← Eesti

2-16-19022/13

Obsah (5)§ 102§ 100§ 101§ 143§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07. aprill 2017, Pärnu Rüütli tn kohtumaja

) § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras elatse ning miinimummääras arvestatud elatise võla tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2016 – 18.12.2016 eest summas 1052,90 €. Hageja taotleb kohustada kostjat maksma elatist iga kuu

  1. kuupäevaks, tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks ning anda T. T.’le õigus elatise käsutamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt K. T. vanemate kooselu lõppes augustis xxxx, sellest ajast alates hageja elab koos isaga, T. T.’ga, vanematel on ühine hooldusõigus. Kuni 2016.a aprillini osales kostja K. M. hageja ülalpidamises piisavalt ja regulaarselt, kuid alates aprillist 2016 on kostja panus olnud 100 € kuus, mis on üle poole vähem kui seadusega ette nähtud miinimumelatis. Hageja õpib xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxx, elab koos isaga 2-liikmelise perena isale kuuluvas majas, hageja eluasemekulud on suviti keskmiselt 50 € kuus ja talvisel ajal ligikaudu 112,50 € Last kasvatav vanem on küsinud lapsel elatist kohtuväliselt, kuid kostja nõuet täitnud ei ole. Hageja on kostja juures külas käinud keskmiselt korra kuus, hageja kulud on peamiselt isa kanda, kostja majanduslik tugi on minimaalne. 20.03.2017 täienduses hageja esindaja esitas andmed oma sissetulekute kohta (veebruaris 2017 netopalk 1347 €) ning teatas, et hageja seaduslikule esindajale kuulub eluasemeks olev hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxx xxxx, xxxxx xxx xx (registriosa xxxxxxx) ja sõiduk xxxx xxxxxx (eh.aasta xxxx.a) riikliku reg.märgiga xxxxxx, muud registreeritavat vara ega osalust äriühingutes ei ole. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja kohtule esitatud 29.01.2017, 05.03.2017 ja 29.03.2017 kirjalikes vastustes tagasiulatuva võla nõuet ei tunnista, palub jätta selle nõude rahuldamata ja tunnistab elatise nõuet summas 100 € kuus, mida on ka alates 01.04.2017 kuni
  2. märtsini 2017 hagejale tasunud ja millega loeb ülalpidamise kohustuse nõuetekohaselt täidetuks. Kostja põhjendab miinimumist väiksema elatise kohaldamise vajadust järgmiselt: elatise määramisel tuleb arvestada vanemate varalise seisundiga

§ 102

järgi, sest kostja ega ka hageja isa ei saa anda lapsele ülalpidamist enam, kui see nende sissetulekuid arvestades on objektiivselt võimalik. Juhul, kui üks vanem on majanduslikult oluliselt paremas 2

