2-16-18645/8

2-16-18645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2017.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18645 Tsiviilasi J R hagi A R vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid Hageja J R ( k) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja A R ( ) 25.01.2017.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada J R ja A R abielu, mis on sõlmitud 17.07.2003.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr
4. Taastada J R avaldusel tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi T. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
5. Hageja on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada J R ja A R abielu, mis on sõlmitud 17.07.2003.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr
6. Hagiavalduse kohaselt sai poolte abielusuhe läbi mitu aastat tagasi ja kostja ei ilmu perekonnaseisuosakonda vabatahtlikult, kuigi hageja on korduvalt palunud tal tulla, et poolte abielu lahutada. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu ei toimi enam ning hageja soovib eluga edasi minna. Hageja soovib peale abielulahutust enda perekonnanimeks T. Pooltel on kaks alaealist last: , kes käeoleval ajal elavad isa juures seoses kooliskäimisega. 1 2-16-18645 Peale lahutust tulevad lapsed hageja juurde elama ja saavad isaga ka edaspidi kohtuda. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde, kinnitades ei soovi leppimisaega, kuna kooselu kostjaga on võimatu taastada. KOSTJA SEISUKOHT
7. Kostja oli kohtuistungil lahutusega nõus ning kinnitab hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kohtuistungil hageja kinnitas, et nende abielu kostjaga on lõppenud. Kuna pooled ei ole soovinud ka leppida ega kooselu taastada, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abieluline kooselu on lõppenud 2-3 aastat tagasi ja 7 kuud tagasi kolis hageja ühisest kodust eraldi elama. Käesolevaks ajaks on hagejal uus kooselu. Seega tuleb abielusuhted lugeda pöördumatult lõppenuks. Ühisvara jagamise, ühiste alaealiste laste elukorralduse ja ülalpidamise küsimused lahendavad pooled vastavalt kohtuistungil antud seletusele kohtuväliselt kokkuleppel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Nimeseaduse § 11 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja soovil tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime T. Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2