1-20-2749/3

(20700000006)Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ X esindajad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Silja Holsmer RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
3. märtsi
4. a määrus muutmata Määrus ei ole edasikaevatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. veebruaril 2020 registreeriti Riigiprokuratuuris OÜ X lepinguliste esindajate vandeadvokaatide Erki Kergandbergi ja Silja Holsmeri kuriteokaebus, milles taotletakse Y (Y) ebaseaduslikku riiklikku järelevalvet teostanud ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamist ametnike tegude suhtes KarS §-s 2911 (riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine) kirjeldatud tunnuste kindlakstegemiseks. Kuriteokaebuses tõstatatud kahtluse kohaselt tegi CC Y ehitusosakonna juhatajana
7. veebruaril 2020 OÜ-le X teadvalt ebaseadusliku ettekirjutuse. Ettekirjutuse kohaselt nõuab riik Y kaudu Aidu tuulik nr 5 osalist lammutamist, s.o tuuliku labade ja rootori eemaldamist, keelab Aidu tuulik nr 4 ja tuulik nr 5 ehitustegevuse jätkamise ning keelab tuulik nr 5 kasutuselevõtu ja pingestamise. Ettekirjutuse põhialuseks leiab avaldaja olevat väite, et Aidu tuuleparki püstitatud Eleon 3M116 tuulikud e Aidu tuulik nr 4 ja 5 on seisval kujul oluliseks ja vahetuks ohuks riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele, kuivõrd tuulikute laba tipu kõrgus on rohkem kui 185 meetrit. Avaldaja hinnangul on CC teos KarS §-s 2911 kirjeldatud teo tunnused. Avalduse kohaselt oli CC teadlik, et puudub mõjude võrdlus, mis kinnitab, et üksik seisev üle 185 m kõrgune tuulik oleks vahetuks ohuks riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele. Kaitseministeerium (KaM) aktsepteeris kogu tuuleparki, milles kokku on 33 Vestas V112 tuulikut kõrgusega 185 meetrit. Y ametnikel oli Kaitseväe dokument, mis kinnitas, et seisev tuulik ei vähenda riigikaitseliste süsteemide töövõimet. Samuti oli Y-l rahvusvahelise sõltumatu ekspertbüroo Q analüüsid, mille kohaselt ei oma vaidlusalused Aidu tuulik 4 ja 5 üheski stsenaariumis suuremat negatiivset mõju kui KaM-i heaks kiidetud 185 m kõrgused 33 tuulikut. Avaldaja hinnangul puudub oht tuuliku käivitamiseks, sest selleks puudub tehniline valmisolek. Kui vastav oht oleks, siis on selle 1

(12)vältimiseks võimalik keelata tuuliku käitamine erinevate tehniliste lahendustega, mitte aga nõuda tuuliku lammutamist. Lisaks on Y juba tekitanud EG-le kahju enam kui 500 000 eurot. Kui tuulikud on ohuks riigi julgeolekule, siis on vastav ja veel suurem mõju ka teistes sarnastes tuuleparkides (Aulepa, Narva tuhaväljad, Viru-Nigula, Aseriaru jt tuulepargid) ning vastavate tuuleparkide osas järelevalve menetluse mitteteostamine on teadlik ebaseaduslik toiming. Riigiasutused, eelkõige KaM ja Y suhtuvad väidetesse riigikaitseliste süsteemide ohust erinevalt, mis viitab riigile kuuluva AS Eesti Energia ärihuvide eelistamisele. Riigikaitselistele süsteemidele kaasneva väidetava ohu argumendi valikuline ning subjektiivne kasutamine on riikliku järelevalve teadlik ebaseaduslik teostamine. 2. Riigiprokuratuur jättis 2. märtsi 2020. a teatega nr 20700000006 kriminaalmenetluse alustamata. Oma otsustust põhistas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. KarS § 2911 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks peab kuriteokaebus sisaldama piisava põhjalikkusega viiteid sellele, et Y ametnik, sh CC (

1. a)ametiisikuna, (
2. b)teostades riiklikku järelevalvet või täites kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust (
3. c)teadvalt tegi või jättis tegemata (
4. d)ebaseadusliku (
5. e)otsuse või toimingu, (
6. f)millega tekitas olulist varalist kahju ning ühtlasi (
7. g)vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et täidab oma teoga punktis f nimetatud tunnuse ehk põhjustas kahju vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteokaebusest ei nähtu viiteid, et OÜ X-le lammutusettekirjutuse tegemine 20. veebruaril 2020 ning sellele eelnenud teod moodustanuks senise teabe põhjal e ex ante kriteeriumit arvesse võttes ebaseadusliku riikliku järelevalve KarS § 2911 mõttes. Isegi, kui asuda seisukohale, et Y mistahes ametnike tegudes esinevad muud KarS § 2911 tunnused, on kuriteokaebuses toodud vastuargumente arvesse võttes siiski oletuslik väide, et Y ametnik(
8. ud)teostas(
9. id)EG argumentidega mittenõustudes ebaseaduslikku järelevalvet teadvalt e otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Y 10. veebruari 2020 ettekirjutusest nähtub, et Y on tuvastanud, et tuulikute, mille rajamiseks on väljastatud ehitusluba ning tuuliku nr 4 ja 5 kõrgusandmed ei ole võrdsed – vastavalt 185 m ja umbkaudu 220 m. Samuti on Y tuvastanud, et enne, kui tuulikul nr 4 ja 5 puudusid tuuliku metallist puitosa, generaator ja tuulikul nr 5 labad, ei esinenud häireid eelhoiatussüsteemide töös. Seega saab olemasoleva teabe põhjal järeldada, et kas või ühe tuuliku kõrguse tõstmine 185 meetrilt umbkaudu 220 meetrini võib tekitada häireid eelhoiatussüsteemide töös ning olla seetõttu ohuks riigi julgeolekule. Seega on Y oma menetluses tuvastanud, et oht riigi julgeolekule on reaalne ja kaalukas ning seda ei ole võimalik kõrvaldada muude meetmete kui osalise lammutamisega. Seejuures on oluline viidata, et ettekirjutuses on konkreetselt välja toodud, millest lähtuvalt on jõutud järeldusele, et ehitus on riigikaitseliselt ohtlik. Oluline on märkida, et riigikaitseline ohtlikkus saab tuleneda vastavalt EhS § 120 lg 1 p-le 3. Seejuures on vaidlusaluses ettekirjutuses ning selle juurde kuuluvas seletuskirjas konkreetselt välja toodud, milliseid salastatud teabekandjaid aluseks võttes on jõutud järeldusele tuulikutest lähtuvale ohule. Avalduse esitaja poolt väljatoodu ei lükka nimetatud ümber ning ei anna alust kahtlusteks, et salastatud teabekandjatest nimetatud ohtu ei nähtu. Lisaks on oluline märkida, et nii ettekirjutuses kui seletuskirjas on välja toodud, millistest konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt Q analüüsid ei lükka ümber väidet riigikaitselise ohu kohta. Väärib rõhutamist, et riiklik järelevalve on riigi preventiivse iseloomuga tegevus ohtude käsitlemisel. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kuna termin oht ja seeläbi riikliku järelevalve alusmõistena on määratlemata õigusmõiste, siis on halduses materiaalõiguslikult vaieldav, kas kõnealune termin on sisustatav haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi korrakaitseorgani kaalutlusõiguse alusel või on tegemist üksnes subsumeerimis-küsimusega. Arvestada tuleb samuti, et kuna ohu tuvastamine eeldab õigushüve kahjustamise tõenäosuse prognoosimist, siis ei pruugi ka kõige täpsem prognoos tegelikkuses realiseeruda, mille tõttu ei saa korrakaitseorgani sekkumist pidada ebaseaduslikuks üksnes seetõttu, et ex post vaatlusel ohuolukorda ei tekkinudki. Muu hulgas seetõttu on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et KarS § 2911 koosseisu objektiivseid tunnuseid tuleb redutseerida selliselt, et vaid ametiisikule usaldatud riikliku järelevalvepädevuse ilmselgelt ebaseaduslik kasutamine või kasutamata jätmine saavad 2

