Obsah (10)

§ 403§ 187§ 5§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 165§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.aprill 2016, Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei k

§ 403lg 1) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada SA Kred

Ex hagi T.P`a ja J.P`a vastu.

1. Välja mõista T.P`alt ja J.P`alt SA KredEx kasuks solidaarselt 25 180.72 eurot (kakskümmend viis tuhat ükssada kaheksakümmend eurot ja 72 senti, millest 15 534.06 eurot on põhivõlg ja 6 811.69 eurot 17.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
2. Välja mõista T.P`alt ja J.P`alt SA KredEx kasuks solidaarselt viivis 0,05% tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 15 534.06 eurot) päevas alates 18.04.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulud jätta täies ulatuses T.P`a ja J.P`a kanda solidaarselt.
4. Välja mõista T.P`alt ja J.P`alt SA KredEx kasuks solidaarselt menetluskulude katteks 1691.75 eurot (üks tuhat kuussada üheksakümmend üks eurot, millest 1000 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 691.75 eurot õigusabikulu katteks).
5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T.P`al ja J.P`al tasuda SA-le KredEx viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 2-15-5973 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE SA KredEx (hageja) esitas 20.04.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.P´a (kostja 1) ja J.P`a (kostja 2) vastu võlgnevuse 15 534.06 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 6 811.69 eurot ja edasi lisanduva viivise protsendina põhivõlast solidaarseks väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank, kostja 1 (laenusaaja) ja kostja 2 (kaastaotleja) 02.03.2007 laenulepingu nr 2007004538, mille alusel pank laenas kostjatele 92 090 eurot kinnistu ostmiseks asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste täitmist jäid tagama hüpoteek omandatavale kinnistule ning 02.03.2007 hageja, panga ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepinguga antav hageja maksimaalne käendus summas 300 000 Eesti krooni (19 173.50 eurot). 07.08.2007 on AS SEB Pank, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud laenulepingu lisakokkulepe laenusumma suurendamiseks 28 778 euro võrra ning loeti õigeks käenduse ulatus 298 200 Eesti krooni (19 508.45 eurot). Kostjad kohustusid tagastama laenu vastavalt laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule. Kostjad laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, pank esitas kostjatele 26.11.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning ütles laenulepingu üles alates 15.12.

