) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata K-K.S. avaldus M.M. vastu.
lg 4 alusel kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Kohtu hinnangul, kuna hageja seaduslik esindaja P.S. on varasemalt kohtuga suhelnud e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx, ei ole kohtul kahtlust hageja seadusliku esindaja isikus. Lisaks on kohus hageja seadusliku esindajaga telefoni teel suhelnud ning P.S. on kohtule kinnitanud, et soovib menetluse lõpetada.
lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Tulenevalt
lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab hagejale, et uuesti kohtule hagiavalduse esitamisel ülalpidamise ja põlvnemise nõudes on hagejal võimalik esitada menetlusabi taotlus, millega hageja taotleb ekspertiisikulude kandmist riigi poolt. 2 2-16-17248
kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata hageja taotluse alusel ning kohtule teadaolevalt kostja ei ole asunud tasuma ülalpidamist hagejale. Kohtu hinnangul kostjal ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt
lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.