KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-17590 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 13.juuni 20

vr) kehtivuse ajal. Tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiva

§ 210

lg 2 esimesest lausest ja Riigikohtu praktikast (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-31-14, punkt 14; Riigikohtu otsus 3-2-1-156-14, punkt 10) tuleb käesolevas asjas ühisvara jagamisel kohaldada

vr-i.

vr § 19 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Nimetatud sättele tuginevalt ja arvestades, et hageja ei ole mitte millegagi panustanud poolte ühisvarasse, on alus abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Kostja hinnangul puudub hagejal õigus hüvitise nõudmiseks, kuna hageja ei ole poolte ühisvarasse mitte millegagi panustanud. Hageja ei käinud pikemat aega üldse tööl, kuni hakkas mingil ajal käima xxxxxxxxxxxxxxxx „xxxxxx“. Kuivõrd ta ei töötanud, siis ei panustanud ta ka kuidagi ühisvarasse. Teatud aega oli lisaks hagejale endale kostja ülalpidamisel ka hageja poeg (kostja nimetas teda kasupojaks). Kostjale teadaolevalt hageja lapse isalt elatist ei nõudnud. Hageja kasutas täies ulatuses ära kostja usaldust. Kogu tema elu oli nii üles ehitatud, et kõik kulud kandis kostja. Hageja ei ole mingilgi määral panustanud eramu ostmisesse, remontimisse. Hageja on saanud kostjalt kooselu ajal suurtes summades raha, mis valdavas osas on hageja poolt 3 2-16-17590 kostjale tagastamata. Perioodil 2002-2009 on kostja hagejalt saanud kokku 478 170 EEK, s.o 30 560,63 EUR, millest hageja on kostjale tagasi maksnud kokku 30 515 EEK (1950,26 EUR). Seega on hageja kostjalt saanud kokku 28 610,37 EUR (30 560,63 – 1950,26) mis kokkuvõttes ületab hageja poolt nõutava hüvitise suurust. Seetõttu on hageja nõue põhjendamatu. Kostjalt hageja kasuks täiendava hüvitise väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palub kostja jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxx x kinnistu kostja ainuomandisse ning jätta hagejale rahaline hüvitis välja mõistmata. Lisaks eeltoodule ei ole kostja arvates õige hageja käsitlus, et elamu väärtusest tuleb maha arvata laenujääk summas 38 000 eurot. Vara (sh kohustused) tuleb kindlaks teha poolte abielusuhete mais xxxx lõppemise seisuga. Poolte lahkuminekul xxx.a mais oli elamu väärtuseks 33 000 eurot ja laenulepingu nr 05-239410-EL alusel tagastamata laenusumma 49 697,33 eurot. Kõik kulud seoses laenuga on kandnud kostja. Samas ei oma kohustuse täpne suurus kostja hinnangul olulist tähendust, kuivõrd kostja on seisukohal, et ta ei pea hagejale mingit hüvitist maksma. Tuleb arvestada, et pärast poolte abielusuhete lõppemist on hageja kinnistul ja sellel asuva maja juures teinud parendustöid, mis on tõstnud kinnisasja väärtust. Suuremate töödena nimetab kostja maja liitumist ühisveevärgiga, kööki on paigaldatud uus köögimööbel ja tehtud remont esikus. Kostja ei nõustu hageja poolt toodud ühisvaraks oleva vallasvara loeteluga ega hageja hinnangutega vara väärtuse osas. Hageja nimetatud vallasvara väärtus on ebarealistlikult suur ning nimekiri sisaldab esemeid, mis on ammu katki, äravisatud ja ei oma mingit väärtust. 1) magamistoa voodi ja öökapid – ei ole säilinud; 2) riidekapi liuguksed peegliga + kapisisesed riiulid – tegemist on majja sisse ehitatud kapiga, mille väärtus sisaldub juba maja väärtuses. Riidekapi uksed ja riiulid ei ole käsitatavad eraldi vallasasjadena, mida oleks võimalik kinnisvarast eraldatuna jagada ning mille eest saaks ja võiks nõuda hüvitist; 3) 2 täispuidust arvutilauda koos sahtlite ja kapiga – need on kostja enda poolt tehtud, mistõttu ei saa neid lugeda ühisvara hulka, mille eest saaks ja võiks nõuda hüvitist; 4) riiulitega koridorikapp täispuidust - kostja enda poolt tehtud, mistõttu ei saa seda lugeda ühisvara hulka, mille eest saaks ja võiks nõuda hüvitist; 5) lastetoa riidekapp – ei oma väärtust, on toodud prügimäelt; 6) 2 televiisorit – ühe kinkis kostjale ema, teise teleri viis hageja ise välja kolides kaasa; 7) elutoa nurgadiivan – on säilinud, kuid selle väärtus ei ole kindlasti hageja märgitud 700 eurot. Diivan on olnud aastaid kasutuses ja selle väärtuseks võiks hinnata maksimaalselt 100 eurot; 8) CD-mängija + DVD-mängija + resiiver + tuuner + 5 kõlarit + subvuufer – on säilinud, kuid väärtus ei ole 500 eurot. Asjad on ostetud 2001 või 2002, nende ligikaudseks väärtuseks võib hinnata maksimaalselt 150 eurot; 9) terrassimööbel + päikesevari + päevitustool – on ammu katki ja ära visatud; 10) kamin - tegemist on majja sisse ehitatud küttekehaga, mille väärtus sisaldub juba maja väärtuses. Kamin ei ole käsitatav eraldi vallasasjana, mida oleks võimalik kinnisvarast eraldatuna jagada ning mille eest saaks ja võiks nõuda hüvitist; 11) külmutuskapp – on säilinud, kuid selle väärtus ei ole 400 eurot. Külmik on olnud pikaajaliselt kasutuses (ostetud 2000 või 2001), selle väärtus ei ole suurem kui 50 eurot; 12) keraamiline pliit – on ammu katki ja ära visatud; 13) mikrolaineahi – on ammu katki ja ära visatud; 14) tolmuimeja Kärcher – on säilinud, kuid selle väärtus ei ole 70 eurot. Tolmuimeja on ostetud 2004.a ning selle väärtus ei ole rohkem kui 30 eurot. Tolmuimeja oli soetatud FIE CCle; 15) muruniiduk – on ammu katki ja väärtusetu; 16) trimmer – on ammu katki ja väärtusetu; 17) hüdrofoor – läks ammu katki ja väärtusetu; 18) kompressor – on ammu katki ja väärtusetu; 19) nurgasaag – on säilinud, kuid selle väärtus ei ole 200 eurot. Nurgasaag on soetatud FIE CCle ja selle väärtuseks võiks hinnata maksimaalselt 70 eurot; 20) ketaslõikur – on säilinud, kuid selle väärtus ei ole 100 eurot. Ketaslõikur on soetatud FIE CCle ja selle väärtuseks võiks hinnata maksimaalselt 25 eurot; 4 2-16-17590 21) ketassaag - on säilinud, kuid selle väärtus ei ole 100 eurot. Ketassaag on soetatud FIE CCle ja selle väärtuseks võiks hinnata maksimaalselt 20 eurot. Kostja leiab, et poolte ühisvarasse kuuluva vallasvara väärtuseks võib hinnata maksimaalselt 445 eurot ning arvesse tuleb võtta, et see summa sisaldab selliste esemete väärtust, mis on soetatud ja olnud kasutuses FIE CCl, s.o millega hagejal