kasvatab. Hagejate esindajale kohus selgitab, et võrreldes elukalliduse, sh lastele vajalike kulutuste üldise tõusuga märkimisväärselt kiiremini tõusnud alampalga ning lastetoetuste juures on viimaste aastate kohtupraktika pidanud just vajalikuks ühtlustada vanemate koormust ülalpidamiskohustuse kandmisel, iseäranis mitme lapsega pere puhul, kus kulutusi mõjutavad ka nn mastaabikulud (hädavajalikud eluaseme, toidu jms kulud) sõltuvalt leibkonna suurusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-2-1-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on 6

(7)2-17-37 võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi kostja taotlusel, st kui kostja ise on taotlenud seda asjaolu arvestada. Siiski võib Riigikohtu selgitustest sama lahendi punktist 14 mõista, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul kostja on sellise taotluse esitanud ning kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 sätestatud hagejatele ettenähtud lastetoetuse poole ehk 50% ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Seega eeltoodut arvestades, iga lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta D.’ile elatist otsuse tegemise ajal 165 eurot kuus lapse kohta, kokku kolmele lapsele vähemalt 495 € kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetust. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus.
  1. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab hagejate esindaja taotlusel elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu
  2. kuupäeva. Elatis tuleb maksta hageja esindaja D. pangakontole.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik KOHTUOTSUS JÕUSTUS osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 20.10.2017 järgmises sõnastuses: RESOLUTSIOON:
  4. Jätta kostja pool 28.08.2017 ringkonnakohtule esitatud taotlused asja läbivaatamiseks kohtuistungil, tunnistajate ülekuulamiseks ja uue dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks läbi vaatamata.
  5. Muuta Pärnu Maakohtu 05.05.2017 otsust resolutsiooni ja põhjenduste osas, täiendades otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et kostjal on õigus makstavast elatisest eelnevalt maha arvata ka 50 % perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 21 alusel makstavast paljulapselise pere toetusest.
  6. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Rahuldada A.’i, B.’i ja C.’i hagi E.’i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 3.2 Välja mõista E.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti)

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni A.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3.3 Välja mõista E.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise poja B.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti)

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % 7

(7)2-17-37 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni B.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3.4 Välja mõista E.’ilt (isikukood 37607124222) alaealise poja C.´i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 165,00 € (ükssada kuuskümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 70 % (seitsekümmend protsenti)

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (so 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 02.01.2017 kuni C.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 3.5 Hagejatele maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on kostjal õigus eelnevalt maha arvata 50 % PHüvS § 17 alusel igale hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2017.a lapsetoetus täismäär on 50 € kuus esimese ja teise lapse kohta ja 100 € kolmanda lapse kohta) ja 50 % PHüvS § 21 lg 2 alusel makstavast paljulapselise pere toetusest (2017. a 1. juulist on 300 eurot). Kostjal on õigus otsuse täitmiseks küsida teiselt vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejatele makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta. 3.6 Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Väljamõistetud elatusraha tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja D.’i (ik xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXhiljemalt selle kuu, mille eest elatist tasutakse,

  1. kuupäevaks, selgitus: laste elatis. 3.7 Kohtuotsuse 05.05.2017 tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 4 kuu (jaanuar 2017 – aprill 2017) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 1980 € (4 kuud x 165 €/kuus x 3 last), millest tuleb maha arvata kostja poolt tõendatud 01.01.2017-31.03.2017 perioodi elatisemaksed summas 600 € , võlajääk 30.04.2017 seisuga 1380,00 € (millest kostja saab maha arvata aprilli elatise maksed, kui neid on) ning kostjal on õigus enne võlgnevuse tasumist maha arvata ka antud perioodil hagejatele PhüvS § 17 alusel makstud riiklikest lastetoetustest 50%.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. VÄLJAVÕTE ÕIGE 8

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.