(6)2-16-19022 seisus, siis on loogiline, et tema varaline panus lapse ülalpidamisse on proportsionaalselt suurem, kui seda vanemaga, kelle majanduslik olukord on halvem. Kostja on välja toonud oma igakuised kulud, mis ühes kuus on kokku 675 eurot (arvestus esitatud 05.03.2017.a kostja seisukohavõtus tlk 64-65, lisatud tõendid tlk 94-110) : eluasemelaenu igakuine tagasimaks koos kohustusliku kodukindlustusega on 165 eurot kuus (konto vv) , korteri igakuised kommunaalkulud ca 70 - 80 € (KÜ arved jaanuar ja veebruar 2017), kulud sideteenusele 17-30 eurot (Telia arved), kulud küttepuudele kuus ca 30 eurot (ehitisregistri väljavõte, kust nähtub, et korteri soojusallikaks on ahi, pliit), elektrikulu 10-20 eurot (elektriarved), kulud toidule 250 eurot ja muud kulud, sh hügieenitarbed ja ravimid 10 eurot ning igakuine elatis hagejale 100 eurot. Kostja elab üksi ja väga tagasihoidlikkus 1-toalises 32,2 m2 suuruses korteris ja tal ei ole võimalik oma kulusid kellegagi jagada. Kui hageja isa ja kostja vaheline kooselu lõppes, kolis kostja nende ühisest elukohast välja ja jättis ühisvara jagamise lepingu alusel perekondlikest huvidest lähtuvalt kinnisasja (xxxxx xxx xx, xxxxx-xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx) lapse isale, kus laps koos isaga tänaseni elab. Kostjal on kesk-eri haridus xxxxxxxxxxxxx erialal. Kostja töötab xxxxxxx xxxxx xxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ametikohal ja tema töötasu arvestatakse summeritud tööaja alusel vastavalt töögraafikule nii päevastes kui ka öistes vahetustes. Kostja viimase 6 kuu keskmiseks neto kuutasuks on olnud ca 744 eurot . Kostjal muid sissetulekuid peale töötasu ei ole ja tal ei ole võimalik lisatasu teenimise eesmärgil võtta juurde ka teist töökohta, kuna praegune töö on füüsiliselt väga raske, hõlmates nii päevaseid kui ka öiseid vahetusi. Ka ei ole mõeldav nädalavahetuseti töötamine, sest siis kaotaks kostja võimaluse hagejaga kohtumiseks ja temaga aja veetmiseks. See oleks nii lapse kui ka ema huvide vastane. Kostja on võimeline tasuma hagejale elatist igakuiselt 100 eurot. Suuremat elatise tasumise korral kahjustaks see oluliselt kostja toimetulekut ja elukvaliteeti. Praegusel juhul jääb kostjal igakuiselt palgast järgi ca 75 eurot, mida ta saab kasutada ootamatuteks kuludeks ja ka selleks, kui laps tuleb temale külla. Kostja annab hagejale ka oma võimete piires taskuraha (15.07.16 30 eurot selgitusega „taskuraha“, 2.10.16 35 eurot, 11.12.16 35 eurot), mis nähtuvad ka kostja poolt esitatud kontoväljavõtetest oma vastuses hagile. Suurema elatise tasumise korral ei saaks kostja hagejale midagi lubada, kui viimane tal külas käib. Hageja viibib üsna sageli ka kostja juures. Koolivaheaegadel on hageja viibinud kostja juures ka nädala aega järjest. Muudel aegadel külastab hageja kostjat nädalavahetuseti, kuid mitte vähem kui 3 päeva kuus. Kostja on alati valmis hagejat enda juurde võtma. Hageja isa väide, et hageja kannab kõik kulud ise, kui viibib kostja pool, ei vasta tõele. Kui hageja viibib kostja juures, siis sellel ajal täidab ta ülalpidamiskohustust. Kostja leiab, et olukorras, kus ühel vanemal on väiksemad sissetulekud, võib tema osalus laste ülalpidamiskohustuse täitmisel olla teisest vanemast väiksem. Kostja igakuiseks sissetulekuks on ca 750 eurot. Hageja isa igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 1300 eurot, millele lisanduvad juurde kompensatsioonid. Seega leiab kostja, et kui ta tasub hagejale igakuiselt 100 eurot, siis on tema igakuised vajadused koos isa poolt antava panusega täielikult rahuldatud ning hagejal ei tule kannatada puuduse all. Menetluse käik. Vaatamata kohtu poolt antud tähtaegadele pooled kompromissile ei jõudnud. Last kasvatav vanem jäi oma nõude juurde ning kostja oma vastuväidete juurde, leides, et ta ei suuda maksta üle 100 €, arvestades ka asjaolu, et soovib last külaskäikude ajal võõrustada. Samuti kostja taotleb arvesse võtta elatise kindlaksmääramisel hagejale makstava riikliku lapsetoetusega, mis laekub last kasvatavale vanemale summas 50 € kuus. Kohus määras asja lahendamise poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse. Kohtuotsuse põhjendused 1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 3
(6)2-16-19022 Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. 2.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 01.01.2016-31.12.2016 kehtinud töötasu kuupalga alammäära 430 € järgi oli elatise miinimum 215 € kuus ning alates 01.01.2017 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 470 € järgi on elatise miinimum 235 € kuus .