ei ole olnud mingit pistmist ja mille eest hageja poolt hüvitise nõudmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Tinglikult saaks rääkida hageja osast maksimaalselt summas 222,50 eurot. Kuna aga hageja ei ole poolte abielu ajal ühisvarasse mitte millegagi panustanud ning hageja on juba kostjalt saanud raha ulatuses, mis ületab hageja poolt nõutava hüvitise, siis leiab kostja, et temal puudub kohustus hagejale täiendava hüvitise maksmiseks. Kostja leiab, et kui hageja soovib jagada poolte abielu ajal soetatud kinnisasja, siis tuleb ühtlasi jagada selle kinnisasja soetamiseks võetud laen. 19.06.2017 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus mai 2010 kooselu lõppemise seisuga 33 000 eurot, mais 2010 oli kinnistu soetamiseks võetud laenu tagastamata osa suurus 49 697,33 eurot. Seega ületasid kohustused vara väärtuse, mis tähendab, et laenukohustuse osa ületab vara väärtust. Kostjal ei ole midagi hagejale hüvitada. Ka pärast abieluliste suhete lõppemist on kostja ainuisikuliselt tasunud laenumakseid ja vähendanud sellega kohustuste jääki. Kostja hinnangul ei eksisteeri ühtegi õiguse ega õigluse argumenti, mis võiks õigustada sellises olukorras kostjalt hageja kasuks (kes ei ole mitte midagi ühisvara soetamiseks ega parendamiseks teinud) hüvitise väljamõistmist. Lisaks eeltoodule on abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud seetõttu, et kostja ainuisikuliselt on kandnud kinnistu parendamise kulusid. Hageja ei ole osalenud ei kinnistu ostmisel ega selle parendamisel. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub muuhulgas, et kostja on tasunud kinnistu ostu-müügi vahendustasu (28.11.2005 makse summas 15 000 EEK), kinnistu hindamise tasu ja notaritasu (29.11.2005 makse summas 4352 EEK), maja akende eest (29.11.2005 makse summas 20 075 EEK), katusetöödega seonduvad kulud (maksed AS-le Toode 09.04.2007 summas 30 303 EEK, 14.08.2007 summas 4740 EEK, 27.07.2009 makse summas 8647 EEK), Puumarketile tehtud makse 23.07.2009 summas 22 524 EEK jne. Lisaks on kostja kandnud täiendavaid kulusid kinnistu parendamise eest (sh liitumine ühisveevärgiga, köögimööbel, esikuremont). Eeltoodud põhjustel leiab kostja, et on olemas alused kaldumaks kõrvale abikaasade osade võrdsusest selliselt, et 100% kinnisasjast tuleb jätta kostjale lahusvarana ning kostjalt tuleb jätta välja mõistmata hageja kasuks rahaline hüvitis, kuna hageja ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vara soetamisel. 22.02.2018 kostja esitas tasaarvestusavalduse, milles kostja palub kohtul juhul, kui kohus peaks eeltoodule vaatamata mõistma hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitise, tasaarvestada kostjalt väljamõistetav hüvitise summa kostja nõuetega hageja vastu kokku summas 39 472,7 eurot vastavalt järgmisele arvutusele: 1) Laenu- ja kindlustusmaksete eest vastutab pooles ulatuses hageja, kostja on täitnud hageja kohustust. Kostjal on hageja vastu nõue ühisvaraks oleva kinnisasja soetamiseks sõlmitud laenulepingu nr 05-239410-EL järgi 2005-2018 tasutud laenusumma tagasimaksete, intressimaksete ja kinnisasja kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 11 149,915 EUR. 2) kostjal on hageja vastu alusetult saadu hüvitamise nõue kokku summas 28 322,77 EUR: hageja on saanud kostjalt kooselu ajal suurtes summades raha, mis on valdavas osas hageja poolt kostjale tagastamata. Saadud summasid ei ole hageja kasutanud perekonna huvides. XX pangakontole (Swedbank) nr EExxx on laekunud CClt 183 675,00 EEK-i (11 739 eurot). Kui maha arvestada kõikidest laekumistest XX töötasu, siis pole selgust, millele on ta kulutanud CClt saadud (hageja enda poolt üle kantud) raha. XX on (ilma CCga kooskõlastamata) kandnud oma xxxxxxx YY-le 30 550 EEK-i, samuti on ta kandnud raha oma xxxxxxxxxxx BB-le . XX on Swedbank arvelt välja võtnud sularahas 166 628,00 EEK. Pole mingit selgust selle kohta, kuhu ta raha kulutas. Oluline on, et see kõik ei puuduta igapäevaseid kulutusi, sest selleks tarbeks on hageja igakuiselt kulutanud 500 krooni. XX on paljudel juhtudel toiminud põhjendamatult, pole selge, miks on tarvis Swedbank arvelt 5 2-16-17590 raha üle kanda tema enda SEB arvele (ja isegi erinevatele arvetele). Jääb mulje, et XX soovis oma tegevust CC eest varjata. Juhul, kui CC oleks avastanud suured kulutused arusaamatutesse kohtadesse ja nõudnud selgust ja isegi raha tagasikannet, olnuks olukorra segasuse tõttu võimatu seda teha. Hageja poolt on tekitatud põhjendamatu olukord, kus CC on lisaks laenukohustustele sisuliselt enda teadmata kandnud veel teistki koormat, s.o. tema kontolt võetud raha kulutas hageja abieluvälistel eesmärkidel ja täpselt teadmata tegevusele (isikutele). Lisaks kostjal puuduvad majanduslikud võimalused hagiavalduses taotletud hüvitist maksta. Muud kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid vms kostjal ei ole. Kostja peab tagama enda ülalpidamise, laenukohustuse täitmise ja kinnisasja üleval pidamise oma sissetuleku arvel. Kostja ainsaks sissetulekuks on tema palk, mille suurus sõltuvalt asjaoludest on ca 1000 eurot. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale hüvitist tema poolt soovitavas summas. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühele pooltest ei saa abikaasade ühisvara jagamisel, kui tegemist on kinnisasjaga ja esitatud vaid kompensatsiooni nõue, jätta kinnisasja koos kohustusega hüvitada teisele poolele summa, milleks ta vahendid puuduvad ja milleks ta ei ole suuteline. Nendel juhtudel tuleb jätta hagi rahuldamata. Eeltoodu alusel kostja palub poolte ühisvara jagamisel jätta xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxx x kinnistu kostja ainuomandisse ning jätta hagejale rahaline hüvitis välja mõistmata; jätta poolte ühisvarasse kuuluvad vallasasjad kostja ainuomandisse ning jätta hagejale rahaline hüvitis välja mõistmata. Menetluskulud palub kostja jätta täies ulatuses hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi CC vastu abikaasade ühisvara jagamiseks pärast abielu lahutamist. Kohus, arutanud asja pooltega kohtuistungil ja tutvunud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 210

