← Eesti

2-16-125214/9

Obsah (4)§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-16-125214 Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017, Pärnu Tsiviilasi Aktsiasel

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus selgitab, et kohtulikku kinnitamist vajavad ainult kokkuleppe sisulised, võlgnevuse tasumist puudutavad tingimused. Kinnitamist ei vaja kompromisslepingus sisalduvad poolte kinnitused ja taotlused. Kohus korrigeerib maksegraafikus näidatud põhiosa jäägi suurust: kohtule esitatud kompromisslepingus sisalduvas tabelis on viimases veerus põhiosa jääkide suurused 2

(3)Tsiviilasi nr 2-16-125214 ilmselgelt ekslikud: tabeli kohaselt esimese osamakse järel põhiosa jääk ei vähene ning viimase osamakse järel jääb põhiosa jäägiks 3,09 eurot. Mõistlikult saab eeldada, et viimase osamakse tasumise järel on põhiosa jääk 0 eurot. Kohtu täpsustus ei muuda poolte kokkuleppe sisu. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kulude jaotamises ja suuruses kokku leppinud: kostja hüvitab hagjale kulud kompromisslepingus nimetatud suuruses ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 7. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu kokku 75,00 eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 30,00 eurot hagiavalduse esitamisel).

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 37,50 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.