sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning nõustuvad kompromissi kinnitamisega kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda ning taotlenud enda vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest seoses menetlusabi (sh riigi õigusabi) korras määratud ja määratavate menetluskuludega, lähtudes kompromissi sõlmimisest, mida käsitleda mõjuva põhjusena
lg 7 tähenduses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul teistsugune kokkulepe puudub. Kuna hageja seaduslikule esindajale on Pärnu Maakohtu 28.09.2015 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu ning arvestades
Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega 3 tööpäevani (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.