lg 2 näeb ette, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust.

§ 210lg 3 kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne 2010.

aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni.

§ 211

sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. 3. CC ja XX abielu sõlmiti xx xx xxxx ja abielu lahutati xx xx xxxx kohtuotsusega. Asjas ei ole vaidlust, et poolte abieluline kooselu lõppes mais xxxx, pooltel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud ning abikaasade varalistele suhetele kehtis ühisvara režiim (varaühisus). Tulenevalt kehtiva

§ 210lg-st 3 moodustus poolte ühisvara abielusuhete lõppemiseni.

Pooled on ühel meelel, et jagatava ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata 31.mai 2010 seisuga. Kostja taotleb abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda

1995 sätete alusel, kuna hageja ilma mõjuva põhjuseta ei ole oma töö ja sissetulekutega ühisvara loomisesse panustanud ning on lisaks kostja pangakontolt endale kandnud suuri rahasummasid, mida ei ole kasutatud perekonna huvides. Kostja leiab, et kogu vara tuleks jätta kostjale ja temalt hagejale hüvitist mitte välja mõista. Alternatiivselt kostja esitas tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus kostjalt hüvitise välja mõistab. 4. Kohus leiab, et ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata xx xx xxxx seisuga.

§ 210

lg 1 kohaselt tuleb ühisvara selles asjas jagada kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumist võimaldavad üksnes asjaolud, mis on tekkinud enne 6 2-16-17590 1. juulit 2010.

§ 37

lg sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osad suurusele. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada kaasomanike huvidega võimalikult suures ulatuses ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis kõige vähem koormab kaasomanike huve, kaasomaniku huvide kaalumisel peab kohus lähtuma õiglusest (vt Riigikohtu vastavaid seisukohti näiteks lahendites 3-2-1-45-06, 3-2-1-65-10, 3-2-1-99-09 ja 3-2-1-61-12). Vara väärtus tuleb kindlaks määrata võimalikult omandiõigusest ilmajäämise aja seisuga.

