2-16-18385 KOHTUMÄÄRUS (Pankrotimäärus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots sekretär Marika Pull juuresolekul Pankrotmääruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, kell 10.00,

§ 13lg 1 ja 2, § 23 lg 4, § 31, § 32, § 91 lg 1, § 150 lg 2 ja 4 ning Ts

MS § 172 lg 1, § 661 lg 2

1. Rahuldada avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja V.K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot.
3. Määrata V.K. (pankrotis) pankrotihalduriks Andrus Õnnik, pankrotihalduri tunnistus 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, asuk. Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, epost: pinker@hot.ee .
4. Määrata V.K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks
5. jaanuar 2017 algusega kell 10.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
6. Kohustada võlgnik V.K.a (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta
7. jaanuaril 2017 kell 10.20 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). V.K. ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8. Määrata V.K. (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasuks kokku xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) (sisaldab seaduses ettenähtud makse), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx ning maksta see välja menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. Töötasu maksta OÜ Pärnu Pinker 1

§ 132

lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.

1. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade, milles märkida pankroti väljakuulutanud kohtu nimi, pankrotimääruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
3. Määrus saata ajutise halduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja menetlusosalistele ning kohtutäitur Rocki Albertile ja kohtutäitur Rannar Liitmaale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud V.K. esitas 07.12.2016 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on V.K.l sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku summas 9248,11 eurot, kuid ainukeseks varaks on märgitud töövõimetuspension summas 190 €/kuus. Avalduses on võlgnik märkinud oma maksejõuetuse põhjuseks halba tervislikku seisundit, millest tulenevalt ta ei ole alates 2006-st aastast sobivat tööd leidnud. 12.12.2016 määrusega võttis Pärnu Maakohus V.K. pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri aruanne Ajutine haldur on V.K. majandusliku olukorra kindlakstegemiseks esitanud päringud erinevatele registritele (Äriregister, Kinnistus- ja Maanteeamet), Maksu- ja Tolliametile, Eestis tegutsevatele pankadele, kiirlaenu- ja inkassofirmadele, telefoniteenuse pakkujatele, kohtutäituritele, teostanud päringuid Äriregistri, Maksu- ja Tolliameti ja rahvastikuregistri andmebaasidesse ning kohtunud võlgnikuga. Pankrotiavalduse kohaselt on V.K. rahvastikuregistri andmetel lahutatud. Tal ei ole lapsi. Elukohaks on Xxxxxxxxxxx. Võlgniku sõnul on talle seoses üldhaigestumisega (infarkt) alates 1993-st aastast määratud töövõimetus. 2013-l aastal oli veel lisaks põlvetrauma. Käesoleval ajal on määratud töövõimetus 60 % ulatuses ja tema sissetulekuks on igakuine invaliidsuspension 190 €/kuus. Võlgnik töötas varasemal ajal Massiner OÜ-s ja Antone OÜ-s mehhaanikuna. Kuna töö ajal sissetulek võimaldas, siis võttis ta pankadest ja kiirlaenufirmadest laene. Laene ta sel ajal tasus, kuigi mõningate hilinemistega. Kooselu ajal andis ta elukaaslasele korteri ostmiseks omafinantseeringu (sissemakse) osa. Eraldi dokumente selle kohta ei vormistatud, korter osteti elukaaslase nimele. Kooselu katkedes jäi võlgnik kodutuks ja ei saanud endiselt elukaaslaselt 2

§ 110

-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§109lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 9200 euro ulatuses, kuid võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek puudub. Võlgniku sissetulek koosneb invaliidustoetusest, millest pole lubatud kinnipidamisi teostada. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31

lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. 4

§ 29lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks.

Samas märgib

§ 170

lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. V.K. on pankrotiavalduses esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et praegusel juhul tuleks välja kuulutada V.K. pankrot ja ajutine haldur annab enda nõusoleku olla edaspidises menetluses pankrotihalduriks. Ajutine haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks 397,00 €, millele lisandub käibemaks 79,40 € ning mõista see OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks menetlusabi korras välja riigi vahenditest. Kohtuistungil 28.12.2016 võlgnik V.K. kinnitas, et on ajutise halduri aruande saanud ja sellega tutvunud ning jääb esitatud avalduse juurde. Ta avaldab, et tal ei ole töökohta, ta on arvel tööbüroos ja sissetulekuks on töövõimetuspension. Ta elab üksi ja alaealisi lapsi tal ei ole. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi esitatud kirjaliku aruande juurde ja leidis, et V.K. pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruande ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et V.K. pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 9200 euro ulatuses. Võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik vara puudub, talle on määratud töövõimetus 60 % ulatuses ja sissetulekuks on ainult igakuine invaliidsuspension 190 €/kuus. Võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole ta alates 2016. aastast sobivat tööd leidnud. Võlgniku maksejõuetus tulenevalt tema varalisest seisundist ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur Andrus Õnnik on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada V.K. pankrot. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab

§ 56

sätestatud nõuetele, on kinnitanud

§ 64

sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja kohustada võlgniku ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta. Menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu (

§ 150lg 1 p 2).

Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks, paludes välja mõista halduri tasuna xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks. Halduri arvutuse kohaselt on ta töötanud küll 10 tundi, mille eest 64-eurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul oleks tasuks 640 eurot, kuid kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, piirdub ta eelnimetatud summaga, milline on

§ 23lg 3 kohane maksimaalne määr hüvitamiseks riigi vahenditest.

Tasu palub ajutine haldur mõista oma büroo OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja 5

§ 171

lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub, võlgniku ainsateks sissetulekuteks on pension ja sotsiaaltoetus ning pangakontodel raha puudub. Tagasivõitmise võimalusi ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks

§ 171lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine.

Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasu summas xxxxxxxxxxx. Nimetatud summale lisandub käibemaks. Tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik (maksimaalne oleks 96 eurot), kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6