2-18-11278/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OSAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik A. Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. september 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-11278 Tsiviilasi C. K. hagiavaldus K. K. vastu põlvnemise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 5750 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x, xxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x, xxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Gerli Luik (e-post gerliluik@gmail.com) Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxxxx, xxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx xx, xxxxx; e-post xxx) RESOLUTSIOON:
2. Rahuldada C. K. hagi K. K. vastu põlvnemise tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
3. Lugeda tuvastatuks, et C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb K. K.st (K., isikukood xxxxxxxxxxx).
4. Saata jõustunud kohtuotsuse ärakiri rahvastikuregistris C. K. andmete muutmiseks Tori Vallavalitsusele.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid kaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsus jõustub selle avalikult teatavakstegemisega. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Pärnu Maakohtu menetluses on C. K. hagiavaldus K. K. vastu põlvnemise ja elatise nõudes. Hageja on sündinud kostja ja hageja seadusliku esindaja vahelisest suhtest, kuid pooled ühiselt koos ei elanud. Lapse sünnitunnistusele on isana märgitud K. S., kuivõrd lapse isa Tsiviilasi nr 2-18-11278 lapse sünni registreerimisest ei soovinud osa võtta. Kostja nõustus tegema vabatahtlikult DNA testi ja EKEI poolt väljastatud uuringuakti nr 18T-GL0041 kohaselt on ekspertide kinnitusel kostja hageja bioloogiline isa. Pärast DNA testi tegemist ei ole kostja rahvastikuregistritoimingute osakonnas isaduse kande registreerimiseks aega leidnud ja ühepoolse avaldusega seda teostada ei ole võimalik. Hageja palub tuvastada enda põlvnemine kostjast ning mõista kostjalt välja elatis. 12.09.2018 esitati kohtule avaldus, milles kostja võtab omaks, et ta on hageja bioloogiline isa, mida tõendab 11.05.2018 EKEI poolt väljastatud uuringuakt nr 18T-GL
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu rahuldab hagi isaduse tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Elatise nõude osas sõlmisid pooled kompromissi, mille kohus kinnitas eraldi määrusega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ A. Talu kohtunik 2