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
  3. Hageja esindaja on kohtusse pöördunud elatise nõudega 19.12.2016, nõudes miinimummääras elatise võlga perioodi 01.04.-18.12.2016 summas 1052,90 € ning elatise väljamõistmist miinimummääras alates hagi esitamisest 19.12.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja on välja toonud hageja kulud eluasemele olenevalt kütteperioodist 50 – 112 € kuus, konkreetseid kuludokumente ega eraldi arvestust igakuiste kulude kohta ei esita, kuna nõuab elatist miinimummääras. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (tlk. 104), tõendamaks alates septembrist 2016 igakuist keskmist netosissetulekut 750 €, ja kuludokumendid elatise (100 € kuus) eluasemelaenu (160 € kuus), kommunaalarvete, sidekulude jms tasumise kohta (tlk. 94-110), tõendamaks eluks vajalikke kulutusi keskmiselt 675 € kuus. Kostja on nõutava elatise suurust vaidlustanud

§ 102alusel ja on pakkunud omapoolseks summaks, mida suudab tasuda – 100 € kuus.

Kohus leiab, et kuigi alla miinimummäära jäävate kulutuste puhul ei pea hageja esindaja kulutusi põhjendama ega tõendama, on vanemate vahelise vaidluse ja kostja vastuväidete korral siiski vaja hinnata

§ 102lg 1 kohaseid asjaolusid.

Lapse kõiki vajadusi kuupõhiselt ei ole kumbki vanem välja toonud. Seega lähtub kohus alljärgnevates arvutustes hageja taotletud elatise 4

(6)2-16-19022 määrast, mõlema vanema varalisest seisundist, eeskätt vanemate sissetulekute suurusest ning kostja panusest lapse külaskäikude ajal.
  1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et last kasvatava vanema T. T. regulaarne netosissetulek töötasuna xxx xxxxx xx-ist on olnud viimase 6 kuu jooksul keskmiselt 1300 € kuus (konto vv tl 50-53, 76, kohus selgitab, et ei käsitle antud juhul sissetulekuna tööandjalt saadud erinevaid kompensatsioone, mis olemuselt on kuluhüvitised). Kostja K. M. regulaarne netosissetulek samal perioodil on olnud poole väiksem – keskmiselt 750 € kuus (kostja konto vv tlk. 104) ning kostjal, kes ei ela alates 2014.a augustist hagejaga koos, on sellest ajast alates hageja ees ülalpidamise kohustus, mida ta on täitnud kuni 31.03.2016 perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras ning alates 01.04.2017 maksnud elatist 100 € kuus (konto vv – tlk 93).
  2. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele, kuid leiab, et palga väiksuse ja elamiseks vajalike kulude tõttu ning arvestades last kasvatava vanema sissetulekut (vähemalt 1300 € kuus, lisaks lapsele makstav riiklik lastetoetus 50 €) ja välja toodud hageja kulutusi (eluasemele 50 -112 € kuus), on seadusjärgses miinimummääras elatis kostja suhtes ebaõiglaselt suur.

§ 102

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Eelpool punktis 4 toodud asjaolusid hinnates kohus leiab, et kuivõrd kostja sissetulekud on last kasvatava vanema sissetulekust poole väiksemad, kostja kulutused igapäevaseks toimetulekuks on 1-liikmelist leibkonda arvestades õigustatud ning kostja on ka põhjendanud, miks tema hariduse/ameti juures ei saa leida senisest märkimisväärselt suuremat palka, siis tuleb last kasvataval vanemal kanda 50% võrra suuremaid kulutusi lapse ülalpidamisel kui kostjal. See tähendab, et

§ 101

lg 1 tuleneval eeldusel, mille kohaselt laps vajab igakuiselt mõlemalt vanemalt kokku miinimummääras elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ulatuses, tuleb 2/3 sellest summast katta last kasvataval vanemal T. T.l ning 1/3 summast jääb kostja K. M. kanda. Seega kohus peab põhjendatuks arvestada vanemate varalise seisundi võrdluses kostjalt nõutava elatise suuruseks enne muid mahaarvamisi 35 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 70 %