1. Hageja taotleb jagada poolte ühisvarana aadressil Xxxxxxxxxx x, Xxxxxxxx xxxxx, xxxx xxxxxx (haldusreformi eelselt xxxxx xxxx) asuva hoonestatud kinnisasja ning loetletud vallasvara esemed nii, et nii kinnisasi kui vallasvara jäävad kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejale hüvitiseks poole esemete väärtusest. Hageja on seisukohal, et kinnisvara väärtusest tuleb enne jagamist maha arvestada laenujääk ning hagejale makstavast hüvitisest tuleb maha arvestada ka pool kostja poolt pärast abielulise kooselu lõppemist Xxxxxxxxxx x kinnisasja ostmiseks võetud eluasemelaenu lepingu teenindamiseks tasutud maksetest. Sisuliselt taotleb hageja seega ka ühise laenukohustuse jagamist, kuigi ei ole vastavat selgesõnalist nõuet esitanud.
2. Pooled jõudsid 06.03.2019 kohtuistungil ühele meelele, et kinnisasja väärtus, võrreldes selle hindamisega 2017.a, ei ole oluliselt muutunud ning ka praeguse seisuga võib kinnisasja jagamisel selle väärtuseks lugeda kohtu määratud eksperdi antud hind. Riiklikult tunnustatud eksperdi, Arco Vara kutselise hindaja K.K. 19.06.2017 koostatud aktis (I kd. lk 134 – 163) on kinnisasja väärtuseks hinnatud 60 000 eurot. Seda, et kinnistu hind 2017.aastaga võrreldes ei ole oluliselt muutunud, kinnitab ka Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel arvutatud kinnisvara hinnaindeks (https://www.maaamet.ee/sites/default/files/contenteditors/kinnisvara/kinnisvara_hinnaindeksite_kokkuvote_2019_i.pdf). Maa-ameti veebilehel antud selgituste kohaselt on hinnaindeksi aluseks tehingute detailandmed, indeksi arvutamisel on välja jäetud väga madala hinnaga tehingud ja tehingud, mis ilmselt ei ole toimunud vabatahtlikult turutingimustes. Kohtu määruse alusel tehtud hindamise väärtuspäev jäi 2017.aasta teise kvartalisse, mil hoonestatud elamumaa hinnaindeks oli 3,
3. 2017.a III kvartalis hinnaindeks langes 2,52 punktile. 2019.a I kvartalis on hinnaindeks 3,25 ehk võrreldes kinnisasja väärtuse hindamisega 2017.aasta II kvartalis on hinnaindeksi muutus vähem kui 10% (6,46%). Eeltoodu alusel kohus arvestab kinnisvara jagamisel selle väärtuseks 60 000 eurot.
4. Pooled vaidlevad vallasvara esemete ühisvara koosseisu kuulumise ja väärtuse üle, samuti vara poolte vahel jagamise proportsioonide üle. Vallasvarast kuulub hageja väidetel ühisvara hulka magamistoa voodi ja öökapid (100 eurot); 2 täispuidust arvutilauda koos sahtlite kapiga (600 eurot), lastetoa riidekapp (100 eurot), 2 televiisorit (300 eurot), elutoa nurgadiivan (700 eurot), CD-mängija+DVDmängija+resiiver+tuuner+ 5 kõlarit+suubvoofer (500 eurot), terrassimööbel + päikesevari + päevitustool (660 eurot), külmutuskapp (400 eurot), keraamiline pliit (300 eurot), mikrolaineahi (90 eurot), tolmuimeja Kärcher (70 eurot),muruniiduk (200 eurot), trimmer (80 eurot), hüdrofor (100 eurot), kompressor (100 eurot), nurgasaag (200 eurot), ketaslõikur (100 eurot), ketassaag (100 eurot), kokku vallasvara 4700 euro väärtuses. Hagiavalduses on jagatava vallasvara nimekirjas ka riidekapi liuguksed + kapisisesed riiulid ja kamin, kuid menetluse käigus hageja möönis, et sisseehitatud mööbel ja kamin on kinnisasjal 7 2-16-17590 asuva elamu osad ning nende eraldi vallasasjadena jagamisest hageja loobus. Samuti hageja möönis, et tolmuimeja Kärcher, nurgasae, ketaslõikuri ja ketassae võis kostja osta FIE-na.
5. Kohus leiab, et abikaasade ühisvarana ei saa arvestada kostja poolt ettevõtjana omandatud esemeid. Ettevõtlusega tegelemiseks ostetud esemed ei muutu abikaasade ühisvaraks üksnes seetõttu, et kostja kasutas neid asju ka kodustes remonttöödes ja majapidamises. Hageja ei ole tõendanud esemete soetamist abikaasade ühisvarasse. Samuti ei ole hageja põhistanud jagatava vara nimekirja kantud esemete väärtust ega esemete olemasolu abielulise kooselu lõppemise ajal
6. Hageja väidetel loetles ta mälu järgi varaesemeid, mida mäletas poolte kooselu ajast, nende esemete soetamise dokumente hagejal ei ole ja hinnad määras umbes selle järgi, mis sellised asjad maksta võiksid. Kostja oma vastuväidetes on välja toonud esemete soetamise aja ja selle põhjal arvestanud vara väärtust. Valdavalt on esemed soetatud 2000 -2001, seega abielu lõppemise ajaks oli tegemist ca 10 aastat kasutuses olnud esemetega, kuid hageja näidatud hinnad vastavad kohtu hinnangul pigem uute asjade hinnale. Hagejal ei ole õigust nõuda vallasvara eest hüvitist soetusväärtuses, kui kooselu lõppemise ajaks oli esemeid kastutatud aastaid. Hageja ei ole vastu vaielnud ega ümber lükanud kostja väidetele, et ühe televiisori kinkis kostjale tema ema ning teise televiisori viis hageja lahku minnes kaasa.

1995 § 15 lg 1 kohaselt on abielu jooksul kinke teel omandatud vara abikaasa lahusvara. Kohus nõustub kostjaga, et kostja enda tehtud mööbli eest ei saa hageja taotleda rahalist hüvitist. Kostja väidab, et osa esemeid on ammu katki ja ära visatud. Kohus leiab, et kuna ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielu suhete lõppemise seisuga, hageja ei taotle esemeid endale, vaid nende väärtuse hüvitamist vastavalt hageja osa suurusele ühisomandis, ei oma tähtsust, kas esemed on praegu säilinud või mitte. Hagejal oli aga kohustus tõendada, et esemed oli kooselu lõppedes olemas ning neil oli hageja näidatud väärtus. Hageja seda ei ole teinud. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul vallavara puhul ühisvara koosseisu ja väärtuse määramisel lähtuda kostja poolt omaks võetust. 9. Eeltoodu alusel kohus loeb XX ja CC ühisvaraks järgmised esemed: Elutoa nurgadiivan (100 eurot), CD-mängija+DVD-mängija+resiiver+tuuner+5 kõlarit+suubvoofer (150 eurot), külmutuskapp (50 eurot), kokku 300 eurot, mille eest hagejal on õigus saada hüvitist vastavalt abikaasade ühisvarast kuuluva osa suurusele. 10. Kostja taotleb, et kohus abikaasade ühisvara jagamisel kalduks abikaasade võrdsusest kõrvale. Riigikohus 25.10.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-14-18828 märgib, et

§ 210

lg 2 järgi saab ühisvara ka kehtiva

-i järgi jagades arvestada

1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne

1. juulit 2010 (vt ka Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 14;
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 29).
6. Hageja ja kostja ühisvarasse kuuluvad esemed, sh kinnisasi, omandati ning poolte kooselu lõppes enne 1.juulit
7. Sel ajal kehtinud

1995 § 19 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. XXl ja CCl ühiseid lapsi ei ole, ühisvara ei ole omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning pooled ei ole tuginenud ka sellele, et kummagi abikaasa lahusvara väärtus oleks ühisvara arvel suurenenud. Seega saab ühisvara jagamisel abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda

1995 § 19 lg 2 p 2 alusel juhul, kui hageja mõjuvate põhjusteta ei osalenud oma sissetuleku või tööga 8 2-16-17590 ühisvara omandamisel.

