) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). K.P. (hageja) on sündinud xxxxxxxxxxx. Tema isa on J.P., ema E.H. (sünni registreerimise ajal xxxxxxxxxx) (tl 59). Nimetatud asjaolusid ei ole pooled ka vaidlustanud. Vaidlust pole ka selles, et hageja vanemad elavad eraldi (isa xxxxxxxxxx, ema xxxxxxxx) ning et hageja elab ema juures. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud (tl 13). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole maksnud hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist vähemalt ajast, mil hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks. Eeltuvastatu tähendab, et hageja on kostja alaealine laps ning kostja on alaealise hageja vanem. Vanemana on kostja kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning hageja omakorda on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist alates maksekäsu avalduse esitamisest, so alates 15.11.2016. Arvestades, et kostja vähemalt alates 15.11.2016 ei ole hagejale vabatahtlikult ülalpidamist andnud ning tema vastuväitest nähtuvalt ei kavatsegi vabatahtlikult elatist anda, on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist kohtu kaudu. 2. Ülalpidamise ulatus määratakse
järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammäär alates 1.jaanuarist 2016 oli 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades oli elatise minimaalmäär kuni 31.12.2016 - 215 eurot kuus ja on alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Hageja nõuab elatist miinimummääras. 3. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele on hageja elulised vajadused (eluaseme- ja sidekulud, kulutused toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietusele, koolikohustuse täitmiseks jm vältimatud püsikulud) 210 eurot kuus (tl 56). Kohtuistungil avaldas hageja seaduslik esindaja, et ta arvestas lapse kõiki vajalikke kulutusi ja sai kokku, et need on 210 eurot kuus (tl 104). Eeltoodu tähendab, et hageja on õigustatud saama vanematelt oma eluliste vajaduste rahuldamist ca 210 euro ulatuses kuus. Arvestades, et vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
lg 1), on kostja kohustatud andma lapsele ülalpidamist vähemalt 105 (210:2) eurot kuus. 4. Kostja vastuväidete kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord maksta hagejale elatist nõutud summas, kuna tema sissetulekuks on vaid sotsiaaltoetus 51,91 eurot ning invaliidsuspension 254,98 eurot. Sellest ei jätku elatise maksmiseks.
lg 2 mõttest tulenevalt ei vabane kostja oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enese tavalist Tsiviilasi nr 2-16-126706 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.