← Eesti

2-18-10393/18

Obsah (21)§ 407§ 468§ 317§ 415§ 416§ 394§ 442§ 420§ 178§ 444§ 413§ 445§ 174§ 138§ 175§ 144§ 162§ 165§ 177§ 195§ 391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2018, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10393 Tsiviilasi Osaühi

§ 407lg 3) xxxxx-xxxxxxxx xxxx RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Lõpetada T. S. ja P. S. ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxxxxxx x, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) nimetatud korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.
  2. Korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) müügist laekunud rahast täita esmajärjekorras T. S. ja P. S. solidaarkohustus Xxxxx-xxxxxxxx xxxxx ees.
  3. Jagada korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) müügist pärast määruse resolutsiooni punktis 3 solidaarkohustuste täitmisest üle jääv raha T. S. ja P. S. vahel võrdsetes osades.
  4. T. S.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita täitemenetluses nr 176/2010/1771 T. S. kohustus.
  5. Menetluskulud jätta T. S. kanda.
  6. Määrata osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 695 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 € ja 345 € hageja esindaja põhjendatud Tsiviilasi nr: 2-18-10393 kulud), mis mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga
  8. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. S. kohustatud tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  9. Jätta Pärnu Maakohtu 16.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10393 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.
  10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele, kostjale T. S.le toimetada tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 5).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2). 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-10393 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
  1. OÜ AF Võlamenetlus OÜ esitas 09.07.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt on hagejal T. S. (kostja I) vastu nõue, milline tuleneb Harju Maakohtu xx xx xxxx kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, millisega kohus kinnitas Bigbank AS (sissenõudja) ja kostja I vahel sõlmitud kompromisslepingu. Kostja I kohtumäärust kohaselt ei täitnud ning sissenõudja esitas 01.06.2010 kohtutäiturile täitmisavalduse. Sissenõudja loovutas nõude hagejale. Kohtutäitur on 15.06.2018 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt. Õiendi kohasel oli kostjal I võlgnevuse tasumiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg kuni 09.07.
  2. Kohtutäitur saatis 12.07.2010 vara kontol arestimise akti krediidiasutustele ja arestitud on kostja I pangakonto Swedbank AS-is (arestivaba summa määr 1.33 alampalgast, võlgnik on teatanud ühest ülalpeetavast). Teistes krediidiasutustes arvelduskontod puuduvad. Õiendi järgi kostja I ei hoia oma sissetulekuid arvelduskontol või ei ole need piisavad. Kostjal I on olnud erinevaid töökohti xxxx xx, xxxxxxx xxxxxxxx xx, xxxxxxx xx, xxxxxx xx, xxx xxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx xx), kuid kostja I sissetuleku arestimine ei ole viinud sissenõudja nõude täitmiseni. Viimane laekumine nõude katteks kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimus 07.02.2014 (sissetuleku arestimise akti alusel xxxxxxx xx-lt). Hetkel on kostjal I kehtiv tööleping xxxxxxxxx xxxxxx xx-ga, kuid tema sissetulek ei ületa ühe kuu eest ette nähtud palga alammäära suurust summat. Kohtutäitur on teinud järelepäringud Liiklusregistrile, Äriregistrile, väärtpaberiregistrisse, mille kohaselt kostjal I nendes registrites vara puudub. Lähtudes kohtutäituri Rocki Albert teatest, kuulub kostjale I kinnistusraamatu kohaselt korteriomand asukohaga xxxxx xxxxxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, Xxxxxx xxxx, xxxxxxxx korter nr x (reg.osa xxxxxxx), mis kuulub ühisomandisse abikaasaga P. S. (kostja II). Kohtutäituri teate kohaselt ei ole võimalik täita kostja I kohta tehtud täitedokumenti ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub kostjal I lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik hageja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies ulatuses rahuldada. Täitemenetluse perioodi kestel so 8 aasta jooksul ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnevust kostja I lahusvara arvelt täies ulatuses täita. Täitemenetluse perioodi kestel on laekunud sissenõudjale kohtutäituri vahendusel nõude katteks 2 426,74 eurot (viimane makse oli 07.02.
  3. a) ja sissenõudja nõude jääk on 4 929,24 eurot. Hageja pöördus 30.01.
  4. a kostja I ja kostja II poole hoiatustega, et kui kostjad võlgnevust ei tasu, siis on hageja sunnitud nõude rahuldamiseks pöörduma kohtusse ühisvara jagamise nõudes. Hageja andis sealjuures kostjatele nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 06.02.2018 või juhul kui võlgnevust ei ole võimalik koheselt täies ulatuses tasuda, siis maksekokkulepe sõlmimiseks. Kostja I ja kostja II ei ole hageja hoiatustele reageerinud ja hageja poole pöördunud. Hageja nõuab täitemenetluse seadustik § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Kostja I võlgneb kohtutäituri 15.06.2018 õiendi kohaselt 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-18-10393 täitemenetluses nr 176/2010/1771 kokku summa 5 504,89 eurot, millest 4 929,24 eurot on Hageja nõue ja 575,65 eurot kohtutäituri tasunõuded.
  1. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, mille kohus 16.07.2018 rahuldas ning arestis ja seadis keelumärge korteri käsutamise keelamiseks kostjatele kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxxxxx kantud kinnistule asukohaga Xxxxxxxx x, Xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks.
  2. 03.10.2018 edastas Osaühing Aktiva Finants kohtule teate, et asub menetluses üldõigusjärglasena OÜ AF Võlamenetlus asemele ning esitas oma menetluskulude nimekirja.
  3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 26.07.2018 menetlusse. Kostjale P. S. toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte e-posti teel ning P. S. kinnitas 27.07.2018 dokumentide kättesaamist. Seega kostjale P. S. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 10.08.2018 kell 24:
  4. Kostja P. S. vastust hagile kohtule esitanud ei ole. 12.10.2018 kohus määras P. S.l esitada hageja menetluskulude nimekirjale seisukoht. 29.10.2018 P. S. esitas kohtule avalduse, milles palus jätta menetluskulud kostja T. S. kanda, kuna P. S. ei ole seda kohtuasja põhjustanud. Juhul, kui tuleb tasuda mõlemal osapoolel siis palub P. S. pöörata tähelepanu, et menetluskulud on päris suured ja see on OÜ Aktiva Finants igapäevane töö.
  5. Kostjale T. S. toimetati hagimaterjalid (sh hageja menetluskulude nimekiri) ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte xx xx xxxx. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks xx xx xxxx ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes xx xx xxxx kell 24:
  6. Kostja T. S. vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

