Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.
lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jätmises poolte endi kanda. 4. Pooled paluvad poole riigilõivust talle tagastada.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st hagejale summas 300 eurot ja kostjale kui vastuhagis hagejale summas 150 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. AP on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu kokku 1000 eurot, sellest kaasomandi lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudelt 600 eurot, KP on tasunud riigilõivu vastuhagi avalduselt 300 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotlejate poolt nimetatud arveldusarvele. 5. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (
2-16-17662 /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.