(12)moodustada koosseisupärase teo KarS § 2911 tähenduses. Näiteks juhul, kui ametnik annab volituse rakendamiseks tuvastatud asjaoludele teadlikult väära ohuhinnangu (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura 2015, § 291 p 5.1). Viiteid ametiisikule usaldatud pädevuse ilmselgele kasutamisele või kasutamata jätmisele kuriteokaebuses riigiprokuröri hinnangul ei osutata, kuivõrd Y on järelevalvemenetluses tuvastanud, et mittekohaste kõrgusandmetega tuuliku rajamine kõnealusesse piirkonda on riigi julgeoleku seisukohast olulistele eelhoiatussüsteemidele juba häireid kaasa toonud. Seega võttes arvesse Y järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolusid, ohu kui määratlemata õigusmõiste sisustamisproblemaatikat ning sellest tulenevalt KarS § 2911 objektiivse koosseisu tunnuste redutseerimise vajalikkust, on riigiprokuröri hinnangul kuriteokaebuses esitatud väide Y otsuse ebaseaduslikkusest üksnes oletuslik. Isegi kui asuda seisukohale, et Y ametnike tegevus sisaldab KarS § 2911 objektiivse koosseisu tunnuseid, on riigiprokuröri hinnangul kogu eelnevat arvesse võttes täitmata KarS § 2911 subjektiivne kriteerium – teadmist ohtu tõrjuva meetme rakendamise ebaseaduslikkusest. Käesoleval juhul on nii ettekirjutuses kui ka sellele lisatud seletuskirjas konkreetselt välja toodud, millest lähtuvalt on jõutud otsuseni ning seejuures on konkreetselt analüüsitud nii Q analüüse kui alternatiivseid meetmeid. Eeltoodu toob üheselt välja ametniku arusaama, et ta on veendumusel, et tema otsus on olnud seaduslik ja põhjendatud. Seega ei sisalda kuriteokaebus viiteid sellele, et Y ametnike teod kõiki kuriteokoosseisu tunnuseid sisaldavad, mille tõttu puudub küllaldane alus Y ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus puuduvad viited kuriteo toimepanemisele, ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud kriminaalasja menetlemine selleks, et tuvastada kriminaalmenetluse alust. Tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kuivõrd kontroll halduse diskretsioonilise sisuga otsustuste üle haldusõiguses on piiratud, siis ületaks KarS § 2911 objektiivse koosseisu tunnuste redutseerimata jätmisel karistusõiguse kontrolli ulatus ametiisiku kaalutlusõiguse üle kontrolli haldusõiguses. Karistusõigusele võrreldes haldusõigusega niivõrd ulatusliku kontrolli andmine oleks aga vastuolus karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõttega.

1. OÜ X lepingulised esindajad vandeadvokaat E. Kergandberg ja vandeadvokaat S. Holsmer vaidlustasid
2. märtsil 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
3. Riigiprokuratuuri
4. märtsi
5. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et otsustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Määruse koostanud juhtiv riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates välja toodud põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele märkis juhtiv riigiprokurör järgmist. 4.
6. Kaebaja tugineb suuresti sellele, et läbi ei ole viidud uuringut, mis kinnitaks, et üle 185 meetri kõrgune üksik seisev tuulik on ohuks riigi julgeolekule, samas, kui Kaitseministeeriumi poolt aktsepteeritud 33 tuulikuga tuulepargil oht riigikaitse eelhoiatussüsteemidele puudub. Esitatud asjaoludest ilmneb, et sellist uuringut ei ole aga vajalik teostada. Nimelt on Y järelevalvemenetluses tuvastatud, et mittekohaste kõrgusandmetega tuuliku rajamine kõnealusesse piirkonda on riigi julgeoleku seisukohast olulistele eelhoiatussüsteemidele juba häireid kaasa toonud (vt Y 10.02.2020 Ettekirjutus Aidu tuulik 5 osaliseks lammutamiseks ja Aidu tuulik 4 ehitustegevuse keelamiseks, lk 4, p
7. Arvestades, et selliseid häireid on juba olnud, ei ole alust arvata, et analüüs, kas selliseid häireid võiks tekkida, annaks asjas olulist infot juurde. Samuti on eksitav kaebuses välja toodud seisukoht, et Kaitseministeeriumi poolt aktsepteeritud 33 tuulikuga vahetu oht riigikaitse eelhoiatussüsteemidele puudub. Kaebuse lisas 1 välja toodud Kaitseministeeriumi 5.12.2019 vastuses Y-le on selgitatud, et juba 185 m tipukõrgusega elektrituulikud avaldavad Aidu tuulepargi alal riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele negatiivset mõju ning see mõju suureneb, kui 3

(12)elektrituuliku tipukõrgus kasvab. Selline seisukoht on kajastatud ka Kaitseväe 11.04.2019 koostatud „Aidu tuulepargi ohuhinnang riigikaitselistele raadiosüsteemidele“ nr 2-3/S/19-288.1 (salajane). 4.

