← Eesti

2-18-11660/10

Obsah (7)§ 394§ 178§ 317§ 413§ 378§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasj

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK AA esitas Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks. Pärnu Maakohus 08.10.2018 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Hagiavalduses märgitud aadressil kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamine ei õnnestunud, dokumendid tagastati kohtule postitöötaja märkusega „maja tühi“. Kohus 18.10.2018 määrusega otsustas menetlusdokumendid (menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse lisadega ja kohtukutse ilmumiseks abielulahutuse asjas poolte isiklikult ärakuulamiseks määratud kohtuistungile) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 317 lg 1 p 1 kohaselt kostjale kätte toimetada avalikult, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Ametlik teade ilmus xx xx xxxx.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast 15 päeva möödumisel, s.t xx xx xxxx. Hagile vastamiseks määratud 14-päevase tähtaja viimane päev 2

(7)Tsiviilasi nr 2-18-11660 langes laupäevale, xx xx xxxx, ning tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lgst 8 lõppes vastuse esitamise tähtaeg esmaspäeval, xx xx xxxx kell 24.
  1. Kostja hagile kirjalikult ei vastanud, samuti ei ilmunud 04.12.2018 kohtuistungile ega teatanud ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolust. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AA kohtule esitatud hagis taotleb lahutada tema ja BB vahel Pärnu Maavalitsuses xx xx xxxx sõlmitud abielu, taastada hageja abieluleene perekonnanimi „C“ ning jagada abikaasade ühisvaraks olevad kinnistu ja kinnistu ostmiseks võetud laenukohustuse jääk, jättes nii kinnistu omandiõiguse kui laenukohustuse täies ulatuses hagejale. Hagiavalduse kohaselt poolte kooselu kestis 2008.a lõpuni, hageja loeb abielu ja abielulised suhted lõppenuks alates xx xx xxxx, mil kostja kolis poolte ühisest kodust välja, sellest ajast ei ole pooled koos elanud. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Hageja soovib lahutuse järgselt endale tagasi abielueelset perekonnanime C. Hageja taotleb ka ühisvara jagamist. Abikaasad sõlmisid xx xx xxxx kinnistu, asukohaga Xxxx xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx vald, Xxxxx xxxxxxx ostmiseks notariaalselt tõestatud müügilepingu, hüpoteekide seadmise- ja asjaõiguslepingu. Lepingu punktis 2.2 on pooled kinnitanud, et ostetud kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kinnistu omanikuna on II jakku kantud BB. Hageja ja kostja sõlmisid kinnistu ostmiseks xx xx xxxx SEB Pank AS-iga Laenulepingu nr X XXXXXXXXX laenusummaga 780 000 Eesti krooni ehk 49 851,09 eurot, laenu tagastamise tähtpäevaga 11.06.
  2. Laenusaaja nr 1 oli kostja ja laenusaaja nr 2 oli hageja. Laenulepingu kohaselt oli laenusaajatel kohustus tasuda pangale igakuiselt intressimakseid ja laenu tagasimakseid. Kostja laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevaid kohustusi täitma ei asunud ning enda kodu säilitamise eesmärgil on laenulepingu sõlmimisest alates kõik laenulepingust tulenevad kohustused panga ees täitnud hageja üksinda. Hageja hindab ühisvaraks oleva kinnistu väärtuseks selle omandamiseks xx xx xxxx võetud laenusumma 49 851,09 eurot. Seisuga 12.02.2018 oli hageja tasunud enda isiklikest rahalistest vahenditest pangale laenusaaja kohustusi üldsummas 20 419,31 eurot, millest põhivõlgnevuse katteks 8535,33 eurot, intresse 11 514,89 eurot ja viivist 369,09 eurot. Seisuga 12.02.2018 oli laenu põhiosa võlg panga ees 41 315,76 eurot (49 851,09 € – 8535,33 €). Ka pärast 12.02.2018 hageja jätkas laenukohustuse täitmist. Hageja on arvamusel, et õigusteoreetiliselt on hagejal kohustus tasuda kostjale ühisvara osa kaotamise eest rahalist hüvitist veel 41 315,76 : 2 = 20 657,88 eurot. Arvestades, et kostja ei ole praktiliselt elanud pangalaenuga ostetud kinnistul ning makseid panga ees laenukohustuse hüvitamiseks on teinud ainult hageja enda isiklikest rahalistest vahenditest, siis soostub hageja, et kogu laenukohustuse summa jääk pangaasutuse ees (seisuga 12.02.2018 põhivõlgnevus 41 315,76 eurot) jääb hageja kanda. Hageja taotleb lõpetada AA ja BB ühisomand kinnistule, jätta kinnistu hageja ainuomandisse ja SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused samuti ainult hageja kohustusteks. Hageja leiab, et tal puudub kohustus tasuda kostjale rahalist hüvitist omandi kaotamise eest. Kostja ei ole kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse katteks ühtegi senti kulutanud, kõiki rahalisi kohustusi on panga ees täitnud hageja enda isiklikest rahalistest vahenditest. Samuti palub hageja kohustada BBt andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse registriosa xxxxxxx uue omanikuna AA. Jõustunud kohtulahend asendab BB nõusolekut vastavalt TsÜS § 68 lg
  3. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. KOHTUISTUNG 3
(7)Tsiviilasi nr 2-18-11660 Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagimaterjalid ning kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Hageja kohtuistungil selgitas, et kostja tegelik asu- või viibimiskoht ei ole talle teada, ning taotles asja lahendamist kostja osavõtuta: abielu lahutuse osas teha sisuline otsus, ühisvara jagamise ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuded rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja kohtuistungil leidis, et ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata kooselu lõppemise seisuga xx xx xxxx, kinnisvarabuumi ajal 2007.a juunis ostetud kinnistu väärtus 2008.a majanduslanguse tingimustes oluliselt langes ning, arvestades, et Xxxxxxs samal tänaval on müügis majad hinnaga 35 000 – 50 000 eurot ja Xxxxxxs ei ole tööd, siis ühisvaraks oleva kinnistu väärtus täna 2007.a ostu-müügilepingus märgitud hinda 695 000 Eesti krooni ei ületa. Hageja täpsustas, et tasutud laenumaksete kohta on tehtud arvestused hageja pangakonto väljavõtte alusel 05.03.2010 – 12.02.2018 perioodil tasutud maksete kohta. Hageja tasus laenumakseid alates 2007.a, kuid pangast varasemate maksete kohta arvestust ei saanud. Hageja on jätkanud laenukohustuse täitmist pärast 12.02.2018, laenu põhiosa makse suurus on umbes 105 eurot kuus. Samuti on hageja üksinda ja oma vahendite arvelt maja remontinud, tasunud kinnistu laenumakseid. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud hageja kohtuistungil isiklikult ära ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et AA hagi BB vastu tuleb rahuldada, seejuures ühisvara jagamise ja tahteavalduse asendamise nõuete osas kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

413 lg 1 alusel kohus teeb hageja taotlusel kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413lg 4 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjades.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

  1. Hageja taotleb lahutada poolte xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses registreeritud abielu, kuna kooselu lõppes xx xx xxxx, sellest ajast kostjaga kontakt hagejal puudub ning hageja abielu taastamist võimalikuks ei pea. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on veenvalt põhistanud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid
  2. aasta lõpus. Kostja tegelik asukoht praegu on teadmata. Hageja selgituste kohaselt on kostja tõenäoliselt xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxxxxxx, xx xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx ja on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Hageja väiteid kinnitavad kohtute infosüsteemist nähtuvad andmed BB kohta: näiteks on xxxxx xxxxxxxx xx xx xxxx määrusega asjas nr x-xx-xxx jätnud rahuldamata Tallinna Vangla taotluse BB ennetähtaegselt vabastamiseks põhjusel, et vabaduses puudub BBl elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. BB viibis vangistuses xx xx xxxx – xx xx xxxx. Samast kohtumäärusest nähtuvalt BB on x korda kriminaalkorras karistatud, sh x korral vangistusega. Kohus on hageja selgituste ja kogutud andmete põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ja seda taastada ei ole võimalik. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, mil kohtuotsuse jõustub.
  3. Nimeseaduse (NimS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel ning vastavalt hageja taotlusele kohus taastab abielu lahutamisel AA perekonnanimeks lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime „C“. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-18-11660
  1. Hageja taotleb ühisvara jagamist. 01.007.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne
  2. aasta
  3. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Kehtiva PKS § 35 punktist 3 tulenevalt abikaasade varaühisus varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 g 1 teise lause kohaselt abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 1 näeb ette, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.
  4. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid xx xx xxxx. Seega pärast seda abikaasade poolt omandatu on kummagi abikaasa lahusvara. Hageja soovib ühisvarana jagada pärast abielu sõlmimist 2007.a ostetud kinnistu ja selleks võetud laenukohustuse. Hageja loeb kinnistu väärtuse võrdseks selle 2007.a ostmise aegse hinnaga 695 000 krooni (44 418,60 eurot), abikaasade poolt võetud laenukohustust on ainuisikuliselt täitnud hageja (seejuures vähemalt alates xx xx xxxx enda isiklikest rahalistest vahenditest), 12.02.2018 seisuga oli laenujääk 41 315,76 eurot.

