Obsah (5)
§ 84§ 94§ 99§ 101§ 100KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. september 2018.
) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
§ 84
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
§ 84
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
§ 94
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- Põlvnemise nõue. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi, kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja asjas kogutud kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega - EKEI kohtuekspert Egle Toover’i koostatud 09.05.2018 ekspertiisiakti nr 16E-GE0889 kohaselt M.T.. saab olla 99,999998% tõenäosusega O.K.’i isa. Hageja seaduslik esindaja M.K. kohtuistungil kinnitas, et kostja on O.K.`i isa. Kostja vastuväiteid peale ekspertiisitulemuste saamist ei ole esitanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et O.K. põlvneb M.T.st. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).
- Elatise nõue. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt.
§ 99
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
§ 99
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal 17.04.2015.a oli elatise miinimummäär 195 eurot kuus lapse kohta, 2016.a oli 215 eurot kuus, 2017.a 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 250 eurot kuus lapse kohta.
§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas
§ 101
lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest 17.04.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatisevõla kuni otsuse tegemiseni, so 30.09.2018 seisuga. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-137-11 p 14. Elatise võlgnevuse arvutuskäik on järgmine: perioodi 17.-30.04.2017 so 14 päeva x 6,5 €/päev eest võlg 91 € + 8 kuud eest (mai- dets 2015) summas 1560 €, kokku 2015.a võlg summas 1651 eurot. 2016.a võlg moodustab 2580 eurot (12 kuud x 215 €/kuus), 2016.a võlg 2820 eurot (12 kuud x 235 €/kuus) ning 2018.a esimese 9 kuu eest võlg 2250 eurot (9 kuud x 250 €/kuus). Kostja elatise võlg perioodi 17.04.2018 – 30.09.2018 eest kokku on 9301 eurot (1651+2580+2820+2250). 3
(4)Tsiviilasi nr 2-15-5846 Menetluskulud
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1.1 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. TsMS §162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kohtuistungil menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist kostjalt ei soovinud. Seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada.
- TsMS § 179 lg. 1 ja 2 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Pärnu Maakohtu 23.12.2016 määrusega maksti menetlusdokumentide rootsi keelest eesti keelde tõlkimise eest riigi arvelt välja AD REM TÕLKEBÜROO OÜ-le tõlketasu 51,28 eurot ning 13.11.2017 määrusega veel 71,66 eurot. Seega on riik, olemata asjas menetlusosaline, kandnud käesolevas asjas tõendite kogumisel kulusid seoses kostja M.T. asukohaga Rootsis ja kostjast tingitud põhjustel (ekspertiisiks vajaliku proovi kogumisel kostjale korduvalt tehtud hoiatuste ja trahvide protokollide tõlked). Nimetatud asja läbivaatamise kulud, so tõlkekulud summas 122,94 eurot (51,28+71,66) jäävad kostja kanda. Kohus mõistab asjas kostja tõttu tekkinud ja riigi kantud menetluskulud kostjalt välja riigituludesse summas 122,94 eurot ning annab kostjale tähtaja menetluskulude riigile hüvitamiseks 15 päeva arvates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4
(4)