Obsah (5)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mail 2017.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-18397 Tsiviilasi AV ja RV hagi RV v

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97

p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

2.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot ja alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

3.

§ 102

kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal lisaks hagejatele rohkem lapsi ei ole. Küll on aga kostja esitanud tõenditena SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslugude väljavõtted (tl 32-36), millest nähtub kostjal raske trauma. Vastavalt pangatehingute väljavõttele saab kostja osalist töövõimetusteotust (tl 51-52). Eelpoolnimetatud tõendid kostja töövõimetuse kohta annavad aluse elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Asjas puuduvad muud tõendid kostja varalise seisundi kohta, mis võimaldaksid elatise väljamõistmist suuremas summas. Seega saab kohus elatise suuruse määramisel lähtuda üksnes kostja töövõimetustoetusest.

§ 102

lg 2 mõttest tulenevalt peab kostja kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku (ca 200 eurot) kolmega (2 2 2-16-18397 last ja kostja), saab 65 eurot, mis võimaldab kostjal anda igale tema ülalpidamisel olevale alaealisele lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja tagab kostjale samaväärse summa tema enda vajaduste rahuldamiseks.

1. Kostja on vaidlustanud nõutud elatise ka seetõttu, et lapsed viibivad nädalavahetustel tema juures, samas on laste elukohaks nende ema elukoht ning laste viibimine kostja elukohas on suhteliselt lühiajaline, milliste kulutustega kohus arvestada ei saa. Riigikohus on lahendis 3-2-1165-13 p 13 leidnud, et ainuüksi viibimine ühe vanema juures ei tõenda kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks. Ühe vanema juures elades on selle vanema kulutused ilmselgelt suuremad kui teise vanema kulutused, kelle juures laps igapäevaselt ei ela.
2. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning nõuab kostjalt välja elatise alates 07.12.2016 igakuuliselt 65 eurot kuus ühe lapse kohta.
3. Kohus selgitab, et tuginedes TsMS §-le 459 on pooltel õigus nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud nõude aluseks olevad asjaolud. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3