KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-19285 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 30.mai 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu K. R.i hagi R. R.i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2407,50 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx) Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxx) Menetlusviis Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1) RESOLUTSIOON
- Rahuldada K. R.i hagi R. R.i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
- Mõista R. R.ilt K. R.i kasuks välja elatis 195 eurot kuus alates 01.02.2017 kuni R. R.i õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui K. R.i 21-aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R. R.i poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise summasid.
- Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb R. R.il maksta selle kuu, mille eest elatis on ette nähtud, 10.kuupäevaks K. R.i arvelduskontole nr EExxx SEB Pangas.
- Jätta rahuldamata K. R.i hagi R. R.i vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.09.2016 kuni hagiavalduse 23.12.2016 esitamiseni ning elatise väljamõistmiseks 2017.a jaanuarikuu eest.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, Tsiviilasi nr 2-16-19285 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 23.12.2106 saabus kohtule K. R.i hagi R. R.i vastu elatise väljamõistmiseks täisealisele õppivale lapsele. Puuduste korduva kõrvaldamise järel hageja taotles kostjalt välja mõista elatise 267,50 eurot kuus alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt alates 09.07.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 1471,25 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja sai 09.07.2016 täisealiseks ning jätkab õpinguid. Hageja väidetel isa ei ole teda vabatahtlikult toetanud, isal on ka hageja alaealisuse ajal väljamõistetud elatise osas võlgnevus. Hagejale määratud töövõimetuspension ja keskmine puue. Õppimise tõttu on hagejal suured väljaminekud, kulude loetelu kohaselt on hageja kulud ühes kuus kokku 535 eurot. Hageja soovib, et isa täidaks ülalpidamiskohustust tema ning et elatis kantakse üle iga kuu 10.kuupäevaks. Kohtu nõudmisel hageja 05.05.2016 täiendavalt põhjendas enda kulutusi ja ülalpidamisvajadust, arvestades ka kostja vastuväiteid. Hageja märgib, et saab 2017 kevadsemestril (veebruar kuni juuni 2017) kooli poolt eritoetust 60 € kuus, mille eest on ostnud endale kooliks vajalikke tarbeid, mida peavad õpilased ise välja ostma, näiteks praktikariided ja –jalanõud, mõned õpikud, toidukäitleja tervisetõend, kokanduse praktikaga seotud vahendid (toidutermomeeter, nugade komplekt, nugade teritaja, kaal jms). Eritoetus määratakse korraga pooleks õppeaastaks, hageja ei ole kindel, kas saab eritoetust ka edaspidi. Hageja palub eritoetust tema sissetulekute hulka mitte arvestada. Hageja ei saa kooli poolt põhitoetust ehk stipendiumi, sest tema õpitulemused sel poolaastal ei olnud stipendiumi saamiseks piisavalt kõrged. Kutsehariduskeskuses ei saa tasuta lõunat, vaid makstakse muutuva summaga koolilõuna toetust. Sel õppeaastal on koolilõuna toetus olnud 1,45 eurot kuni 2 eurot päevas, need summad ei katnud koolilõuna kogu maksumust ning hagejal on tulnud enamasti raha juurde maksta, samuti ei kompenseeri kool hommiku- ega õhtusööki, need tuleb hagejal endal osta. Hageja ema ei tööta, tema sissetulekuks on ainult töövõimetuspension 241 €. Sellest rahast ei jätku, et toetada hagejat ligi 172 euro ulatuses (kui võtta aluseks, et vanematel on võrdne ülalpidamiskohustus). Hageja enda pension alates aprillist 2017 on 201 € kuus. Hageja kulud ühes kuus on 591 eurot: 1) Eluasemekulud - 261 € (hageja kolis aprillis 2017 üürikorterisse seoses sellega, et õpilaskodus elamine talle ei sobinud - liiga lärmakas, segas õppimist ja hästi magamist) 2) Kulutused toidule - 120€ 3) Kulutused transpordile - 50€ (sõidud, mida kool ei hüvita ning linnaliini pilet, mida kool ei hüvita) 4) Sidekulud 30€ 5) kulutuse hügieenitarvetele 20€ 6) Kulutused riietele ja jalanõudele - 60€ 7) Muud vältimatud püsikulutused (teater, sünnipäevad ja mõned teised kulutused) – 50 €. Arvestades hageja pensionit, jääb kuludest katmata 390 € (591 € - 201 €), selles osas peaksid hagejale ülalpidamist andma mõlemad vanemad