) § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 ja 4 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (
Hagejad on kohtule esitanud Info-Auto AS Pärnu esinduse 13.04.2016.a. arve, millest nähtub, et sõiduauto ukse käepideme, lingikate, värvitööd, ukselingi vahetus ja õlist puhastamise maksumus on kokku 360,51 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud kulutused on vajalikud, et taastada sõiduauto olukord enne selle kahjustamist. Sõiduauto kahjustamine kostja poolt nähtub väärteoasja materjalidest, nimelt H. J.i ütlusest, mille järgi viimane nägi 26.03.2016.a.–27.03.2016.a. öösel aknast, et üks naisterahvas tõmbab täiest jõust sõiduauto juhiukse linki Pärnu linnas xxx xx 3 2-16-17086 kortermaja ees. H. J. tundis selles naises ära isiku, kellest E. S. tegi 26.03.2016.a. päeval elukoha ees foto. Sõiduautol oli kahjustatud ukselink ning klaasid ja tihendid olid õliga üle valatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.03.2017.a. on hageja E. S. pildistanud enda elukoha lähedal kostjat M. G.t (tl 129), kes oli sellest häiritud. Lisaks on fotosid, millelt nähtub, et hageja on olnud ka varasemalt hagejate trepikoja läheduses (tl 127, 128). Samuti on kostja M. G. vastuses kohtule avaldanud, et tal on olnud varasem konflikt hageja E. S.ga, millest saab kinnitust hagejate väitele, et hageja ja kostja vahelised suhted on olnud vaenulikud, mis on kohtu hinnangul olnud kostja motiiviks hagejate auto rikkumiseks. 26.04.2016.a. on kostja M. G. andnud väärteoasjas menetlusaluse isikuna ütlusi, milles kinnitab, et 26.03.2016.a. on teda hagejate sõiduautost xxxxxx pildistatud. Samuti nähtub kostja ütlustest, et ta käis samal õhtul välja ja käis vaatamas, kus elab naisterahvas ja auto pargitud. Kostja ei tunnista auto ukselingi kahjustamist ega klaaside ja tihendite õliga üle valamist väites, et läks pärast n-ö sõiduauto asukoha tuvastamist edasi randa jalutama.
§ lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastatust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavad asjaolud puuduvad (
Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et sõiduautot on 26.03.2016.a. tahtlikult kahjustatud ning õigusvastase teo on toime pannud kostja M. G.. Kuigi kostja M. G. enda süüd ei tunnista nähtub tuvastatud asjaoludest, et kostja oli 26.03.2016.a.– 27.03.2016.a. öösel hagejate elukoha Pärnu linnas xxx xx parklas ja on olnud isikuks, keda H. J. nägi sõiduauto ukselinki rebimas. Kohtule ei ole esitatud andmeid, kes on olnud hagejatele kirju saatnud isikuks, sest kostja ei ole antud asjaolu õigeks võtnud ja kohtule ei ole esitatud teisi tõendeid (nt käekirjaekspertiis), mille põhjal isikut tuvastada. Seega kohus nimetatud kirju tõendina ei arvesta. Tulenevalt
lg 1 kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Hagejad E. S. ja H. J. on sõiduauto valdajateks, mis nähtub sõiduauto registreerimistunnistuselt, seega on kahjustatud mõlema hageja omandit ja sellega sarnast õigust, mistõttu on hagejad solidaarvõlausaldajad. Kohus mõistab kostjalt M. G.lt hagejate kasuks solidaarselt välja 360,51 eurot. Hagihind TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 12.11.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasumma järgi. Hagihinnaks on käesolevas asjas 360,51 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagejad esitasid 01.03.2017.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes kostjalt 100 euro väljamõistmist, s.o hagejate poolt asjas kantud riigilõiv. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 4 2-16-17086 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.