2-18-9782 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019. a, Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-9782 Tsivi

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromissleping on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning tuleb seetõttu kinnitada.

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Antud juhul on kompromissis võtnud endale kohustuse omandada kinnisasja kaasomandi osa alaealine laps P.P. oma seadusliku esindaja kaudu. Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 430lg-s 5 sätestatust on P.P.

kui käesolevas kohtumenetluses mitteosaleva isiku poolt kohustuse võtmine lubatud. 2.2.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kuna kohus kinnitab kompromissi, siis lõpetab kohus asja menetluse otsust tegemata. 2.3. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi tulenevalt

§ 432

, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. Hageja seaduslikule esindajale tehingu tegemiseks nõusoleku andmine: 2.

1. PKS § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. 2.
2. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Pooled on taotlenud kohtult hageja seaduslikule esindajale M.P.le nõusoleku andmist sõlmida kohtule esitatud kompromiss alaealisele lapsele P.P.le ½ suuruse kaasomandi osa omandamiseks Laiu 1 Pärnu linnas asuva kinnistust. Eeltoodust tulenevalt on vajalik kohtul hinnata, kas taotletav tehing/tehingud on alaealise hageja huvides, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 18.01.2019 esitas kirjaliku arvamuse Pärnu Linnavalitsus, kes toetas nõusoleku andmist ja oli seisukohal, et kompromissleping ei ole vastuolus P.P. huvidega. 22.01.2019 esitas kirjaliku arvamuse P.P. esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes oli seisukohal, et kompromissleping vastab P.P. huvidele, on põhjendatud ja seaduslik. 2.
3. Kohus, hinnates asjaolusid ja tõendeid kogumis, samuti kuulanud isiklikult ära alaealise lapse 31.01.2019, on seisukohal, et avaldus kohtult nõusoleku saamiseks alaealise hageja nimel 4 2-18-9782 tehingu tegemiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuivõrd tehing/tehingud, mille tegemiseks kohtu nõusolekut taotletakse, on alaealise lapse huvides. P.P. on hageja ja kostja alaealine tütar. Vestluses lastekaitsespetsialist Galina Rannamaaga avaldas P.P., et ta on kohtumenetlusega kursis ning ema on talle selgitanud kompromissi sisu. Samuti on alaealine laps teadlik, et kinnistule on seatud hüpoteek ja kohustus saab tasutud siis, kui ta saab 28-aastaseks. Lapsele on selgitatud, et hüpoteegiga tagatud kohustus on tema emal. Laps arvas, et tema ema tuleb kohustuse täitmisega toime. P.P. sõnul ei suhtle ta isaga pärast arusaamatust 2018.a aprillis. P.P. kinnitas, et ta on kompromissi sõlmimisega nõus. Kohus avaldas samad seisukohad ka kohtule. Ka P.P.le määratud esindaja riigi õigusabi korras asus seisukohale, et kompromissleping vastab P.P. huvidele ja selle sõlmimine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kinnistu kaasomandi osa omandamine ei ole lapse huvidega vastuolus ja suurendab lapse varanduslikku sfääri. Samas kaasnevad kinnistu kaasomandi osa omandamisega rahalised kohustused, sh kommunaalkulude tasumine, arvestada tuleb ka asjaolu, et kinnistu on tervikuna koormatud hüpoteegiga panga kasuks ja hüpoteegiga tagatud kohustus ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks nõusoleku andmist P.P. poolt kinnisasja kaasomandi osa omandamiseks tingimusel, et tema seaduslik esindaja kohustub tasuma kõik kinnisasjaga seotud maksud ja maksed ning tagama lapsele tema omandi säilimise. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5