2-16-17189 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2016.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-16-17189 Tsiviilasi A.. hagi

) § 371 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Järgnevalt kohus selgitab ja põhjendab iga esitatud nõude osas keeldumise aluseid. 3. Sundravi kohaldamise nõue. Avaldus sisust võib aru saada, et avalduse esitaja taotleb ilmselt Psühhiaatrilise abi seaduse ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) alusel endise abikaasa ja laste ema B.. tahtest olenemata psühhiaatrilisele haiglaravile paigutamist, kuigi taotluse sõnastus (sundravi kuni ohtlikkuse äralangemiseni) viitab sundravi kohaldamisele Kriminaalmenetluseseadustiku 16. ptk alusel, mida saab kohtult taotleda üksnes prokuratuur. Kohus selgitab, et seaduses on sätestatud konkreetne isikute ring, kellel on õigus pöörduda tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtusse. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

§ 533

lg 1 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku tema tahteta kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise asja üksnes isiku elukohajärgse valla-või linnavalitsuse avalduse või selle isiku eestkostja avalduse alusel. 3.

1. Eelpool kirjeldatud sätetest tuleneb, et A.. ei ole isik, kellel seaduse kohaselt oleks õigus esitada kohtule taotlust B.. tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ega ka kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks. A.. saab pöörduda B.. elukohajärgse linnavalitsuse so Pärnu linnavalitsuse poole vastava teatega, kes saab kontrollida, kas isik vajab tahtest olenematut ravi või kinnisesse asutusse paigutamist või eestkostet või muid sotsiaalhoolekandelisi abinõusid ning kohalik omavalitsusüksus saab ka esitada kohtule vajadusel vastava avalduse.
2. Endise abikaasa teovõimetuks tunnistamise ja temale eestkostja määramise nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 5 järgi lahendatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramist hagita menetluses.

§ 477lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud 2

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab ammendava loetelu isikutest, kes on õigustatud esitama kohtule eeskostja määramise menetluse algatamise avaldust: kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse on esitanud väidetavalt eestkostet vajava isiku endine abikaasa, kellele seadusega vastava avalduse esitamise õigust antud ei ole. PKS § 203 lg 1 võimaldab kohtul algatada eestkoste seadmise menetlust ka omal algatusel, kuid praegusel juhul seda põhistavaid asjaolusid avaldusest ei nähtu. Avaldusest ei nähtu mingeid andmeid B.. tervisliku seisundi kohta lähiajast (viidatud kiirabi väljakutsele enam kui 2 a tagasi - 2014.a algusest) ega asjaolusid, millest ilmneks N. Tali vaimse tervise halvenemine viimase aasta jooksul sedavõrd, et kohus peaks viivitamatult omal algatusel alustama eestkostemenetlust.Perekonnaseaduse § 203 lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. 4.
2. Siiski B.. ja tema alaealiste laste huvides kohus edastab A.. avalduse selles kirjeldatuga tutvumiseks ja teadmiseks B.. elukohajärgse linnavalitsusele so Pärnu linnavalitsusele, kes saab kontrollida, kas isik vajab eestkostet või muid sotsiaalhoolekandelisi abinõusid ning kohalik omavalitsusüksus saab ka esitada kohtule vajadusel vastava avalduse.
3. B..lt laste suhtes isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmise nõue. Perekonnaseaduse § 135 lg 1 kohaselt kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega, lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks; lg 4 kohaselt kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Avalduse andmetest ja avaldusele lisatud Pärnu linna 27.04.2012 vastuskirjast nähtuvalt on A. juba varem Pärnu linna lastekaitse poole pöördunud ja eestkosteasutuse esindaja on teinud kodukülastuse. Samuti tsiviilasjade liitmise taotlusest nähtuvalt Pärnu linn on kaasatud menetlusse ka käesoleval ajal tsiviilasjas nr 2-16-6595, A.. avalduses lastega suhtlemise korra kindlaksmääramises (kohtu infosüsteemi andmetel uus istung asjas määratud 13.12.2016). Seega on laste elukohajärgne kohalik omavalitsus Pärnu linn (sh lastekaitsespetsialisti kaudu) vähemalt alates
4. aprillist ehk viimase 4 aasta jooksul ning ka praegusel ajal perekonna ja laste olukorrast teadlik, saab probleemide kerkimise korral rakendada lapsi kasvatava vanema toetamiseks vajalikke sotsiaalsed abinõusid (nt tugiisik, perenõustamine jms) ning juhul, kui need ei ole tulemusi andnud või nende rakendamisest ei piisa ohu ära hoidmiseks, vajadusel esitada kohtule avalduse äärmusliku abinõuna hooldusõiguse täieliku äravõtmiseks.
5. Pärnu linna määramisest alaealiste laste eestkostjaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 2 sätestab, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust (so õigust ja kohustust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju) teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajadusel eestkostja määramise menetlust. Tulenevalt PKS § 171 lõikest 1 määratakse lapsele eestkostja, kui kummalgi tema vanemal ei ole esindusõigust. Kuna lapse esindamise õigus kuulub PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul hooldusõiguslikule vanemale, saab lapsele PKS § 171 lg 1 järgi määrata eestkostja eelkõige juhul, kui lapsel ei ole 3

§ 374

alusel on võimalik üksnes juhul, kui liidetav hagi või avaldus on võetud menetlusse. 8. Kohus leiab, et tuginedes avalduse asjaoludele ja eeldades nende õigsust, ei ole avaldaja õiguste rikkumine ja rikkumise kõrvaldamine taotlustes esitatud viisil võimalik. Seega kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (alus:

§ 371lg.

2 p. 2). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg.6) .

9. Vastavalt

§ 168lg 1 tuleb (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel jätta kõik menetluskulud hageja/avaldaja kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 4