1. Kohus leiab, et selles asjas ei ole abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumise põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et üksnes see, et üks abikaasadest ei saa töist sissetulekut või teenib väikest palka, ei anna alust abikaasade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Abikaasad võivad omavahel kokku leppida, et üks abikaasadest käib tööl ja teenib sissetulekut ning teine hoolitseb kodu ja majapidamise eest. Hageja sõnul hoolitses ta majapidamise eest ning abistas kostjat ettevõtluses. Kostja ei ole esile toonud, et oleks nõudnud hagejalt, et too oma sissetulekute arvelt ühisvarasse panustaks, näiteks osaleks pangalaenu tasumisel, ning et hageja mõjuva põhjuseta sellest keeldus. Isegi kui abikaasadel vastavat selgesõnalist kokkulepet ei olnud, on kostja vähemalt aktsepteerinud olukorda, et pere vajaduste rahuldamiseks teenib raha peamiselt tema.
2. Kostja väited, et hageja sissetulekut ei teeninud, ei vasta täies ulatuses ka tegelikkusele. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja pärast Xxxxxxxxxx x kinnisasja soetamist 24.11.2005 töötas ja teenis sissetulekut: alates 04.04.2006 kuni kooselu lõppemiseni on hageja saanud igakuiselt sissetulekut xxxxxxxxxxxx xxxxxx xx-ilt. Hageja on ise välja toonud, et tema töötasu oli väga väike, ta elatas sellest ennast ja oma poega, ka lapse isa ostis pojale vajalikke asju ja tasus tema kulusid, mistõttu hageja lapse isalt elatist ei nõudnud. Hageja kontole kostja kontolt rahasummade kandmist kohus käsitab otsuses edaspidi.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxxxxxxxx x kinnisasi osteti eluasemelaenuga, millest tulenevaid kõiki rahalisi kohustusi täitis kostja üksinda. Seda tõendavad ka kostja pangakonto väljavõtted (I d, lk 52 – 95).

1995 § 20 lg 2 sätestas, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Swedbank AS-i 13.01.2017 tõendi nr A01.10-200-01/285 (I kd, lk 49) ja 17.01.2018 tõendi (II kd, lk 34) kohaselt sõlmiti Swedbank AS-i ja CC vahel 14.11.2005 laenuleping nr 05-239410-EL laenulimiidiga 54 360,00 eurot (s.o 850 549,176 krooni). Poolte kooselu xx xx xxxx lõppemise seisuga oli laenulepingu alusel tagastamata laenusumma 49 697,33 eurot. Seega abielulise kooselu lõppemise ajaks oli kostja tasunud laenulepingu põhinõude katteks 4662,67 eurot (72 954,93 krooni).

1. Hageja selgitas (küll alles viimasel istungil 06.03.2019 suuliselt, sisuliselt sama kordas kirjalikult 08.05.2019 esitatud menetlusdokumendis), et enne maja ostmist abistas ta kostjat erinevatel ehitusobjektidel, kus kostja FIE-na töötas: hageja oli kostjale autojuhiks ja abitööliseks, tegi raamatupidamist, palka selle eest ei saanud. Kui kostjal Eestis töö lõppes ja ta läks tööle xxxxx, hoolitses hageja sel ajal koduse majapidamise eest – küttis, niitis muru, tegi aiatöid. Kostja töötas enne maja ostmist xxxxxxxxxxxxxxx, mingist ajast läks hageja tööle xxxxxxx xxxxxxxxxxx, kuid tema palk oli väike. Samuti hageja tõi esile, et elamu remondivajadust silmas pidades võeti eluasemelaenu kinnistu tolleaegsest väärtusest rohkem, selleks nõutavaks lisatagatiseks andsid hageja väidetel tema vanemad oma talumaad.
2. Kostja väidetel on tema üksinda panustanud elamu remontimisse ja parendamisse, ka kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvad elamu remondikuludega seostatavad maksed. Kostja on suuremate konkreetsete kuludena nimetanud akende vahetuse 29.11.2005 summas 20 075 krooni, katuse tööde eest AS-ile Toode 09.04.2007 tasutud 30 303 krooni, 14.08.2007 tasutud 4740 krooni ja 27.07.2009 8647 krooni (kokku katuse tööde eest 43 690 krooni), Puumarketile 23.07.2009 summas 22 524 krooni. Kuigi hageja ise ei ole vastavat asjaolu esile toonud, nähtub tõendit kogumist, et kostja ei kandnud kõiki tema poolt esile tõstetud ehituse ja remondiga seotud kulusid üksnes enda teenitud vahendite eest. Nii ei olnud kostja kontol 09.04.2007 AS-ile Toode 30 303 krooni suuruse makse tegemiseks piisavalt vahendeid (I kd, lk 82): konto jääk enne 30.03.2007 oli 142,63 krooni, 30.03.2007 laekus kostja kontole XX kontolt 10 000 krooni (vt võrdluseks hageja konto väljavõtet II kd, lk 60 pöördel) ning AS-ile Toode maksti 30 303 krooni pärast seda, kui 09.04.2017 oli kostja kontole tehtud ka sularaha sissemakse üle 17 000 krooni. Samal ajal oli viimane laekumine kostja kontolt hageja kontole tehtud pea aasta varem, 2006.a aprillis summas 9 2-16-17590 5000 krooni (II kd, lk 57), ehk hageja ei saanud kostjale raha kanda kostjalt endalt saadud raha arvelt. Lisaks perioodil mai 2006 – juuli 2006 on hageja oma kontolt kostjale teinud veel kolm ülekannet (2000 krooni, 1410 krooni ja 1000 krooni), kuigi kostja kontolt ei olnud hagejale midagi laekunud. Sellest saab järeldada, et pooled majandasid ühiselt nii, nagu olukord võimaldas – ühisteks kuludeks andis raha see abikaasa, kellel parasjagu oli anda.
3. Ka hageja kontolt nähtub ehituspoodides tehtud makseid, kostjaga võrreldes küll oluliselt väiksemates summades ning enamasti kostja kontolt hageja kontole ülekantud raha arvelt. Nii on perioodil 1.11.2005 – xx xx xxxx hageja kontolt makse selgituse põhjal võimalik tuvastada ehituspoodides tehtud maksete summaks ca 33 250 krooni, seejuures oluline osa kuludest (üle 24 000 krooni) on tehtud novembris-detsembris 2005, mil kostja kontolt kanti hageja kontole üle 85 000 krooni. Pärast 18.12.2009 ehitustarvete poodides ostude tegemist hageja kontolt ei nähtu. Poolte ebavõrdne osalemine remondikulude katmisel ei ole samuti asjaolu, mille tõttu võiks ühisvara jagada abikaasade vahel ebavõrdselt.