1. Maidla Vallavalitsuse poolt 11.05.2011 kinnitatud projekteerimistingimuste kohaselt (kaebuse lisa 5) võis elektrituuliku rootori vertikaalse laba tipu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast arvestatuna olla kuni 185 m. Maidla Vallavalitsuse 19.02.2013 projekteerimistingimuste muutmise kohaselt (kaebuse lisa 6) muudeti tuulikutele esitatavaid nõudeid selliselt, et elektrituuliku rootori vertikaalse laba tipu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast arvestatuna võib olla kuni 195 m. Samas kaebuse kohaselt toimus vaidlusaluste tuulikute nr 4 ja 5 puhul „aluspindade ühtlustamine“, mis ühtlasi tähendab, et tuulikute kõrgus 196,6 m ei ole arvestatud olemasolevast maapinnast vaid kõrgemalt, nii nimetatud killustikaluselt. Ettekirjutuse p 18 järgi näitavad mõõtmistulemused, et Tuulik 5 kogukõrgus on orienteeruvalt 220 m, samuti oleks ka Tuulik 4 kogukõrgus sellele paigaldavate labadega orienteeruvalt 220 m. Tuuliku kaebuses nimetatud kõrgus 196,6 m nagu ka mõõtmistulemuste järgne kõrgus 220 m ületab nii projekteerimistingimuste muutmises märgitud 195 m, kui ka KaM poolt kooskõlastatud kõrguse 185 m. Seega nähtub esitatud asjaoludest selgelt, et vaidlusalused tuulikud on ehitatud lubatust kõrgemaks. Kuivõrd vaidlusalused tuulikud oleksid tulnud ehitada madalamaks, kui nad praegusel juhul on ehitatud, siis kaebuses viidatud nõudest, et kõigi elektrituulikute rootorid peavad asetsema võimalikult ühel kõrgusel, lubatud kõikumine +/- 5m, võib järeldada, et ka kõik ülejäänud tuulikud oleksid pidanud asetsema madalamal. Nimelt ei ole nõutud, et nende kõrgus oleks 185 m vaid kuni 185 m, mis enamiku tuulikute jaoks tähendab eeltoodud põhjustel madalamat kõrgust. Seda enam ei saa asjaolust, et KaM on kooskõlastanud 33 kuni 185 m kõrguse tuuliku püstitamise Aidu tuuleparki, järeldada, et vaidlusaluste tuulikute ehitamine lubatust kõrgemaks ei põhjusta ohtu riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele. Seega on ka ilma salajaste dokumentidega tutvumata selge, et vaidlusalused tuulikud võivad olla ohuks riigikaitselistele süsteemidele. Seda arvestades on ka põhjendatud menetlusotsuse tegemine ilma salajaste dokumentidega tutvumata, kuivõrd salajaste dokumentidega tutvumine on lubatud üksnes teadmisvajaduse olemasolul (vt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 25 lg 1). 4.
2. Seoses Q’u analüüsiga on asjakohane viidata kaebuse lisale 1, ehk KaM vastusele Y-le, mille kohaselt on analüüsis lähtutud algandmetest, mis ei vasta tegelikkusele ja ettevõtte Q poolt koostatud analüüs ei ole asjakohane. Nimelt lähtub analüüs arendaja poolsest lähteülesandest ning analüüsitakse aspekte, mille osas on arendajal kindlus, et see toetab tema väiteid. Võrreldakse muu hulgas kahte erinevat elektrituuliku mudelit, kuid maa-alad, millel tuulepargid paiknevad, on erinevad. Seega ei ole antud analüüs asjakohane ka käesolevas menetluses. Kaebuse kohaselt on Q analüüsimata jätmine ilma analüüside täiendamist nõudmata iseseisev alus ametiisiku poolt teadlikust ebaseadusliku otsuse tegemisest. Kui leitakse, et uuring ei ole asjakohane, siis ei ole asjakohane nõuda ka sellise uuringu täiendamist. Veelgi enam ei nähtu ametiisikule sellise nõude esitamise kohustust. Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda, et tuuliku lammutamise nõudmine oleks olnud ebaseaduslik või põhjendamatu. KarS § 2911 lg 1 koosseis ei ole ilmselgelt täidetud ja kriminaalmenetlust alustada sellises olukorras ei ole võimalik. Kaebuse kohaselt on teates jäetud käsitlemata ülejäänud ajendid kriminaalmenetluse alustamiseks, viidates esialgse kuriteokaebuse punktile
3. Esialgse kuriteokaebuse punktis 4 on viidatud Y 02.01.2020 kirjale nr 16-2/19-1095-242, milles märgitakse, et Aidu tuulikute 4 ja 5 ohutust tagavad tööd on teostatud ning täiendavate tööde teostamine ei ole lubatud. Samas eeldab ohutustöid hõlmanud elektrikaablite montaaži lõpetamine eesmärgiga tagada tuulikupea pööramine vastutuult ning lennuohutustulede tööle rakendamine tuulikute pingestamist, ilma milleta ei ole võimalik elektroonikaseadmeid tööle rakendada. Kaebuse kohaselt ei võimalda tuulikute pingestamine tuuliku käitamist. Y ametnikud veendusid objektil, et tuulikute käitamiseks vajalike jõukaablite paigaldamist ja jõuelektroonika töölerakendamist ei ole teostatud. Edasistest ohutust tagavatest töödest ja tuulikute pingestamisest keelduti põhjendusel, et on oht tuuliku käitamiseks. Nimetatud Y märgukirjas on märgitud ka seda, et paikvaatlusel tuvastati, 4

(12)et Aidu tuulik 5 puhul on teostatud täiendavaid ehitustöid. Seega on Y-l olnud põhjust arvata, et kaebaja teeb tuulikute juures töid, mida ei ole lubatud teostada. Ei ole alust arvata, et Y ametnikud oleksid keelanud ohutust tagavaid töid, leides samas, et ohutust tagavad tööd on täies mahus teostamata. Seega ei ole alust arvata, et ka antud episoodis võiks olla toime pandud KarS § 2911 lgle 1 vastavat tegu. Kaebaja leiab, et kui riigi julgeolekule on ohuks üks seisev tuulik, siis on veel suurem mõju ka teistes sarnastes tuuleparkides ning nende osas järelevalve menetluse mitteteostamine on teadlik ebaseaduslik toiming. Nimetatud väitega kaebaja muu hulgas tunnistab, et vaidlusalused tuulikud võivad olla ohuks riigi julgeolekule. Esitatud materjalide põhjal ei saa järeldada, et teistes sarnastes tuuleparkides oleks järelevalvet mitteteostatud või et nendes tuuleparkides oleks tuulikuid ehitatud lubatust kõrgemaks või et seeläbi oleks esinenud häireid riigikaitselistes eelhoiatussüsteemides. Seega on tegemist kaebaja oletuslike väidetega. Kriminaalmenetlust ei saa alustada, et alles asuda otsima kriminaalmenetluse alust. Seega ei teki esitatud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlust, et toime oleks pandud KarS § 2911 lg-le 1 vastavat tegu. MÄÄRUSKAEBUS

