) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et 27.10.2006 sõlmisid AS Swedbank ning V. S. ja I. S. kaaslaenusaajatena, laenulepingu nr 06-201724-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 95 865 eurot ½ mõttelise osa kinnistust ostmiseks ja renoveerimiseks asukohaga xxxx x xxxxxx. 29.05.2009.a lisaga muudeti laenulimiit summale 94 982.65 eurot, 16.11.2009 lisaga muudeti laenuliimiti 96 447.65 eurole, 31.05.2010 lisaga muudeti laenulimiiti 99 454.65 eurole ning 12.09.2011 sõlmiti lisa laenusummas 101 220.18 eurot. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on jätnud AS-i Swedbank ees oma kohustused eelpool tulenevast laenulepingust täitmata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2 on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2 kohaselt õigus nõuda samaaegselt nii kohustuse täitmist kui viivist. Antud juhul ongi hageja esitanud oma nõuded, mis on tekkinud kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi palunud arvutada viivist seaduses ettenähtu kohaselt ning määras. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Kostja ei ole antud juhul vaidlustanud ühtegi hageja poolt hagiavalduses väljatoodud nõuet ega hageja nõuete arvutusi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Seda on hageja ka taotlenud. 3
kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt (53 154.58 eurot) alates 21.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras AS Swedbank kasuks. Kuivõrd kaaskostja V. S.i suhtes on hagi rahuldatud 26.10.2015 tagaselja osaotsusega, on tegemist solidaarse nõudega, mille kohus märgib ära ka otsuse resolutsioonis. Menetluskulud
lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele määratud tähtpäevaks ei esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et see on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 1100 eurot. Tegemist oli vältimatu ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel. Kuivõrd kaaskostja V. S.i suhtes on hagi rahuldatud 26.10.2015 tagaselja osaotsusega ja ka temalt mõisteti välja sama summa riigilõivuna, on tegemist solidaarse nõudega, mille kohus märgib ära ka otsuse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.