Obsah (7)

§ 187§ 407§ 436§ 162§ 173§ 163§ 174

2-16-17708 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2017.a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17708 Ts

§ 187lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis 09.12.2016.a menetlusse B2 Kapital SIA hagiavalduse P.P. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. P.P.le toimetati hagiavaldus ja 09.12.2016.a kohtumäärus kätte 26.04.2017.a aadressil Karja 6, Haapsalu (Pizza Grande). Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas P.P. isiklikult. P.P. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.05.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 23.11.2016.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile.

§ 436

lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingust tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks lepingu lahutamatuks lisaks olevates üldtingimuste. Üldtingimuste p-s 5.2 kohaselt makset mida ei ole võimalik identifitseerida, ei loeta nõuetekohaselt tasutuks ning maksetähtaja möödumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist jt sanktsioone. Lepingust tulenevalt maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,75% iga viivitatud päeva eest. Kohtule esitatud PC Finance OÜ üldtingimuste kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on PC Finance OÜ-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud 2 2-16-17708 maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,75% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohtu hinnangul PC Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s

1. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu
4. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,75% päevas. Lepingu sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 37,5 korda seaduses sätestatud viivisemäära (0,75/0,02=37,5). Tulenevalt asjaolust, et PC Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada lepingust tulenev nõue, kuid kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ning Riigikohus on leidnud, et tühiseks tuleb hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 3 2-16-17708 Hageja põhinõue kostja vastu on 200 eurot, mis tuleneb PC Finance OÜ ja P.P. vahel 12.11.2014.a sõlmitud laenulepingust nr 2100137750 tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja jättis PC Finance OÜ-le tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Kostja jättis hagejale tasumata 200 eurot. Kostja on nimetatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid alates laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise päevani. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viisist tühise tüüptingimuse alusel. Kostja on laenulepingust nr 2100137750 tuleneva kohustuse täitmisega olnud viivituses kokku 501 päeva, s.o alates 12.07.2015.a kuni 23.11.2016.a. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 20,04 eurot (200*501*0,02%=20,04). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel, arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist 20,04 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 26,81 % ulatuses ja kostja kanda 73,19 % ulatuses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ning esindaja kulu 140 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 193,95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4