1. Riigiprokuratuuri määrusele esitas määruskaebuse OÜ X lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Sirje Holsmer, kes taotlevad määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 2911 lg 1 tunnustel. Oma taotlust põhistab kaebaja järgmiselt. 5.
2. Riigiprokuratuur rikkus KrMS § 207 lg-st 5 tulenevat põhistamiskohustust, käsitledes fakte valikuliselt, jättes sisulise analüüsi tegemata ja kaebuse väidetele vastamata. Kaebaja pole väitnud, et Aidu tuulikutel puudub mõju riigikaitselistele süsteemidele, vaid, et need on lubatud mõjud. Kaitseministeerium on
3. detsembril Y-le saatnud kirja, et on kooskõlastanud 185m tuulikute püstitamise, need omavad negatiivset mõju, kuid kooskõlastus on kehtiv, hõlmab kõiki 33 tuulikutest parki. Ettekirjutust tehes pidi ametnikul olema tõend, et üks seisvate labadega tuulik omab suuremat negatiivset mõju, kui Kaitseministeeriumi poolt aktsepteeritud 33 tuulikut. Ettekirjutuses on vastavat väidet põhjendatud viitega riigisaladusega kaitstud dokumentidele. Samas on kaebajale ilmnenud, et ametniku väidet kinnitavad dokumendid puuduvad. Nimelt väitis Kaitseministeeriumi esindaja haldusasjas nr 3-19-2332 esitatud seisukoha punktis 4 (vt kuriteokaebuse lisa 11), et Eleoni tuulikute võrdlust 33 tuulikuga ei ole tehtud ega kavandatagi teha. Sellele ei ole prokuratuur vähimatki tähelepanu pööranud. Riigiprokurörid ei ole salastatud dokumentidega tutvunud. Määruses leitakse, et mõjude uuring puudub, kuid seda ei ole vaja teostada, kuna ka 185m kõrgusel tuulikul on mõju. Määruses on jäetud tähelepanuta aktsepteeritud mõjude olemasolu. Riigiprokuratuur lähtub ettekirjutuses avaldatud põhjendustest kui a priori õigetest faktiväidetest. Samas, kuriteokaebuses oli esile toodud, et need on ekslikud. Kaebajal nendele dokumentidele juurdepääs puudub ning pole võimalik ka vastavas osas tõendeid esitada. Kaebaja väited tuginevad põhjendatud kahtlustele. Juhul, kui Kaitseministeerium väidab, et aktsepteerivaks kumulatiivseks mõjuks on 33 Vestas tuulikut kõrgusega 185 meetrit ning teisalt leiab ametnik, et üks tuulik vajab lammutamist, kuna on kõrgem kui 185 meetrit ja nii on vahetuks ohuks riigi julgeolekule, siis selle otsuse õiguspärasuse esmaseks eelduseks on mõjude võrdlusanalüüs. Vastav võrdlus puudub. Ettekirjutuse teinud ametnik, kes ise kinnitas kõikide dokumentidega tutvumist, oli teadlik analüüsi puudumisest, kuid asus siiski seisukohale, et üks tuulik on vahetuks ohuks ja vajab lammutamist. Kõik vastavad väited on prokuratuur jätnud analüüsita. 5.
4. Määruses on põhjendamatult pööratud tähelepanu Maidla Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustele, mille alusel on prokuratuur ekslikult järeldanud, et tuulikud ehitati lubatust kõrgemaks. Tuulikud vastavad projekteerimistingimustele, mida on korduvalt kohalik 5

(12)omavalitsus kinnitanud. Määruses on jäetud tähelepanuta, et ehitusload on väljastatud Eleon 3M116 tuulikutele, ehitamise aluseks on ehitusload, mille osas on kohtuvaidlus lõppenud, load kehtivad. Ehitusload on väljastanud kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste alusel. Juhul, kui riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuse lahendamisel on oluline ehitusõigusega seonduvate küsimuste väljaselgitamine, siis tulnuks uurida kõiki tõendeid, sh kohalikult omavalitsuselt seisukohti küsides. Määruses on antud projekteerimistingimustele tõlgendus, mis on vastuolus ehituslubadega ning projekteerimistingimuste andjaks oleva kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Puudub vaidlus, et projekteerimistingimustes seati nõue, et kõik tuulikud peavad asetsema ühel kõrgusel. Kaitseministeerium kooskõlastas Aidu tuulepargi teemaplaneeringu, seades üksnes tingimuseks tuulikute paigutuse Aidu tuulepargis. Kooskõlastamisel märkis ministeerium, et tuulikud võivad paikneda mitmel sihil ning määravaks on üksnes asjaolu, et sihid on täpselt Kellavere radari suunas. Tuulepargi eskiis esitati Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks tuulikute kõrguseid määramata ning ministeerium ei esitanud seisukohti ega piiranguid tuulikute kõrguse osas, vaid üksnes asukoha osas (vt Kaitseministeeriumi 15.11.2010 kiri, lisa 2). 5.