§ 413lg 4 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-10393 abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd hagejad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kostja I ei ole täitnud xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud kompromissi, asjas on alustatud täitemenetlus nr 176/2010/1771 ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Kohus selgitab, et ühisomandi oleva korteriomandi võõrandamisel tuleb saadud rahaliste vahendite arvelt esmajärjekorras täita kostjate solidaarkohustus Xxxxx-xxxxxxxx xxxxx ees, seejärel jagada saadud rahalised vahendid võrdselt kostjate vahel ning T. S.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita tema kohustused täiteasjas 176/2010/1771. 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 350 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. 11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindustasu hüvitamist. 03.10.2018 hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja esindustasu kokku 345 eurot. Kohus esmalt märgib, et

ei näe ette menetluskuludena esindustasu (ega õigusabikulusid),

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-10393 kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Avalduse kohaselt on esindaja hagi dokumentide analüüsiks, paljundamiseks ja komplekteerimiseks kulunud 30 minutit ning hagi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kulunud 2 tundi ja 30 minutit. Esindaja tasuks on hageja märkinud 115 eurot tunnis. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud summas 345 eurot on selles asjas põhjendatud ja vajalikud. Avalduse kohaselt menetluskuludele käibemaksu ei lisandu. 12.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kostja II palub jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja II ei ole seda kohtuasja põhjustanud. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole hageja ees solidaarvõlgnikud ning täiteasi on algatatud põhjusel, et kostja I ei ole täitnud kohtulahendiga kinnitatud kompromissi, on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja I kanda. Kohus jätab kostjate kanda nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat I tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 14. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 246,46 eurot. Kohus selgitab, et

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

§ 391

lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

§ 391

lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.