1. Panga avalduse alusel algatatud täiteasjas nr 175/2012/1984 realiseeris kohtutäitur laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 42 000 eurot, millest pangale laekus võlgnevuse katteks 37 510.37 eurot. Pärast tagatisvara realiseerimist võlgnesid kostjad pangale jätkuvalt 110 658.43 eurot, millest laenu põhiosa võlg 80 473.08 eurot, intress 2749.47 eurot ja viivis 27 435.88 eurot. SA KredEx, kostjate ja AS SEB Pank vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.
2. alusel SA KredEx tagab krediidiandja ja krediidisaaja vahel 02.03.2007 sõlmitud laenulepingu nr 2007004538 ja selle lisakokkuleppe kohaselt tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise. Käenduslepingu punkti 1.
3. järgi oli hageja käenduslepingu järgne maksimaalne vastutus kokku 14,2% krediidi tagatisvara väärtusest, so 298 200 Eesti krooni, s.t hageja maksimaalne vastutus käenduslepingu sõlmimisel on 298 200 Eesti krooni (19 508.45 eurot). Käenduslepingu p 1.
4. kohaselt hageja vastutus väheneb iga krediidisaaja poolt krediidiandjale tagasimakstud krediidi põhiosamakse võrra ning lõpeb hetkel, kui hagejale tagasi maksmata krediidi põhiosa moodustab krediidi tagatisvara väärtusest 66%. Käenduslepingu p-s 4.
5. kohustus kostja krediidisaajana krediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste hageja poolt osalisel või täielikul täitmisel hüvitama kõik hageja poolt käenduslepingu 2 2-15-5973 alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis hagejal tekivad seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega kostjalt. SEB Pank esitas 19.10.2012 hagejale kui käendajale nõude käenduskohustuse täitmiseks seoses panga ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemisega. Hageja täitis käenduslepingust tuleneva kohustuse ja tasus AS-le SEB Pank 30.10.2012 käendatava summa 16 374.06 eurot. Hageja esitas kostjatele nõude hageja poolt AS-le SEB Pank tehtud väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks hiljemalt 20.11.2012, millest on tasutud kohtuvälise menetluse jooksul 840 eurot ning hageja arvestab põhisumma jäägina 15 534.06 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjatelt vastavalt käenduslepingu p-le 4.4 viivist 0,05% maksmata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 150 ja § 152 lg 1 alusel nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjatelt solidaarselt. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja esitas 01.06.2015 ja 01.04.2016 menetluskulude nimekirjad, paludes kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja esindustasu kokku 691.75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtmenetlusega selles tsiviilasjas. KOSTJATE VASTUSED Kostjad ei ole vaidlustanud hagiavalduses avaldatud faktilisi asjaolusid ega esitanud nõuetele sisulisi vastuväiteid. Kostja 2 on leidnud, et viivis on astronoomiline. Kostja 1 on eelistungil vaielnud vastu sellele, et hageja on esitanud kostjate vastu solidaarnõude ja leiab, et solidaarnõude puhul jääb kogu nõude tasumise kohustus tegelikult just temale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud hageja ja kostja 1 ära korraldaval kohtuistungil 11.02.2016 ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus pärast eelistungit jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja lõplike seisukohtade kirjalikult esitamiseks, millist õigust pooled ei kasutanud. 3.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Asjas esitatud tõenditega on kindlaks tehtud ja kohus tuvastas, et poolte vahel järgmiste asja lahendamisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub: 1) Kostjate ja AS SEB Pank (edaspidi nimetatud pank) sõlmisid 02.03.2007 laenulepingu nr 2007004538 (lk 13-14), mille alusel pank väljastas kostjatele laenusumma 92 090 eurot ning laenusummat on 07.08.2007 summas 27 778 eurot suurendatud (tl 15); 2) Kostjate laenukohustuse tagamiseks seati panga kasuks hüpoteek laenuga omandatavale kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning lisaks sõlmisid SA KredEx, kostjad ja pank 02.03.2007 käenduslepingu (lk 18-22), millega hageja tagab panga ja kostjate vahel 02.03.2007 sõlmitud laenulepingu nr 2007004538 järgi tasumisele kuuluva krediidi (põhiosa) tähtaegse ja kohase tasumise; 3) Käenduslepingule nr 2007004539 on 07.08.2007 sõlmitud ka lisakokkulepe hageja maksimaalse vastutuse kohta (tl 23); 3 2-15-5973 4) Kostjad laenulepingu maksegraafiku järgseid põhiosa- ja intressimakseid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu 26.11.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (lk 16) pank ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 15.12.2009; 5) Lepingu erakorralise ülesütlemise teatise kohaselt on laenu jääk 26.11.2009 seisuga 118 183.61 eurot (tl 16); 6) Panga avalduse alusel algatatud täitemenetluses nr 175/2012/1984 realiseeris kohtutäitur laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu hinnaga 42 000 eurot (lk 26-31), millest arvati maha täitemenetlusega seotud kulud (tl 32-36) ning pangale laekus 37 510.37 eurot; 7) Seisuga 17.10.2012 oli laenusaajate võlg panga ees kokku 110 658.43 eurot ja koosnes järgmistest kohustustest: krediidi põhiosa võlgnevus 80 473.08 eurot, intressi võlgnevus 2749.47 eurot ja viivis 27 435.88 eurot (tl 24-25); 8) Pank 19.10.2012 nõudeavaldusega (lk 24) nõudis kostjate täitmata laenukohustuse katteks 16 374.06 euro tasumist käenduslepingu alusel hagejalt; 9) hageja täitis käenduslepingust tulenevalt kostja kohustuse summas 16 374.06 eurot (tl 37) ja edastas 01.11.2012 kostjatele nõude (lk 38-39) hageja poolt pangale tehtud väljamakse ulatuses käendussumma tagastamiseks. Kostjad kohustust ei täitnud.
2. VÕS § 76 lg-st 1, § 82 lg-st 1 ja 101 lg 1 p-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda lepinguga võetud kohustuste täitmist. Hageja nõuab kostjatelt käenduslepingu p 4.2 alusel võlgnevuse tasumist. Viidatud lepingupunkt sätestab, et sihtasutuse poolt krediidisaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste osalisel või täielikul tasumisel kohustub krediidisaaja hüvitama sihtasutusele kõik sihtasutuse poolt käenduslepingu alusel tehtud maksed ning hüvitama kulutused, mis sihtasutusel tekivad seoses käenduslepingu alusel tasutud summade sissenõudmisega krediidisaajalt. VÕS § 152 lg 1 näeb ette, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käenduslepingu p 4.
3. kohaselt tasub krediidisaaja lepingu p-s 4.
4. nimetatud summad 15 päeva jooksul alates sihtasutuse poolt kirjaliku nõude esitamisest. Kostjad võlgnevust hagejale vaatamata viimase nõudele ei tasunud. Tulenevalt VÕS § 82 lg-test 1 ja 7 oli hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg lg 1 annab samuti võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 25 180.72 eurot, millest põhivõlg on summas 15 534.06 eurot. Kostjad ei ole võlgnevuse arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Eeltooduga on hageja nõue põhinõude summas 15 534.06 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista ka viivised. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täimisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostjad on käenduslepingu p-s 4.4 kokku leppinud, et tagasimaksetega hilinemise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,05% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on summaliselt välja arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 811.69 eurot. Kostja 2 on küll leidnud, et viivis on astronoomiline, kuid kohus leiab, et viivise suurus ei ole ülemäära suur võrreldes põhivõlaga ning selle vähendamist ei ole kostjad ka taotlenud.

§ 367

võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 4 2-15-5973 protsendina põhivõlast. Kostjad ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. VÕS §-st 150 tulenevalt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seega on hagejal õigus antud nõue esitada mõlema kostja vastu. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas 15 534.06 eurot, 17.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 6 811.69 eurot ja alates 18.04.2015 viivise 0,05% põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad menetluskulud kostjate kanda.

§ 174lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja esindustasu 691.75 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle menetlusega, ta on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ega ole hageja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.

§ 175

lg-te 1 ja 11 alusel kohus kontrollib üksnes hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel kajastatud õigusabiteenuse spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja dokumentide analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise, kohtusse esitamise eest määranud komplektihinna 398 eurot kulutatud tundide arvu näitamata. Lisaks on hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulutanud aega 3 tundi ja 55 min kostjate vastustega tutvumisele, vastamisele, kompromissiläbirääkimiste pidamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele. Viimatinimetatud nimekirjast nähtub hageja esindaja tunnitasu 75 eurot, mis teeb kogumis hageja esindaja õigusabile kulunud ajaks ca 9 tundi. Arvestades tsiviilasja mahtu, on kohtu hinnangul taotletud õigusabitasu mõistlik ja vajalik. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja õigusabikulude katteks 691.75 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

§ 165lg 3 järgi samuti solidaarselt.

Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjatelt väljamõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 5