1. Määruses on esitatud asjatundmatu väide, et tuulikute ühel kõrgusel asetsemiseks tulnuks tuulikute kõrguseid vähendada. Endisele, äärmiselt ebatasasele karjääri alale, kus kõrgused muutuvad vahemikus 45-69 m, ei ole võimalik ehitist rajada aluspinda ning kõrguseid ühtlustamata. Pinnase ühtlustamine on eelduseks, et oleks üldse võimalik ehitustöid teostada. Vastaval seisukohal on olnud kohalik omavalitsus, märkides näiteks
2. augusti 2018 kirjas (vt lisa 3), et elektrituulikute aluspinna ettevalmistamine vundamentide aluspindade kõrguste ühtlustamiseks on lubatav tegevus. Ehitusload väljastati ühte marki tuulikule s.o. Eleon 3M
3. Tegemist on konkreetsete parameetritega keeruka tehnilise seadmega, millel ei ole võimalik sõltuvalt asukohast parameetreid muuta. Võimalik on muuta üksnes tuuliku aluspinna kõrgust. Aidu tuulepargi kinnistute kõrguste vahe on ligi 24 meetrit, mis tähendaks, et kõige kõrgemas tuuliku asukohas (Aidu tuulik 8) oleks riigiprokuröri seisukohalt asjakohane püstitada tuulik, mille torn oleks 135 m asemel ca 111 meetrit. Vastava tuuliku püstitamiseks ehitusluba pole antud. Ehitusluba on antud Eleon 3M116 tuulikule, mille torni kõrgus on 135 m ning tiiviku diameeter 116 ehk kokku 193 meetrit. Vundamendi sügavust ei arvestata ehitise kõrguse koosseisu ning määruses esitatud väide, et Eleon 3M116 tuulik ei vasta projekteerimistingimustes toodud 195 m nõudele, on ekslik. Võrdluseks on Vestas V112 tuuliku tiiviku diameeter 112 m ning torni kõrgus 119 m ehk kokku 185 m, millele samuti lisandub vundamendi sügavus. 5.
4. Asjaolu, et riigiprokurör asub ca 8 aastat hiljem peale haldusaktide väljastamist neid tõlgendama erinevalt kohalikust omavalitsusest, ei saa mõjutada isiku õigust neile haldusaktidele tugineda õiguste realiseerimisel ega õigustada ametnike teadvalt ebaseaduslikke toiminguid. Jääb mõistetamatuks määruse meelevaldne tõlgendus projekteerimistingimustest. Eeltoodud faktide kontekstis asuda meelevaldselt tõlgendama projekteerimistingimusi, jättes arvestamata kehtivate ehituslubade olemasolu ning hindamata ehitustegevuse aluseks olevaid projekte, on mõistmatu ning kinnitab, et prokuratuur on küsimust lahendanud valikuliselt. Prokuratuur on eksinud ehituslubade sisus. Teate kohaselt olevat ehitusload väljastatud 185 m kõrgustele tuulikule. Kaebuses teatele toodi välja, et ehitusload on väljastatud Eleon 3M116 tuulikutele ning vastavad ehitusload on kehtivad ja kohtuvaidlus nende osas on lõppenud. Määruses ei ole seda olulist faktilist asjaolu üldse arvestatud. Teates eksiti ka Q mõjude analüüsi sisu osas. Määrusest nähtub, et kaebaja väiteid taas hinnatud ei ole. Q analüüsis on aluseks võetud baasstsenaariumina just Y poolt etteheidetud tegelikkusest suuremad parameetrid. Määrusest järeldub, et Riigiprokuratuur ei ole Q analüüsiga tutvunud. Analüüsiga tutvudes ei oleks saanud prokuratuuril tekkida kahtlust, et baasstsenaariumina on aluseks võetud justnimelt Y poolt etteheidetavad kõrgused. Kuriteokaebuses tugineti ka väitele, et Q analüüside arvestamata jätmine ilma analüüside täiendamist nõudmata, on iseseisev alus ametiisiku poolt teadlikust ebaseadusliku otsuse tegemisest. Määruses leitakse, et kuna Q uuring ei ole asjakohane, siis polnud vajadus ka nõuda uuringu täiendamist. Tegemist on täiesti meelevaldse 6

(12)väitega. Q on maailma juhtiv rahvusvaheline ekspertbüroo, kelle teenuseid muuhulgas kasutab ka NATO ning Kaitseministeerium. Q hindas kõigis võimalikes aspektides Eleon tuuliku mõjusid võrdluses 33 Vestas V112 tuuliku mõjudega. Enne analüüside koostamist toimus tihe koostöö Kaitseministeeriumiga, kes nõustus vastaval kujul analüüside tellimisega. Lisaks on X korduvalt nii Y’le kui KaM’le teatanud, et juhul kui leitakse, et on vajalik ka riigisaladusega andmetele tuginev analüüsi täiendus, siis on Q-l riigisaladuse loaga eksperdid (vt kuriteokaebuse lisa 12). Seega jättis Y teadlikult menetluse kestel võimaldamata riigisaladusega kaitstud andmete osas rahvusvahelise sõltumatu eksperdi analüüsi täiendada eesmärgiga teha X suhtes teadlikult õigusvastane otsus. Lisaks on jäetud tähelepanuta Y’le esitatud Q eksperdi kinnitus, et kuna on tegemist füüsikalistest seadustest lähtuva hinnanguga, siis salastatud andmete esitamine ei muudaks lõppjäreldust (vt kuriteokaebuse lisa 13). Määruses aga leitakse, et rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide arvamused ei ole asjakohased ning arvamuse täiendamise nõudmine ei ole samuti vajalik, kuna analüüs iseenesest on mittevajalik. Teisisõnu, Riigiprokuratuuri seisukohalt on ametniku seisukoht ainuõige ega vaja mistahes eksperthinnangut ega kontrolli. Ametnik oli teadlik, et puudub tõend, mis kinnitaks, et üks seisev Eleon tuulik omab suuremat negatiivset mõju Kaitseministeeriumi poolt aktsepteeritud mõjudest, kuid ometi leidis, et asjakohane on nõuda tuuliku lammutamist. Samuti oli ametnik teadlik, et ühe tuuliku ehitusmaksumus on ca 5 miljonit eurot ning ettekirjutusega tekitatakse OÜ-le X miljoneid eurosid kahjusid. 5.

