) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2-16-18383 K-M.T. (vana nimega L.) on Pärnu Maakohtule esitanud hagi, mille kohaselt on tema sünnitunnistusel isana märgitud A.. Lapse bioloogiline isa on B., kelle vastu hageja pöördub kohtusse, et esitada põlvnemise tuvastamise ja elatisraha nõue. K-M.T. ei saa esitada põlvnemise tuvastamise nõuet B.’st, kuna isana on sünniakti kantud A.. Samuti ei saa ta esitada elatise nõuet B. vastu, kuna tema sünniakti on kantud isana A.. Seega on K-M.T.’i esitatud hagi puhul tegemist perspektiivitu hagiga. K-M.T. saab kohtusse esitada isaduse vaidlustamise hagi A. vastu vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 91, mille lõike 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Käesoleval juhul on kohtusse esitatud nõue tuvastada K-M.T.’i põlvnemine kostjast B.’st ja mõista kostjalt B.’lt lapse kasuks välja elatis. Kohtu hinnangul ei saa kohus menetleda põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuet enne isaduse vaidlustamist. Riigikohus 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1111-12 punktis 17 on märkinud, et kohus saab kehtiva PKS § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastada, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Viidatud sätte kohaselt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne, kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest. Seega tuleb esmalt esitada kohtusse isaduse vaidlustamise hagi A. vastu, et kohus saaks tuvastada, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana sünniakti kantud ning alles peale nimetatud asjas jõustunud kohtulahendit saab kohtusse esitada hagi K-M.T.’i põlvnemise tuvastamiseks B.’st ja elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki
lg 2 p 2 mõttes.
lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.