1995 § 17 lg-st 2 tulenevalt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Ka ühisvaraks oleva raha kasutamine on ühisvara kasutamine. Eelduslikult otsustatakse suuremate kulude tegemine abikaasade kokkuleppel.

1. Kostja põhjendab abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist ka sellega, et hageja on ühisvara eest hüvitise sisuliselt juba kätte saanud, kui abielu ajal kandis kostja kontolt enda kontole raha, mida ei kasutanud perekonna huvides, vaid muu hulgas kandis oma sugulaste kontodele. Arvestades hageja poolt tehtud remondimakseid, on hageja tõepoolest kostja kontolt enda kontole kandnud oluliselt suuremaid summasid, raha on kantud hageja sugulastele ning suurtes summades sularahas välja võetud. Kulud, mida hageja eelduslikult võis tasuda enda sissetulekute arvelt, on marginaalsed, võrreldes kostja kontolt hagejale laekunud summadega, ehk enamuse pere ühistest kuludest, mida hageja on tasunud enda kontolt, on ta tasunud kostjalt saadud rahaga. Lisaks kostja on hageja kontolt kostja kontole laekunud summad arvestanud hageja poolt tagasimakstud raha hulka (kostja on teinud arvestused raha kontode vahel liikumiste kohta alates 2002.aastast). Hageja ei ole pidanud vajalikuks omapoolseid arvestusi rahade kasutamise kohta teha ega põhjendada, tõendamisest rääkimata, et kasutas kontolt väljavõetud sularaha perekonna huvides.
2. Kohus leiab, et ka see ei anna alust abikaasade võrdusest ühisvara jagamisel kõrvale kalduda.

1995 § 19 lg 2 punktides 1 – 4 on ammendav loetelu, milliste asjaolude esinemisel võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Ühisvara (milleks on ka abikaasade sissetulekud) teise abikaasaga kokku leppimata kasutamine väljaspool perekonna ühiseid huvisid ei ole tõlgendatav ühegi

1995 § 19 lg-s 2 nimetatud asjaoluna. Kostja leiab ka ise, et tal on hageja vastu raha tagastamise nõue alusetu rikastumise alusel, see ei ole aga ühisvara jagamise proportsioone mõjutav perekonnaõiguslik nõue.

1. Hageja pangakontodelt nähtuvad raha laekumised kostja kontolt. Hageja 06.03.2019 kohtuistungil kinnitas, et tegi neid ülekandeid kostja kontolt oma kontole ise. Hageja ei ole tõendanud, kuhu ta kostjalt saadud raha kasutas. Pangakonto väljavõtetest nähtuvad sularaha väljavõtmised, kanded kolmandatele isikutele märkimisväärsetes summades, mille kohta hageja mõistlikku seletust ei andnud, väites, et ei mäleta kõike. Hageja selgitused, et ta kandis raha kostja kontolt enda kontole, siis võttis sularaha välja ja andis kostjale tagasi või ostsid pooled koos selle eest ehitusmaterjale, ei ole eluliselt usutavad. Hageja väited on üldsõnalised, ta ei ole konkretiseerinud, millal täpselt, kui suures summas ja miks ta sularaha kostjale andis või mida täpselt osteti sularaha eest. Menetluse 2,5 aastase kestuse jooksul on hagejal olnud piisavalt aega asjaolude meelde tuletamiseks ja raha kasutamise kohta täiendavate tõendite kogumiseks. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud, hageja ei ole pangakontode väljavõtetest teinud isegi omapoolset arvestust. Samuti ei ole veenev hageja selgitus, et kostja kontolt kanti raha hageja kontole, et vältida elatise maksmist kostja tütrele. Hageja ja kostja mõlemad 09.03.2019 kohtuistungil kinnitasid, et kostjalt ei ole tegelikkuses keegi elatist nõudnud. Samuti kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja 10 2-16-17590 vastu oleks elatise maksmise täitedokument olemas olnud, ei oleks selle sundtäitmist olnud võimalik takistada kostja kontolt raha hageja kontole kandmisega – kostja konto arestimise korral oleks elatise summad sinna laekunud rahast kohe kinni peetud.
2. Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad pigem kostja väiteid, et hageja ei kasutanud kostjalt saadud raha abikaasade ühistes huvides. Hageja on näiteks kandnud 05.02.2010 oma xxxxx YY kontole üle 29 000 krooni (II kd, lk 72 pöördel), eelnevalt on hageja kontole laekunud laenu väljamakse 19 000 krooni ning 10 000 kroonine sularaha sissemakse. Hageja selgitas, et xxxx ostis hagejale auto, kuid auto registreeriti xxxxx nimele, hageja võttis pangast laenu ja maksis xxxxxxx autoostu raha tagasi, pangalaenu tasus hageja enda palgast. Abikaasade sissetulekud on ühisvara. Hageja tasus auto ostmiseks võetud laenu ühisvara arvelt, kuid xxxxx nimele registreeritud auto samal ajal ühisvaraks ei muutunud, seega ühisvara arvelt hageja tasus laenu, mis ei olnud võetud pere ühistes huvides. Samamoodi on selgituseta, milleks hageja kasutas oma xxxx BB saadud laenusummasid, mille tagasimakseid on hageja BB samuti teinud enamasti kostja kontolt üle kantud raha arvelt. 22.