1. Teates jäid käsitlemata ülejäänud ajendid kriminaalmenetluse alustamiseks (vt kuriteokaebuse p 4). Määruses on vastava seisukohaga sisuliselt nõustutud ning esitatud põhjendus, mis ei lükka ümber kuriteokaebuses esitatut. Kuriteokaebuses esitatud tõendite kohaselt on Y ametnikud OÜ X suhtes läbiviidava järelevalvemenetluse raames järjepidevalt toiminud ebaseaduslikult. Kõikide vastavate tööde teostamine oli Y poolt lubatud, mida kinnitab nii eelnev ekirjavahetus viibimiskeelu lõpetamiseks kui kogu järgnev suhtlus Y-ga. Keelates järelevalvemenetluse raames tööde teostamise ning täiendavalt ettekirjutusega ka tuuliku pingestamise, on tegemist teadliku õigusvastase toiminguga ametnike poolt, millega on tekitatud nii oluline varaline kahju (tuulikute häving) kui muu raske tagajärg (lennuohutustulede sisselülitamine on seetõttu võimatu ja on oht lennuliiklusele). Vastuseks teatakse määruses, et ei ole alust arvata, et Y keelaks ohutust tagavate tööde teostamise. Jääb arusaamatuks, millele vastav Riigiprokuratuuri veendumus tugineb, sest OÜ X poolt esitatud tõendid kinnitavad vastupidist - Y 02.01.2020 kirjaga keelas ohutust tagavate tööde edasi teostamise ning ettekirjutuses on sõnaselgelt keelatud ka tuuliku pingestamine, mis on eelduseks tuuliku ohutuse tagamiseks. Keelates järelevalvemenetluse raames vastavate tööde teostamise ning täiendavalt ettekirjutusega keelates ka tuuliku pingestamise, on tegemist teadliku õigusvastase toiminguga ametnike poolt, millega on tekitatud nii oluline varaline kahju (tuulikute häving) kui muu raske tagajärg (lennuohutustulede sisselülitamine on seetõttu võimatu ja on otsene ning vahetu oht lennuliiklusele). 5.
2. Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses tugineti ka asjaolule, et teates jäeti käsitlemata riikliku järelevalve teostamine erinevate tuuleparkide puhul subjektiivsete kriteeriumite alusel (kuriteokaebuse p 5), mis viitab üheselt riikliku järelevalve ebaseaduslikule teostamisele ning teatud isikute ärihuvide eelistamisele. Määruses on esitatud põhjendus, et OÜ X ise tunnistavat vastava väitega, et vaidlusalused tuulikud võivad olla ohuks riigi julgeolekule. Määruses omistatakse kaebajale väiteid, mida ta esitanud ei ole. Kaebaja väitis, et juhul, kui riigi julgeolekule on ohuks üks seisev tuulik ning ülejäänud tuuleparkide osas, mis omavad kordades suuremat negatiivset mõju, ohtu ei nähta, siis on kaks varianti, mille mõlema puhul on tegemist teadlikult õigusvastase tegevusega. Kaebaja ei ole vähimalgi määral tunnistanud, et vaidlusalune üksik tuulik on ohuks riigi julgeolekule, vaid esitas hüpoteesi, mille puhul igal juhul on Y riiklikku järelevalvet ebaseaduslikult teostanud. 7

(12)5.

1. Kuriteokaebuses on toodud esile, et Aidu tuulepargi maa-ala hoonestusõiguse omamisest oli huvitatud AS Eesti Energia, kes tegevusetuse tõttu minetas võimaluse hoonestusõiguse enampakkumisel osaleda. Aidu tuulepargi aktiivne ehitustegevus toimus alates 2015, sh
2. a. Samuti oli Kaitseministeerium teadlik, et püstitatakse Eleon tuulikud, tuulikute parameetritest. Kaitseministeerium ei omanud vastuväiteid tuulepargi rajamisele ega esitanud ühtegi pretensiooni, et kõrgem kui 185 m tuulik oleks ohuks riigi julgeolekule. Vahetult peale seda, kui OÜ X-ga samasse kontserni kuuluv äriühing
3. a sügisel vaidlustas Tootsi kinnistu tasuta üleandmise AS’le Eesti Energia, esitas AS Eesti Energia esindaja 29.11.2016 Lüganuse Vallavalitsusele teabenõude, nõudes välja Aidu tuulepargi rajamise dokumendid, millele järgnes Kaitseministeeriumi poolt Ida-Viru maavanemale taotluse esitamine haldusjärelevalve menetluse algatamiseks Aidu tuulepargi ehituslubade suhtes. Tekib põhjendatud küsimus, et miks Kaitseministeerium ei näinud enne Eesti Energia AS sekkumist probleemi Aidu tuuleparki Eleonide püstitamisel, kuid kui selgus, et Eesti Energia ASil tekivad takistused Tootsi tuulepargi maa-ala omandamiseks, asus riik otsima võimalusi Aidu tuulepargi rajamist takistada. Kaitseministeerium väidab, et Aidu ühe tuuliku seisvad labad on otseseks ja vahetuks ohuks riigi julgeolekule, kuigi Kaitseministeerium on heaks kiitnud 33 tuulikuga tuulepargi rajamise, mis omab kordades suuremat negatiivset mõju, kui 30 Eleon tuulikuga Aidu tuulepark, rääkimata ühest seisvast tuulikust. AS Eesti Energia 17 tuulikuga Narva tuhavälja tuulepark asub riigipiiri vahetus läheduses, milles aga ohtu riigikaitsele ei nähta. Kaitseministeerium kooskõlastas
4. aprillil 2017 (vt kuriteokaebuse lisa 15) AS Eesti Energia Aulepa tuulepargi kõrguspiirangute suurendamise 50 meetri võrra ja seda vaatamata sarnastele asjaoludele. Kooskõlastuses on märgitud, et juba olemasolevad elektrituulikud paiknevad kahe õhuseireradari otsenähtavusalas ning asendades olemasolevad elektrituulikud 50 m kõrgematega, suureneb elektrituulikute asetus otsenähtavusalasse veelgi, kuid leitakse, et tuleb hinnata tuulepargi ja õhuseireradarite koosmõju ning hoolimata asjaolust, et antud tuulepark avaldab mõju mõlemale õhuseireradarile, kompenseerivad mõlemad radarid teineteise kattealasse jääva pime- ja varjuala. Tegemist on samasuguse olukorraga – KaM on võtnud juba
5. a kohustuse Kellavere radar integreerida koostöösse mere ääres asuvate Valaste ja Vaindloo piirivalve radaritega, mis kompenseerivad pime- ja varjuala. Vastavast asjaolust lähtuti KaM poolt Aidu tuulepargi kooskõlastamisel, mis on kooskõlastusdokumentidesse sõnaselgelt sätestatud. Riigiorganite käitumine viitab üheselt riikliku järelevalve ebaseaduslikule teostamisele. Juhul, kui riigi julgeolekule on ohuks üks seisev tuulik ning ülejäänud tuuleparkide osas, mis omavad kordades suuremat negatiivset mõju, ohtu ei nähta, siis on kaks varianti, mille mõlema puhul on tegemist teadlikult õigusvastase tegevusega. Esiteks, kui väide ohust riigi julgeolekule on tõene, siis on vastav ja veel suurem mõju ka teistes sarnastes tuuleparkides (Aulepa, Narva tuhaväljad, Aidu tuulepargi vahetus läheduses asuvad Viru-Nigula, Aseriaru jt tuulepargid) ning vastavate tuuleparkide osas järelevalve menetluse mitteteostamine on teadlik ebaseaduslik toiming, mis seisneb tegevusetuses. Teiseks, kui aga leitakse, et Aulepa ja Narva tuhaväljade jt sama piirkondade tuulepargid ei ole ohuks riigi julgeolekule, siis ilmselgelt ei ole ohuks üks Aidu tuulik seisvate labadega ning järelikult on vastav otsus tuuliku lammutamiseks ilmselgelt tehtud teadlikult õigusvastaselt. 5.
6. Aidu tuulepargi rajamisel kasutab riik vahetu julgeolekuohu argumenti, mida muudel juhtudel, kus on negatiivsed mõjud kordades suuremad, ei tehta. AS Eesti Energia on teatanud, et on huvitatud Aidu tuulepargi rajamisest. Samuti on KaM asekantsler OO teatanud, et Aidu tuulepark rajatakse, kuid mitte praeguste arendajate poolt. Nii on põhjust arvata, et Aidu tuulepargi suhtes teostatakse järelevalvet AS Eesti Energia ärihuvidest lähtudes. Riigiprokuratuur pole hinnanud neid argumente. Lisaks leiab kaebaja, et riigiasutuste õigusvastasele käitumisele viitab tegevusetus Tamba tuulepargiga seonduvalt. Kaebaja hinnangul näitab see, et riigiametnikud käituvad tuuleparkidega seotud küsimustes valikuliselt. Prokuratuur ei ole teinud ühtegi menetlustoimingut tõe välja selgitamiseks. Kuriteokaebuses on märgitud, et kaebaja on valmis andma täiendavat infot. Prokuratuur seda küsinud ei ole. Teatele esitatud kaebuses märkis kaebaja, et OÜ X seaduslik esindaja soovib ärakuulamist enne kaebuse osas sisulise lahenduse tegemist. Vastavale taotlusele 8