võrdselt ehk kostja peaks maksma elatist hagejale 195 eurot kuus. Hageja täpsustab, et tema kui täisealise päevases õppes õppiva lapse ülalpidamiskohustuse algusajaks tuleb lugeda 01.09.2016 ning ta nõustub isa poolt makstava elatise summaga 195 eurot kuus. Hageja palub elatise kanda tema arvelduskontole nr EExxx SEB Pangas. KOSTJA VASTUS 2 Tsiviilasi nr 2-16-19285 Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja nõustub, et elatise maksmine on endiselt vajalik, kuid kostja ongi igakuiselt kandnud K. R.i arvele 195 eurot. See on varem kostjalt alaealise hageja ülalpidamiseks välja mõistetud summa ning kostja on seda jätkuvalt tasunud. Kostja ei pea põhjendatuks elatise summa suurendamist, samuti ei nõustu hageja kõigi kulude suurusega: - toidule kulub kostja arvestuste järg 100 eurot kuus; kuna xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx võimaldab saada koolilõuna toetust, siis toidule kulub tegelikult veel vähem. - kulutused transpordile - 80 euro asemel põhjendatud 20 eurot, sest õpilaste sõidukulude hüvitamise eeskirja kohaselt hüvitatakse õppeasutusse ja tagasi elukohta sõidu kulu arvestusega üks edasi-tagasi sõit nädalas, samuti riigipühadeks ja koolivaheajaks elukohta ja tagasi õppeasutusse. Hageja muude kulude suurusega kostja on üldjoontes nõus. Kostja arvutuste järgi on hageja kuu vajadus 385 eurot. K.i enda sissetulek pension 191,23 eurot + kostja poolt makstav 195 eurot annavad talle kokku 386,23 eurot ning kostja eeldab, et ka ema toetab poega omalt poolt. Kostja arvutuse järgi peaks hagejal olema võimalik siiani makstud summaga hakkama saada. Suurema elatise väljamõistmine, muudaks kostja enda toimetuleku küsitavaks, kuna ta maksab elatist ka teisele pojale, kostjal on eluasemelaen, pooleli on eluliselt hädavajalik hambaravi, mis on kulukas. Isiklikust sõiduautost pidi kostja loobuma, kuna selle kasutamine ja ülalpidamine käis üle jõu. Auto võimaldas teha lisatööd, erinevate ürituste turvamine Eesti erinevais paigus, nüüd saab kostja lisatööd teha, kui on korraldatud transport. Töökoha vahetus ei tule kõne alla, kuna praegune töökoht võimaldab paindlikku tööaega, mida kostja vajab eakate vanemate abistamiseks. Tervislikel põhjustel tuleb sageli sõita nendega arsti juurde xxxxxxxx, sageli ka ootamatult. K. R.il on täisealisena tekkinud võimalusi ka ise ennast aidata, näiteks otsides endale osalise koormusega töö, mida saab teha kooli kõrvalt. K. ei ole kostjaga eelnevalt ühendust võtnud, ega teada andnud, et on otsustanud üürida korteri. Üürilepingut ei ole esitatud, pole võimalik aru saada, kas 261 eurot sisaldub vaid üüri või on sisse arvestatud ka kommunaalmaksed ja elekter. Kostja pole nõus kompenseerima elamist üürikorteris, kuna puudub igasugune tagatis, et mõne kuu möödudes on kõik korteriga seotud kulutused korralikult makstud ja ei järgne uut nõuet elatise suurendamiseks, sest on tekkinud võlad. Hageja väidetel tema ema ei saa poega toetada, kuid vanematel on võrdne ülalpidamiskohustus, seega selgub, et elamine üürikorteris käib üle võimete. Kostja rahalised kohustused ja kulud ühes kuus on: 1) elatisraha hagejale 195 eurot; 2) elatisraha R.K.-le 165 eurot; 3) märtsis 2017 soetatud auto kulud (osamaksed 27,73 eurot kuus järgmised 5 aastat + kütus ca 50 eurot kuus); 4) eluasemelaen 100 eurot 5) külmutuskapi järelmaks 16,68 eurot (järgmised 18 kuud); 6) sidekukud 30 eurot; 7) kulutused tervishoiule (hambaravi, ravimid) 60 eurot (kuude lõikes varieerub). Kostja kulud kokku 644,41 eurot ületavad tema keskmist palka, kostja elab koos oma üle 80aastaste vanematega ning kostja igapäevavajadused (söök ja eluase) on tagatud vanemate pensioniga. Kostja kinnitab, et on tänaseni maksnud K. R.ile 195 eurot kuus ja maksab ka edaspidi. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel ja poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja oma täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks ning vastaspoole tõendite ja selgituste kohta arvamuse avaldamiseks. Kohus selgitas pooltele täisealisele lapsele elatise väljamõistmise eeldusi ja elatise suuruse määramise aluseid. 3 Tsiviilasi nr 2-16-19285 Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul täpsustas oma nõuet ning hageja lõplikuks nõudeks jäi mõista kostjalt välja elatis 195 eurot kuus alates 01.09.
- Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et täpsustatud suurusega nõude osas tuleb hagi rahuldada. Ka kostja on 195 euro ulatuses elatise maksmisega nõustunud ja kinnitab, et maksab selles summas hagejale elatist jätkuvalt. Pooled ei ole kohtule kinnitamiseks kompromisslepingut esitanud, mistõttu kohus kohtuotsusega lahendab asja sisuliselt. Kostja on tõendanud elatise maksmist ainult perioodil september 2016 – jaanuar 2017 ning hagiavalduse kohaselt on varem väljamõistetud elatise maksmisel kostjal tekkinud ka võlgnevusi, siis peab kohus täiendavate vaidluste vältimiseks põhjendatuks hageja täpsustatud nõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmine ja selle suurus sõltub tema abivajaduse ulatusest. Riigikohus on 19.10.2015 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-119-15 (p 11) selgitanud, et kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb täisealise lapse ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. See tähendab, et vastavalt oma sissetulekute suurusele ja varalisele seisundile peab ka ema hageja ülalpidamises osalema. Eeltoodust tuleneb, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Praeguses asjas on hageja kulud osaliselt kaetud talle määratud töövõimetuspensioniga, mis hagiavalduse esitamise ajal oli 191,23 eurot ning alates 01.04.2017 on 200,95 eurot. Pensioni summa ulatuses on hageja ise suuteline enda kulusid katma ning tema ülalpidamisvajadus on selle võrra väiksem. Samuti saab hageja oma kulusid katta eritoetuste arvelt. Hageja viide sotsiaalhoolekande seadusele ei ole asjakohane. Viidatud normi (SHS § 133 lg 2 p 6) eesmärgiks on välistada olukord, kus toetust vajav isik ei saa sotsiaaltoetusi seetõttu, et talle juba makstakse vajaduspõhist toetust. Seetõttu on ette nähtud, et toetuste arvestamisel juba saadavaid toetusi sissetulekute hulka ei arvestata. See ei tähenda, et makstavaid toetusi, mille arvelt hageja saab oma kulusid katta ja mis on selleks ette nähtudki, ei tuleks arvestada hageja sissetulekuna tema ülalpidamisvajaduse ulatuse määramisel. xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx tõendist nähtuvalt alustas K. R. õpinguid xx xx xxxx. Hageja nõustus kohtu selgitustega ning täpsustatud nõude kohaselt taotleb tagasiulatuvalt enne hagi esitamist elatise 195 eurot kuus välja mõista alates xx xx xxxx. Seejuures on hageja ekslikult määranud tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summaks kogu täpsustuse 2017.a maikuus esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise summa. Samuti ei ole hageja arvestanud kostja poolt sellel perioodil juba tasutud elatist. Tagasiulatuva elatise all peetakse silmas enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata elatist. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale septembrist 2016 – jaanuarini 2017 igakuiselt elatist 195 eurot. Kostja kinnitas, et tegemist on täisealise hageja ülalpidamiseks makstava elatisega, mitte varasema elatise võlgnevuse tasumine. Seega hagiavalduse 23.12.2016 esitamise ja 24.01.2017 menetlusse võtmise seisuga oli kostja ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud, tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 195 eurot kuus alates 01.02.2017 (2017.a jaanuarikuu eest on kostja tõendatult elatise tasunud) kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kuna selles summas elatise põhjendatuse osas on pooled menetluse kestel jõudnud ühele meelele, ei pea 4 Tsiviilasi nr 2-16-19285 kohus vajalikuks põhjalikumalt analüüsida hageja ja kostja sissetulekuid ja kulusid. Kohus märgib vaid, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on hagejale viimati teinud maksustatava tulu väljamakse xxxxxx AS 2016.a septembris. Kuna kohus tagasiulatuva elatise nõuet niigi ei rahuldanud, ei mõjuta hagejale tehtud väljamakse asja lahendust. Pärast 2017.a jaanuari kostja poolt hagejale tasutud elatise summade kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole, kuid kostja väidab, et on jätkanud elatise maksmist igakuiselt ning ka hageja ise oma täiendavates selgitustes on elatisesummade jätkuvat laekumist möönnud. Seega, vaatamata sellele, et kohus mõistab elatise välja alates 01.02.2017, tuleb hagejal kostja poolt pärast seda tähtpäeva tasutud elatise summasid arvesse võtta ning hageja ei saa kohtuotsusele tuginedes nõuda kostja poolt menetluse ajal juba tasutud elatisesummade korduvat tasumist. Kohus juhib poolte tähelepanu ka sellele, et kostja on elatist tasunud hageja arvelduskontole Swedbank AS-is, kuid hagiavalduses soovib hageja elatise maksmist tema SEB Pangas asuvale arvelduskontole. Siiski ei anna teisele arvelduskontole elatise tasumine hagejale alust väita, et elatist ei ole makstud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, eelduslikult pooltel selliseid kulusid tekkinud ei ole. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, elatise asjas riigilõivu ei nõuta ning pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Eeltoodu ning TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ja kulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5