§ 413

lg 1 teise lause alusel loetakse hageja ühisvara jagamise nõuet puudutavad faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega lähtub kohus ühisvara nõude lahendamisel järgmistest asjaoludest: 1) abikaasade ühisvara moodustus kuni xx xx xxxx; 2) ühisvaraks on Xxxx xx, Xxxxxxs asuv kinnistu, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud BB; 3) kinnistu ostmiseks on pooled võtnud laenu summas 49 851,09 eurot (780 000 krooni), 4) arvestades kinnisvara väärtuse vähenemist majanduslanguse tingimustes, asjaolu, et kinnistut koormab I järjekoha hüpoteek summas 780 000 krooni ja II järjekoha hüpoteek 265 000 eurot SEB Panga kasuks ning Xxxxxx xxxxxx sarnaste hoonestatud kinnistute müügipakkumistes näidatud hindasid, on xxxx xx xx Xxxxxxs asuva kinnistu väärtus 44 418,60 eurot; 5) laenukohustust on täitnud hageja üksinda, sh tasutust pooles ulatuses on hageja täitnud kostja kohustust; 6) laenujääk 12.02.2018 seisuga oli 41 315,76 eurot. 6. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osad suurusele. Arvestades kinnistu hinnaks 44 418,60 eurot, oleks kostjale makstava hüvitise suurus 22209,30 eurot. Hageja hagiavalduses on ilmselt ekslikult arvestanud hüvitise suuruseks poole pangale võlgnetavast laenujäägist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kogu jagatava vara, sh laenukohustus, väärtust. Hageja taotleb jätta SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust abikaasadele kui kaaslaenusaajatele tulenevad kohustused täies ulatuses hageja kanda. Abikaasad laenusaajatena vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt. võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega hageja näidatud 41 315,76 euro suurusest laenujäägist pool ehk 20 657,88 eurot on kostja kohustus, millest kostja ühisvara hageja soovitud viisil jagamisel vabaneb. Samuti on hageja 05.03.2010 12.02.2018 (laenujäägi suuruse kindlaksmääramise kuupäev) laenukohustuse täitmiseks põhiosa, 5

(7)Tsiviilasi nr 2-18-11660 intressi- ja viivise katteks 20 419,31 euro tasumisel täitnud sellest summast poolelatuses kostja kohustust. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega hagejal on kostja vastu 10 209,655 eurot ulatuses õigus VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada kostjale hüvitise maksmise kohustusega. Tasaarvestusega selle summa osas hüvitise maksmise kohustus lõpeb. Eeltoodust tulenevalt ühisvara hageja taotletud viisil jagamise tulemusel tuleb kinnistust kostjale kuuluva poole mõttelise osa väärtusest 22 209,30 eurot maha arvestada pool hageja poolt tasutud laenukohustusest, sh 10 209,655 eurot ning pool laenukohustuse jäägist, s.o 20 657,88 eurot, mis jääb hageja kanda. Arvutuse tulemus on -8658,24 eurot ehk kostja kohustuste summa, mis vara jagamisel jääb hageja kanda, on suurem kui kinnisvarast kostjale kuulunud poole mõttelise osa väärtus. Hagejal ei ole kohustust maksta kostjale hüvitist kinnisvara omandiõigusest ilmajäämise eest.
  1. Eeltoodu alusel kohus jagab AA ja BB ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga Xxxx xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx jääb AA ainuomandisse ning AS-i SEB Pank ja BB ning AA vahel xx xx xxxx sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad kohustused jäävad AA kohustusteks. Hagejal puudub kohustus tasuda kostjale hüvitist.
  2. Hageja taotleb tuvastada, et kostjal on kohustus teha kinnistusraamatus kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatu tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohtuotsusega ühisvara jagamise ja kinnistu hageja ainuomandisse jätmise järel on hagejal õigus nõuda kostjalt õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke tahteavaldusi ning kostja on kohustatud andma nõusoleku hageja ja kostja ühisomandiõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse ainuomanikuna. Kohus rahuldab hagi ka selle nõude osas ning jõustunud kohtuotsus asendab kostja tahteavaldused. Kohus juhib aga hageja tähelepanu sellele, et kinnistu registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku on kohtutäituri avalduse alusel 05.04.2017 kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) kasuks. AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Keelumärkest ei selgu, kumma abikaasa ja millise kohustuse täitmiseks täitemenetlus on algatatud. Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja, seega võib eeldada, et täitemenetlust viiakse läbi kostja mingi kohustuse täitmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kui need eeldused on täitmata, siis võib hagejal olla õigus TMS § 222 alusel sissenõudja ja võlgniku vastu esitatava hagiga nõuda vara arestist vabastamist või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamist. Keelumärge on oma olemuselt ajutise iseloomuga. Riigikohus on hiljutises praktikas leidnud, et ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et saadu tagastamine oleks võimatu näiteks pankrotiseaduse § 119 lg 3 mõttes (04.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 21). Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel

§ 378lg 6, 6

(7)Tsiviilasi nr 2-18-11660 mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud (vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). See tähendab, et keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid), ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel tingimustel võib sissenõudjalt nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks (vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 26). Sarnaselt ei muuda keelumärge võimatuks kaasomandi lõpetamise (abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete järgi) hagi menetlemist ega ka selles asjas tehtud otsuse täitmist. Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja. Kostjale kohtuotsuse kättetoimetamine. 10. Kostja registrisse kantud aadressil ei ela, tema tegelik elu- ega viibimiskoht ei ole teada, siis

§ 317

lg 1 p 1 alusel kohus toimetab kostjale kohtuotsus kätte avalikult, kohtuotsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.