) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi , kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega (tlk. 37-39). Kostja sisulisi vastuväiteid peale ekpsertiisitulemuste saamist ei ole esitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et R.K. põlvneb R.O.st. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). 2
) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2015.a 195 eurot kuus lapse kohta).
lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Ka Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas
lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatise kuni otsuse tegemiseni. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, mis on õiglane, arvestades, et hageja oli seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, kostja on kandnud ekspertiisikulu ja enda õigusabikulu. TsMS § 164 lg1.1 kuni lg 3 nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.