§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

6. Kostja osalemine lapse ülalpidamises lapse tema juures viibimise ajal. Kostja leiab, et laps viibib sageli ka kostja juures, külastab kostjat nädalavahetuseti, kuid mitte vähem kui 3 päeva kuus ja koolivaheaegadel on hageja viibinud kostja juures ka nädala aega järjest. Hageja esindaja väidab, et laps on kostja juures keskmiselt 1 kord kuus, päevade arvu välja ei too ja koolivaheaegu ei maini. Samas ei ole kumbki vanem välja toonud ka lapse päevakulu ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Riigikohtu selgituse kohaselt (02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08) kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Käesolevas vaidluses lapse isa ei ole vaielnud vastu sellele, et laps viibib regulaarselt, vähemalt kord kuus ema juures juures. Kohtu hinnangul on see lapse ning lahus elava vanema vastastikust suhtlemisõigust (

§ 143

) arvestades väga oluline ja järelikult õiglane on seejuures arvestada ka lahuselava vanema panust lapse eest hoolitsemisse ajal, mil laps on tema juures. Kohus enne sellest aspektist mõistliku elatise suuruse analüüsi hoiatab laste huvides vanemaid, et üksnes ülalpidamiskohustuse arvutamise ja nõudmise vms elatise maksmisse puutuva asjaolu tõttu ei tohi vanemad hakata kuidagi muutma lapse senist elukorraldust ja piirama lahus elava vanemaga suhtlemist vastu lapse tahtmist, nt elatise nõude tõttu piirata suhtlemist üksnes tööpäevadele vms. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et laps veedab kostja juures vähemalt 3 päeva kuus ehk vähemalt ca 10 % kuust, on õiglane ja põhjendatud vähendada lapse kasuks väljamõistetava elatise määra veel 10 % võrra, so 60 %-le Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud 5

(6)2-16-19022 miinimummäärast ehk 30 %-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast, mis rahaliselt väljendatuna (1 euro täpsuseni ümardatult) teeb kostja K. M. ülalpidamise kohustuseks K. T. ees
  1. aastal 129 € kuus ning 01.01.2017 alates 141 € kuus.
  2. Riikliku lapsetoetuse arvesse võtmine elatise määramisel. 01.01-30.06.2016 kehtinud riiklike peretoetuste seaduse § 5 järgi oli esimese ja teise lapse lastetoetus 50 € kuus,
  3. juulist 2016 jõustunud PHS § 17 lg 3 järgi oli ja on ka 2017.a kehtiv lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta samuti 50 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Kostja taotleb elatist vähendada lapsetoetuse võrra, tuginedes väitele, et last kasvatavale vanemale laekub riigilt lastetoetus 50 € kuus. Väide on tõendatud T. T. pangakonto väljavõttega (tlk. 76 ja 78). Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad, st kui kostja ise on taotlenud seda asjaolu arvestada. Siiski võib Riigikohtu selgitustest sama lahendi punktist 14 mõista, et

§ 116

tähenduses võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab oma kohustuste vähendamisel arvestada riigi poolt antud toetuse arvelt poole, mitte terve summaga. Antud juhul kostja on vastava taotluse esitanud ning kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 sätestatud hagejatele ettenähtud lapstoetuse poole ehk 50% summas so 25 € võrra kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Seega eeltoodut arvestades, lapse ülalpidamiseks tuli kostjal maksta T. T.le K. T. ülalpidamiseks elatist perioodil 01.04-31.12.2016 igakuiselt 104 eurot (129 -25) ning alates 01.01.2017 tuleb maksta elatist 116 € kuus (141 -25). Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus. 8. Elatise maksmise kuupäev ja viivitamata täidetavus.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab kostja taotlusel elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu 11. kuupäeva. Elatis tuleb maksta hageja esindaja T. T. pangakontole. Samuti tuleb tema pangakontole tasuda elatise võlg tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2016 – 31.12.2016 so 9 kuu eest ((129€/kuus – lapsetoetus 25€ = 104 €) x 9 kuud = 936 €) ja perioodi 01.01.2017 kuni 31.03.2017, so 3 kuu eest ((141 €/kuus – 25 €=116€) x 3 kuud = 348 €) kogunenud elatise võlasumma 1284 eurot (936 + 248), millest maha arvata 01.04.2016 – 31.03.2017 tõendatud maksed summas 1200 € ( 12 x 100 €, tlk. 93, kohtuotsuse põhjenduste punkt 4). Lõplik elatise võlg otsuse tegemise ajaks perioodi aprill 2016 – märts 2017 eest on 84,00 eurot (1284 – 1200). Kohus tunnistab hageja taotlusel ja TsMS § 468 lg 3 alusel lapsele hädavajalikus ulatuses elatise tagamiseks kohtuotsuse jooksva elatise, so alates aprillist 2017 sissenõutavaks muutuva elatise nõude osas viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab ühtlasi, et

