Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Külli Mõlder 01. veebruar 2017 Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17845 Hagi ese a/e K K ja H

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Kuna kostja on hagejate isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on vastavalt Vabariigi valitsuse poolt

2. 2015 vastu võetud määrusele nr. 139 järgmine:
3. jaanuarist 2017 235 eurot Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse elatise vähendamiseks alla minimaalmäära, kuna kostja sõnul vabaneb ta oma senistest kohustustest jaanuaris või veebruaris 2017, mistõttu elatise väljamõistmine elatise minimaalmääras ei ole talle ülemäära koormav. Kohus lähtub otsuse tegemisel laste huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Nii on Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-17-16 asunud seisukohale, et „vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara“. Elatise väljamõistmiseks alla Perekonnaseaduse § 101 lg. 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg.

2-s sätestatud mõjuv põhjus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema oskused või tervislik seisund takistaks tal leida tasuvamat tööd. Samas ei ole kostja kohtule usaldusväärselt tõendanud, et tema poolt esitatud tõendil märgitud miinimumpalk kataks tema poolt loetletud kohustused. Seega on kohtul tekkinud kahtlus, et kostja on elatise maksmisest kõrvalehoidmiseks asunud oma tegelikke sissetulekuid varjama. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kohus jätab siinkohal tähelepanuta kostja avaldused laste viibimiskoha määramise kohta vanemate juurde vaheldumisi jm. mis puudutab lastega suhtlemist, sest need küsimused tuleks vanematel lahendada kokkuleppel või vajadusel pöörduda kohtusse sellekohase avaldusega. lk 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder