) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. 2 Tsiviilasi nr 2-16-15948 Kohus leidis, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele ning andis hagejale tähtaja oma nõuete põhjendamiseks ja esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, samas määruses kohus hoiatas hagejat, et kui kohtu poolt määratud tähtajaks avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitata, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus M. H.i poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab läbi vaatamata Osaühingu Vakktrans hagi M. H.i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning seetõttu Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.10.2016 otsus töövaidlusasjas 4-1/1750/16 M. H.i poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Seega menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja Osaühingu Vakkatrans kanda. Vastavalt
lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 480 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 2 tunni 40 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: 10.10.2016 konsultatsioon (30 minutit), 21.10.2016 TVK edastatud toimikuga tutvumine, kliendi nõustamine e-kirjaga (15 minutit), 21.10.2016 HMK koostamine (1 tund 30 minutit), 02.11.2016 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit), 16.11.2016 e-toimikus kohtumääruse kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit), 17.01.2017 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine ja sellega tutvumine (5 minutit), 16.02.2017 e-toimikus kohtunõude kättesaamine ja sellega tutvumine, kliendile selgitustega edastamine (5 minutit). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-115-14 (p 14) märkinud: „Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb
lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
Kohus leiab, et täiel määral on põhjendamatud ja ebavajalikud 16.11.2016 ja 16.02.2017 lepingulise esindaja ajakulu. 16.11.2016 määrusega jättis kohus kostja taotluse käiguta põhjusel, et tasumata oli riigilõiv. Lepinguline esindaja oleks pidanud kostjat teavitama riigilõivu tasumise kohustusest juba konsultatsioonil. Hilisemat puudustega taotluse esitamisest esindajal tekkinud ajakulu seoses kohtumäärusega tutvumisega ja kliendile selgituste edastamisega ei ole menetluskulu, mille hüvitamist kostja saaks vastaspoolelt nõuda. 3 Tsiviilasi nr 2-16-15948 Samuti Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega
Seega ei ole vajalik õigusalaste eriteadmiste olemasolu ka menetluskulude nimekirja esitamise kohtunõudega tutvumiseks. Ülejäänud osas loeb kohus kostja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel kohus peab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks selles asjas kokku 2 tundi 30 minutit ja tunnitasu suuruseks 120 eurot (lisandub käibemaks 20%), millest tulenevalt kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 360 eurot (2,5 tundi x 120 € + käibemaks 20%). Kostja taotlusel ja vastavalt
lg-le 4kohus mõistab menetluskulude hüvitiselt hagejalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtutoimiku andmetel kostja 19.11.201 tasus avalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Kohus leiab, et kuna ITVS § 24 lg 4 alusel pidi hageja asemel tasuma selles asjas riigilõivu kostja, on hagi äbivaatamata jätmisel riigilõivu tagastamise taotlemise õigus samuti kostjal M. H.il. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.