1995 § 20 lg 1 sätestab, et oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Hageja pangakonto väljavõtted on esitatud 2005.aastast. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtted alates 2002.aastast (I kd, lk 52-95), millest nähtub, et kostja kontolt on hageja kontole igakuiselt ülekandeid hakatud tegema juba enne ühisvarasse kinnistu soetamist. Kostja arvestuste kohaselt on 2002 – 2009.a kostja kontolt hageja kontole kantud kokku 473 670 krooni (30 273,03 eurot), hageja kontolt kostja kontole samal perioodil kokku 30 515 krooni (1950,26 eurot), summade vahe on 28 322,77 eurot kostja kahjuks. Side- ja kommunaal- jms kulude makseid on tehtud mõlema abikaasa kontodelt. Kohus leiab, et vähemalt on hageja rahakasutus olnud põhjendamatu ja mitte abikaasade ühistes huvides ning kostjal on õigus nõuda kostja huve rikkudes kasutatud raha tagastamist. Kohus leiab, et kostja nõue on ilmselgelt põhjendatud vähemalt välja võetud sularaha kasutamise osas (kostja arvestuste kohaselt summas 166 628 krooni ehk 10 649,47 eurot). Seega on kostjal võlaõiguslik nõue hageja vastu, mida hageja hüvitise nõudega tasaarvestada.

1. Hageja tunnistab, et kinnisasja ostmiseks võetud laenukohustus on abikaasade ühine kohustus ning kostja on laenukohustust täites pooles ulatuses täitnud hageja kohustust. 14.11.2005 laenulepingu alusel saadud laenusumma oli 54 360 eurot. Poolte kooselu lõppemise seisuga xx xx xxxx oli tagastamata laenusumma 49 697,33 eurot. Seega enne abielu lõppemist tasus kostja laenu põhiosa katteks 4662,67 eurot, lisaks intressi- ja kindlustusmaksed. Ka nendest maksetest pooles ulatuses on kostja täitnud hageja kohustust, kuid kostja sissetulekud olid abikaasade ühisvaraks ning laenukohustuse täitmine kooselu ajal toimus eelduslikult abikaasade kokkuleppel. Pärast poolte abielusuhete lõppemist 31.maist 2010 enam ühisvara ei moodustunud ning seega edasi täitis kostja laenukohustust, sh osaliselt hageja kohustus, oma lahusvara arvelt. Kostja ei ole tuginenud sellele, et nõudis kooselu ajal hagejalt pere majanduskulude ja laenukohustuse tasumises osalemist hageja enda sissetulekute arvelt. Seega ei saa väita, et hageja ei ole üldse ühisvara loomisesse panustanud, vaid abikaasade vaikival kokkuleppel tasus kõik laenukohustused kostja abikaasade ühisvara arvelt. Hageja on ühisvaraks oleva kinnisasja ja sellel asuva elamu eest hoolitsenud (kütnud, niitnud muru) ajal, kui kostja töötas Xxxxxx. Hageja on nõus, et enne jagamist tuleb laenujääk tuleb kinnisasja väärtusest maha arvestada ning lisaks hageja hüvitisest maha arvestada pärast kooselu lõppemist kostja poolt tasutud summast pool. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et abikaasade võrdsusest kõrvale kaldumine ei ole põhjendatud, kuid kostjal on hageja vastu hüvitise nõudega tasaarvestatavaid võlaõiguslikke rahalisi nõudeid.
2. Kinnisasja (Xxxxxxxxxx x, Xxxxxxxx küla, Xxxx xxxx) väärtusest 60 000 eurot tuleb maha arvestada laenujääk. Kohtule on esitatud dokumentaalselt tõendatud andmed (Swedbank’i tõend II kd, lk 34) kostja poolt tasutud laenukohustuse ja laenujäägi kohta seisuga 17.01.
3. Selle kuupäeva seisuga on kostja teinud ka oma arvestused, kui suures summas on ta pärast kooselu lõppemist täitnud laenulepingust tulenevaid kostja kohustusi. 06.03.2019 kohtuistungil kostja 11 2-16-17590 nimetas, et hetkel on laenujääk 34 083,76 eurot, aastas maksab kostja laenu põhiosa tagasi 2354,76 eurot. Kohtu hinnangul ei mõjuta see, millise seisuga laenujääki arvestada, oluliselt lõpptulemusena hageja hüvitise suurust. Seisuga 17.01.2018 oli laenujääk 36 438,52 eurot. Pärast 17.01.2018 on kostja täiendavalt tasunud laenu põhiosa ja intressimakseid ning laenulepinguga seotud kindlustusmakseid, millest pooles ulatuses on kostja täitnud hageja kohustust, kuna laen on võetud ühiselt ja ühisvara soetamiseks. Seega pärast 17.01.2018 tehtud põhiosamaksete võrra oleks laenujääk küll väiksem, aga samal ajal oleks suurem kostja poolt pärast kooselu lõppemist hageja eest täidetud kohustuse ( sh lisaks põhiosa maksele ka intress, kindlustusmaksed) osa, mida hageja taotleb tema hüvitise osast maha arvestada.
4. Eeltoodu alusel on ühisvara jagamisel hagejal õigus kinnisasja eest nõuda hüvitist järgmiselt: Kinnistu väärtus 60 000 eurot – laenujääk 36 438,52 eurot = 23 561,48 eurot, millest vastavalt abikaasade osadele ühisvaras kuulub hagejale pool ehk 11 780,74 eurot. Sellest tuleb maha arvestada kostja poolt pärast abielusuhete lõppemist laenukohustuse täitmiseks tehtud maksete kogusummast pool ehk 11 149,915 eurot. Hüvitise summaks jääb 630,825 eurot. Lisandub hüvitis vallasvara eest summas 150 eurot, kokku hagejale makstav hüvitis 780,825 eurot. Swedbank’i tõendi kohaselt on laenulepingu pooleks kostja. Seadusest tulenevalt on tegemist abikaasade ühise kohustusega, kuid pank laenulepingu täitmist otse hagejalt nõuda ei saa, hageja on laenukohustuse osas vastutav kostja ees ühisomanike vahelise sisesuhte alusel. Kuivõrd hüvitise suuruse määramisel on arvesse võetud laenujääki ning hageja kohustust hüvitada kostjale viimase poolt pärast kooselu lõppemist kostja lahusvara arvelt täidetud laenulepingust tulenevat hageja kohustuse osa, siis vabaneb hageja käesoleva otsuse jõustumisel laenukohustusest.
5. Kostja on 22.02.2018 (II kd, lk 31) esitanud alternatiivselt tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus poolte võrdsusest kõrvale ei kaldu ja mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitise välja. Lisaks hüvitisest juba maha arvestatud 11 149,915 eurole tasaarvestab kostja hageja hüvitise nõudega kostjal hageja vastu oleva alusetu rikastumise nõude abielu ajal mitte perekonna huvides kasutatud rahasumma 28 322,76 euro ulatuses. Kohus möönab, et kogu kostja kontolt hageja kontole kantud summa tasaarvestamise õigus võib olla vaieldav, kuid kohus on tuvastanud, et kostjal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue vähemalt väljavõetud sularaha summa ulatuses, s.o üle 160 000 krooni ehk üle 10 200 euro. Ka juhul, kui arvestada, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt sellest poole tagastamist (abikaasade võrdsuse korral pool summast kuulus hagejale), ületab kostja nõue hageja hüvitise nõuet mitmekordselt. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja nõue hageja vastu ületab hagejalt väljamõistetava hüvitise nõude, seega tuleb hüvitise maksmise kohustus lugeda tasaarvestusega lõppenuks. Kuna ühisvarasse kuuluv kinnisasi jääb kostja omandisse ning kinnisasja väärtusest arvestati enne jagamist maha laenujääk 17.01.2018 seisuga, ei ole kostjal enam õigust nõuda hagejalt laenukohustuste täitmiseks pärast 17.01.2018 tehtud maksete hüvitamist.
6. Hageja taotleb tuvastada enda kohustuse anda tahteavaldus omanikukande muutmiseks. Kohus leiab, et selles osas on hagi põhjendatud, kuigi hageja taotleb kohtuotsusega enda tahteavalduse tuvastamist. Kinnistusregistriosa väljavõtte kohaselt on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud küll ainult kostja, kuid kinnistu on abikaasade ühisvara ning praeguse kande sisu järgi on kostja omandiõigus ühisomandil põhinev. Õiguslikult võib kostjal olla vajalik esitada enda ainuomandiõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistamisavaldus. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on 1 kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka 12 2-16-17590 kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Seega vajab kostja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks hageja nõusolekut ning mõistlik on asendada hageja nõusolek kohtulahendiga, nagu hageja on taotlenud.
7. 06.03.2019 kohtuistungil hageja pidas tõenäoliseks, et kinnisasja avalikul enampakkumisel võiks saada suuremat hinda kui 60 000 eurot. Hageja esitas suuliselt taotluse, et loobub ühisvara jagamisest sel viisil, et kinnistu jääb kostjale ja kostjalt mõistetakse välja hüvitis, ning taotleb selle asemel kinnisasja müümist avalikul enamapakkumisel ja raha jagamist poolte vahel. Kohus kohtuistungil käsitas hageja taotlust TsMS § 376 lg 1 kohase hagi muutmisena, milleks on vajalik kostja või kohtu nõusolek ning mis tuleb kohtule esitada hagiavaldusele kehtestatud nõudeid arvestades. Kostja hagi muutmisega ei nõustunud, kostja avaldas, et juhul, kui kohus hagi muutmisega nõustub, soovib ta esitada vastuhagi. Hageja istungil loobus ühisvara jagamise viisi muutmisest. Pärast kohtuistungit, 10.04.2019, on Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 2-17-11516 tehtud lahendis (p 27) leidnud, et haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel kaas- või ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude kaasomandi või ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mistõttu ei pea see vastama hagiavaldusele esitatud nõuetele ning sellise täienduse võib teha ka suuliselt kohtuistungil. Kohus otsust tehes analüüsis eelnimetatud Riigikohtu lahendit ja leiab, et kohtu võimalik väärtõlgendus ei too selles asjas kaasa ebaõiglast lahendit. Kohus ei pea põhjendatuks asjaarutamise uuendamist, et pooltega arutada võimalust jagada kinnisasi selle avalikul enampakkumisel müümisega. Hageja soovis esialgselt nõutud jagamisviisi asendamist teistsuguse viisiga, mitte ei soovinud hagi täiendada alternatiivse jagamisviisiga. Kostjal seni puudus vajadus vastuhagi esitamiseks, sest kostja oli nõus ühisvara jagamisega hageja pakutud viisil, et vara jääb kostja omandisse. Kostja vaidlustas üksnes hüvitise maksmise kohustuse ja suuruse. Teistsuguse jagamisviisi puhul oleks kostja esitanud vastuhagi, sest kostja eesmärk on säilitada kinnistu omandiõigus. Vastuhagi esitamine oleks asja lahendamist veelgi edasi lükanud. Kohus võttis arvesse, et hageja arvamus enampakkumisel saadava suurema hinna kohta on paljasõnaline oletus, hageja oma seisukohta millegigi ei põhjendanud. Kinnistu on koormatud eluasemelaenu tagava hüpoteegiga, mistõttu on vähetõenäoline, et enampakkumisel kinnistu hind oluliselt ületaks 60 000 eurot. Ka enampakkumisel saadava raha jagamisel tuleb enne tasuda laenujääk ning hagejale jäävat osa vähendada kostja poolt pärast kooselu lõppemist hageja eest täidetud laenukohustuse võrra. Kinnistu on kostja elukohaks. Seega ka vara avalikul enampakkumisel ei oleks hageja jaoks praeguse jagamise viisiga teistsugust tulemust, kuid kostja kaotaks elukoha, mistõttu ühisvara jagamine selle müümisega avalikul enampakkumisel ei pruugi olla õiglane ning selline nõue võinuks jääda ka rahuldamata.
8. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi kohus võib jagada kulud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et selles asjas on õiglane jätta kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 13 2-16-17590 /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 14