§ 116

lg 1, § 118, § 127 ning § 100 lg 2 sisust tulenevalt hageja esindajal juba on varahooldusõiguse osana õigus käsutada tema kätte antud lapse elatist lapse huvides ning seda ei ole vaja kohtuotsusega eraldi reguleerida. 9. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg. 3-4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 05.05.2017 vea parandamise määruse resolutiivosa tsiviilasjas 2-16-19022: 6

(6)2-16-19022 RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 477 lg.1 ja § 447 lg.2, 3, kohus määras: Parandada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-16-19022, K. T. hagis K. M. vastu elatise väljamõistmiseks tehtud Pärnu Maakohtu 07.04.2017.a kohtuotsuse resolutsiooni
  1. punkti
  2. lauses trükivead: elatise summa (129 € asemel on õige 141 €) ja protsendi sõnades väljakirjutamise viga (seitsekümmend asemel on õige kuuskümmend) nagu tuleneb otsuse põhjenduse punktist 6 ja lugeda otsuse resolutsiooni
  3. punkti esimene lause õigeks sõnastuses: „
  4. Välja mõista K. M.’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisele 19.12.2016 järgnevast kuust, so alates 01.01.2017 kuni K. T. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx igakuine elatis 141,00 € (ükssada nelikümmend üks eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 60% (kuuskümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast, so 30% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. /---/ “ Teha parandamise kohta märge otsusele, edastada käesolev määrus kõigile isikutele, kellele toimetati kätte vigane otsus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 kohtuotsuse resolutiivosa: RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
  10. Rahuldada kostja
  11. juuni 2017 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja võtta toimikusse sel päeval esitatud pangakonto väljavõte. Mitte menetleda hageja
  12. juuni 2017 taotlust kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Pärnu Maakohtu
  13. aprilli 2017 otsus, mille kuupäevaks on otsuses märgitud
  14. aprill 2017 ja mida on parandatud
  15. mai 2017 määrusega, tühistada osas, milles kostjalt mõisteti välja elatis vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alammäär, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse § 17 alusel makstud riiklikust lapsetoetusest. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt järgnevas esitatavale otsuse resolutsiooni terviklikule sõnastusele. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata, aga jätta otsuse resolutsioonist välja otsustus kostja õiguse kohta küsida andmeid lapsetoetuse kohta. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu menetluse kulud jätta poolte endi kanda. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
  18. Rahuldada K. T. hagi K. M. vastu osaliselt. Välja mõista K. M.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates
  19. juulist 2017 kuni tütre täisealiseks saamiseni xx xx xxxx igakuine elatis summas 210 eurot kuus, aga mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alammäär, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse § 17 alusel makstavast riiklikust lapsetoetusest. Välja mõista K. M.lt alaealise tütre K. T. kasuks elatis perioodi
  20. aprill 2016 –
  21. juuni 2017 eest 1 351 eurot. 7
(6)2-16-19022
  3. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Elatis tuleb maksta iga kuu
  4. kuupäevaks T. T. arvelduskontole EExxx selgitusega: K. elatis, kuu, mille eest tasuti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks alates
  5. aasta aprillist igakuise elatise osasummas 141 eurot kuus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, milleks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 8
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.