(12)prokuratuur ei vastanud. Asjaolu, et prokuratuur ei ole teinud ühtegi sisulist uurimistoimingut eesmärgiga kriminaalmenetluses tõde välja selgitada, on iseseisvaks aluseks määruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Määruskaebuses taotleb kaebaja jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist KarS § 2911 lg 1 tunnustel Y ehitusosakonna juhataja CC suhtes seoses viimase tehtud
2. veebruari
3. a ettekirjutusega OÜ-le X. Kaebuse kohaselt on ametnik teinud teadvalt ebaseadusliku otsuse, kuna tuvastas Aidu tuulepargi tuulikute 4 ja 5 puhul ohu riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele meelevaldselt, tõenditeta, võrdlusuuringut omamata. Prokuratuur on kaebaja hinnangul rikkunud põhjendamiskohustust, jättes kaebaja olulised väited käsitlemata. Ringkonnakohtunik kaebuse etteheidetega ei nõustu.
4. Kuigi määruskaebuses on esitatud rohkelt vastuväiteid prokuratuuri seisukohtadele, siis kordavad need olemuslikult kuriteokaebuses esitatut. Nii tugineb kaebaja jätkuvalt sellele, et ametnik tegi teadvalt ebaseadusliku ettekirjutuse, kuna puudub mõjude võrdlus, et üksik seisev üle 185 m tuulik on vahetu oht riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele, samuti, et Kaitseministeerium on aktsepteerinud kogu tuuleparki, milles kokku 33 Vestas tuulikut kõrgusega 185 m, arvestamata on jäetud Q analüüsid, mis kinnitavad ohtude puudumist. Lisaks kordab kaebaja, et kui Aidu tuulikute 4 ja 5 puhul esineb vastav oht, siis peab see esinema teisteski sarnastes tuuleparkides. Korratud on seisukohti, et riigiasutused laiemalt, peamiselt Kaitseministeerium ja Y käsitlevad väiteid riigikaitseliste süsteemide ohust erinevalt, ning määruskaebuses on korratud kaebaja nägemust, kuidas selle taga on AS Eesti Energia ärihuvide eelistamine. Kaebaja nägemuses tuleks kriminaalmenetlust alustada tervete riigiasutuste suhtes ja etteheide prokuratuurile on, et selles osas kaebuse väiteid ei analüüsitud. Ringkonnakohtunik märgib, et prokuratuuril ei olnud kohustust vastata kaebuse asjakohatutele väidetele ja see ei kujuta endast veel põhistamiskohustuse rikkumist. Prokuratuur on lähtunud õigesti kõnealuse kuriteokoosseisu õiguslikust käsitlusest ja püüdnud subsumeerida kaebaja esitatud andmemassiivist kõige olulisema, näidates ära, miks jäävad kaebaja püstitatud hüpoteesid ebapiisavaks kuriteokoosseisu tunnuste sedastamisel. Prokuratuuril ei olnud ka kohustust kuulata kuriteokaebuse esitajat ära ega nõuda täiendavaid andmeid. Kuriteokaebuse on koostanud kaks kõrgelt kvalifitseeritud ja kogemustega juristi, mistõttu võis prokuratuur piisavalt eeldada, et kaebaja oli esitanud kuriteokaebuses kõik vajaliku. Ringkonnakohtunik märgib, et inimlikult võib olla mõistetav kaebusest läbi kumav arusaam, nagu on terved riiklikud struktuurid justkui pöördunud kaebaja vastu, tehes otsustusi, mis ei lange kokku kaebaja ärihuvidega. Õiguslikult aga tuleb silmas pidada, et kriminaalmenetluses kehtivad ranged põhimõtted ning kahtluseid, mis sisuliselt meenutavad lugedes vandenõuteoreetilisi maailmakäsitlusi, ei saa lugeda juba põhimõtteliselt piisavateks tõsiseltvõetava kuriteokahtluse eeldamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtunik pole kursis, miks teiste tuuleparkide juhtumitel pole nähtud ohtu riigikaitselistele eesmärkidele. Vandenõuteoreetilistel alustel oletusi tegema apellatsioonikohus ei hakka. Seetõttu piirdub ka ringkonnakohus arutataval juhul küsimusega sellest, kas kõnealuse
5. veebruari 2020 ettekirjutuse puhul saab rääkida kuriteo toimepanemisest. Tähelepanuta jääb kaebaja laiem umbusk riigiasutuste suhtes.
6. Riikliku järelevalve otsuse või toimingu tegemine või tegemata jätmine moodustab KarS § 1 291 lg 1 koosseisupärase teo juhul, kui see on olnud ebaseaduslik ehk esitatud andmetest peaks nähtuma muu hulgas viited õigusnormidele, mille nõudeid toimepanija rikkus. Ringkonnakohus on lugenud läbi kõnealuse
7. veebruari
8. a ettekirjutuse, ja märgib esmalt, et tegemist on väga üksikasjaliku ja argumenteeritud otsustusega, milles on põhjalikult toodud ära ametniku pädevuse, seisukohtade aluseks olevad kehtivad õigusnormid, sh on viiteid asjakohasele Riigikohtu praktikale. Apellatsioonikohtu hinnangul ei nähtu esitatud määruskaebusest ühtegi argumenti sellest, et mõni ettekirjutuses viidatud norm olnuks asjakohatu ja ametnik ületas talle kehtivast õigusest tulenevaid 9

