) § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus asja menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. 4. Kohus selgitab, et
järgi käesoleva menetluse lõpetamisel ei saa hagejad enam sama nõudega samadel asjaoludel (sama perioodi eest elatise nõudega) kohtusse tulla. Kui asjaolud, eelkõige laste vajadused ja/või vanemate varaline seisund muutuvad selliselt, et vajalik on kokkulepitust suurem elatis, saab hagejate esindaja pöörduda
kohaselt kohtusse elatise suuruse muutmise põhistatud ja tõendatud nõudega (alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt). 5. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Juhindudes
lg-s 1 sätestatust kohus tühistab 27.02.2017 kohtuotsuse,
§-s 430 sätestatu alusel kinnitab kompromissi ja lõpetab
Kohus selgitab pooltele, et kompromissi kinnitav kohtulahend on täitedokument Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõttes ja seda saab pöörata sundtäitmisele kohtutäituri juures, kui kostja vabatahtlikult kompromissi ei täida. 6. Menetluskuludest.
lg 1 järgi peab kohus märkima asja lõpetavas määruse menetluskulude jaotuse.
lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel ei ole kokkulepet menetluskulude osas, seega jäävad menetluskulud iga kulu teinud isiku enda kanda. Rein Pokk Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.