Obsah (11)

§ 187§ 407§ 436§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 163§ 177§ 468

2-18-12278 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12278

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu maakohus võttis 21.08.2018.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagiavalduse M.V.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. M.V.ile toimetati hagiavaldus ja 21.08.2018.a kohtumäärus kätte 23.08.2018.a aadressil Kooli 30/2-5, Pärnu. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas M.V.i ema Veronika V.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendid M.V.ile 2-18-12278 kättetoimetatuks dokumentide kättetoimetamisega M.V.iga samas eluruumis elavale isikule, s.o Veronika V.ile. M.V. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.09.2018.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 16.08.2018.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

§ 436

lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingu üldtingimuste punkti 4.

1. kohaselt, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.. Koos hagiavaldusega on hageja kohtule esitanud mh 13.02.2016.a järelmaksuga müügilepingu koos üldtingimustega ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Lepingu üldtingimuste p. 4.6 kohaselt viivisemääraks on eritingimustes sätestatud määr. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 kohaselt maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus nõuda tarbijalt võlamenetlustasu hinnakirjas märgitud suuruses ja viivist. Viivisemäär on võrdne lepingujärgse intressiga, kuid mitte väiksem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intress +8% aastas. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes, milles oli kokku lepitud kohalduvas intressimääras 29,90% aastas, s.o 0,08% päevas. Kohtu hinnangul AS LHV Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s
2. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud 2-18-12278 suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu
5. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,08% päevas. Lepingu sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 4 korda seaduses sätestatud viivisemäära (0,08/0,02=4). Tulenevalt asjaolust, et AS LHV Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja viivise nõude, s.o mõistab välja kostjalt seadusest tulenevalt viivise. Hageja põhinõue kostja vastu on 267,10 eurot, mis tuleneb AS LHV Eesti ja kostja vahel 13.02.2018.a järelmaksuga müügilepingust nr 886677 tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja on võlausaldajale tasunud koguvõlgnevusest ainult 20,89 eurot. Kostja on maksegraafiku järgi laenu tagastamata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 30.07.2016.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.08.2018.a. Kostja on põhinõude tasumata jätmisega olnud viivituses 747 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kuni hagiavalduse esitamiseni kostjalt viiviste tasumist summas 43,71 eurot (267,10*747*8%/365=43,71). VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 2-18-12278 Käesolevas hagis on võlausaldaja põhinõue kostja vastu 267,10 eurot, s.o ei ole üle 1000 euro, mille alusel on hagejal võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro, siis võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Eelnevast tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kogusummas 30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 16.08.2018.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt M.V.ilt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud summas 320 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve summas 320 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning 2-18-12278 kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 320 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud hagiavaldus viiel lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. OÜ Julianuse Õigusbüroo esitatud arvel nr 2573706 on teenuse nimetuseks „Esindustasu võlglase M.V. kohtumenetluses“. Käesolevas menetluses on hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse esitamine lepingulise esindaja esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et 5 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 320 eurot. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 16.08.2018.a, seega on menetlus kestnud 32 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 28 % ulatuses ja kostja kanda 72% ulatuses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulu 200 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 234 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik