) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Uuritud tõendid kinnitavad ja selles ei ole ka vaidlust, et hagejad KK (sündinud xx.xx.xxxx) ja OK (sündinud xx.xx.xxxx) on alaealised ja nende vanemad on MK (end x) ja EK (tl 52-53). Hagejad elavad ema juures. Kostja elab hagejatest eraldi. Eeltoodu tähendab, et kostja on hagejate vanem (isa) ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealistele lastele elatist. Alaealised hagejad (kostja lapsed) omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (kostjalt) ülalpidamist.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades elatise minimaalmäär perioodil 01.01.2016 - 31.12.2016 oli 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on 235 eurot kuus. Hagejad nõuavadki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Kohtu hinnangul on seadusega ettenähtud minimaalne elatis ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sellest tulenevalt olukorras, kus elatist nõutakse vaid seaduses sätestatud minimaalmääras, ei pea laste vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Laste vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus. 5. Maksekäsu kiirmenetluses väitis kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta hagejatele elatist nende nõutud summas – ta viibib kinnipidamisasutuses kuni xx.xx.xxxx, vabanedes tal töökohta ei ole, tema ülalpidamisel on uue elukaaslasega ühine poeg RK (sün-dinud xx.xx.xxxx), tal on tsiviilasjas nr 2-13-56762 välja mõistetud elatise (1/2 miinimum-palgast) maksmise kohustus tütar AK ning lisaks kasvatab oma uue elukaaslase nelja last. Hagimenetluses tunnistas kostja hagejate hagi, kuid palus elatise väljamõistmisel arvesse võtta temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatist AK, samuti temaga koos elava poja elatisvajadust. Kostja palus elatised välja mõista laste vahel proportsionaalselt (tl 68). Seaduse mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või tema sissetulek on liiga väike (
Vastupidi. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama (lahend nr 3-2-1-118-12). 5.1. Seaduse kohaselt on alaealisele lapse ülalpidamiseks makstava elatise vähendamine alla
lg 1 sätestatud määra (st alla minimaalmäära) võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmisel miinimummääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (
Kostja ei olegi väitnud, et hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jäävad tema teised lapsed hagejatest vähem kindlustatuks. Kostja taotles lastele elatise välja mõistmist proportsionaalselt, st võrdeliselt. Kostjalt on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-13-56762 välja mõistetud elatis tütar A K ülalpidamiseks miinimummääras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam-määra. Ka hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist minimaalmääras, st kostja tütrega samas ulatuses. Seega on hagejate nõuded kooskõlas kostja sooviga, et tema lastele mõistetakse elatised välja protportsionaalselt, st võrdeliselt. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et hagimenetluses tunnistas kostja hagejate hagi (tl 68). Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et temal on tuvastatud osaline või täielik töövõimetus ning et selle tõttu ei saa ta hankida vahendeid kõigi oma laste võrdeks ülalpidamiseks vajalikus ulatuses. Keskealise mehena, kelle töövõimet ei ole piiratud, peab kostja tegema pingutusi ja leidma võimalus hankida vajalikud vahendid kõigile oma lastele võrdselt ülalpidamise andmiseks vähemalt miinimummääras. 5.2. Kostja väide, et ta kasvatab ka oma uue elukaaslase nelja alaealist last, võib iseenesest olla õige, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust maksta oma lastele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjal puudub iseenesest kohustus ülal pidada lapsi, kes pole tema lapsed. Samas võib kostja seda teha, kuid mitte oma lastele ülalpidamise andmise arvelt. Tõendeid, et kostjal on seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist ka oma praeguse elukaaslase neljale lapsele, kes pole tema lapsed, kostja esitanud ei ole. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate elatise nõuded on põhjendatud. Asjaolusid elatise vähendamiseks alla minimaalmäära kohus ei tuvastanud. Tsiviilasi nr 2-16-122998 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.