(12)volitusi. Kuigi kaebus heidab prokuratuurile ette valikulist käsitlust, siis võib ringkonnakohtuniku hinnangul seda väita hoopiski kaebuse enda kohta – kohati on selles esitatud väited koguni ebaõiged. Näiteks, õige ei ole kaebuse väide nagu lähtus ametnik ettekirjutuse tegemisel ohuhinnangu andmisel üksnes salastatud dokumentidest. Nähtuvalt

1. veebruari 2020 ettekirjutusest, olid selle aluseks Kaitseministeeriumi pöördumine ebaseadusliku ehitustegevuse kohta Aidu tuulepargis, Ameti läbiviidud paikvaatlus
2. aprillil 2019, X OÜ selgitused, Lüganuse vallalt Aidu tuulepargi ehitusload, dokumendid jne. Muu hulgas lähtus ametnik Kaitseministeeriumi esitatud
3. aprillil 2019 kirjeldusest, mille kohaselt on pärast tuulikul 4 ja 5 metallist postiosa paigaldamist, generaatori paigaldust, tuulikul 5 labade paigaldamist, tekkinud alates
4. aprillist 2019 häired riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide töös. See tähendab, ametnikule olid esitatud konkreetsed andmed, mis viitasid, et kõnealused tuulikud põhjustavad häireid kaitsesüsteemides ehk teisisõnu tekitavad mitte abstraktset, vaid juba vahetut ohtu. See, et kaebaja seda tõsiasja ei pea oluliseks, on kaebaja subjektiivne hinnang, ega muuda ettekirjutust ebaseaduslikuks. Õige ei ole ka väide, et prokuratuur on jätnud tähelepanuta kaebajate etteheite selle kohta, miks pole tehtud võrdlusuuringut võimalike ohtude kohta. Riigiprokuratuur põhjendas seda sellega, et ametnikule olid kättesaadavad juba andmed sellest, et tuulikud põhjustasid häireid, mistõttu teoreetilisele analüüsi tegemine ei saa ümber lükata tegelikkuses asetleidnud häiringuid. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuse teinud ametnik ei lähtunud tõepoolest kaebajale meelepärasest uuringust, küll aga tema käsutuses olnud konkreetsetest andmetest. Ühtlasi nähtub ettekirjutusest, et ametnik lähtus ameti teostatud mõõtmistest, ehitusdokumentatsioonist. Nii ei saa kuidagi väita, et ametnik tegutses kontrollimatu teabe põhjal, meelevaldselt – veelkord, ametnik lähtus konkreetsetest andmetest, mis viitasid ohu loomisele konkreetsete tuulikute poolt. Tõsi on ka see, et ettekirjutuses tugines ametnik salastatud dokumentidele. Kaebuse kohaselt pidi prokuratuur vältimatult tutvuma salastatud teabega, sest on võimalik, et sellest nähtuv tegelikkuses ei kinnita ametniku ettekirjutust. Objektiivselt võttes, arvestades ametniku käsutuses olnud tõendikogumit, selliseks kahtluseks alust pole. Nii on see väide läbinisti oletuslik. Prokuratuur on selgitanud kaebajale, et seadus näeb ette kindlad alused salajaste dokumentidega tutvumiseks. Olukorras, kus reaalne teadmisvajadus puudub, samas on olemas mittesalastatud materjalid, mis viitavad häiretele riigikaitselistes süsteemides, polnud prokuratuuril alust nende materjalidega tutvuda. See võiks esineda juhul, kui kaebuses väidetu vastaks tõele ehk ettekirjutus tuginenuks ainult salastatud teabele. Niisuguse olukorraga aga tegemist pole.
5. Asjaolu, et kaebaja hinnangul tulnuks Kaitseministeeriumilt laekunud konkreetne teave kõrvale jätta ja asuda tegema võrdlusuuringut, ei viita ametniku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele. Seda põhjusel, et kõnealuse kuriteokoosseisu puhul ei ole lähtekohaks mitte kaebaja subjektiivne arusaam, kuidas tulnuks käituda, vaid ohuprognoosi õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas oleks olukorda hinnanud keskmine kohusetundlik ametnik, temal otsustamise hetkel esinenud andmete, teadmiste valguses. Arvestades
6. veebruari
7. a ettekirjutuses käsitletud ametniku käsutuses olnud materjalide kogumit, ei ole ringkonnakohtul tõsiseltvõetavat alust väita, et keskmine kohusetundlik ametnik oleks samade andmete pinnalt jätnud kaebajale samalaadse ettekirjutuse tegemata. Pigem vastupidi – arvestades, mis teavet oli Kaitseministeerium edastanud Y-le ja mida Amet oli ise kogunud, sh tuvastanud tuulikute kõrguserisused ehitusloast tulenevaga, tekitaks rohkem küsimusi, kui ametnik poleks kaebaja tegevusele reageerinud. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande § 2911 p 5.1 kohaselt, vaid juhul, kui taoline hüpoteetiline objektiveeritud ametnik ei oleks tuvastanud kontrollitavas olukorras ohtu õigushüvele, saab korrakaitseorgani sekkumist pidada ebaseaduslikuks. Olles piisava tõenäosusega kindlaks teinud ohu õigushüvele, on korrakaitseorganil kaalutlusõigus edasise sekkumise küsimuses. Kehtivast õigusest ja seda kinnitavast kohtupraktikast järeldub korrakaitseorgani väga suur kaalutlusõigus (vt nt RKHK 3-3-1-42-14). Kaebaja arusaam aga lähtub pigem vastupidisest loogikast. Kaebuses rõhutatakse, et tuulikute ehitamise aluseks on kehtivad ehitusload. See ei ole tõsiasi, mida muudab ametniku ettekirjutuse ilmselgelt ebaseaduslikuks. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt ettekirjutusest, on ehituslubade kehtivusega arvestatud juba ettekirjutuses endas ja 10

(12)selgitatud, et ka kõrgeima kohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole nendest isikule tulenev õigus absoluutne ja ametnikul on selleski olukorras kaalutlusõigus, ja seda olukorras, kui küsimuse all on kõrgendatud ohu tõrjumise vajadus. Ettekirjutuses endas on arvesse võetud Riigikohtu seisukohta, et ehitusluba kui haldusakt võib kehtida ja luua adressaadile õigusi, ent olla siiski õigusvastane, ja need õigused ei ole ka piiramatud. Ehituslubade olemasoluga on seega arvestatud, ning kaebajal on tähelepanuta jäänud, et kõrgendatud või olulise ohu korral ei ole ehitusluba määrav. Riigikohus on leidnud, et kõrgendatud ohu korral langeb kaal üldjuhul ohu tõrjumise kasuks sellises olukorras (RKHK 3-16-1050, p 22). Arvestades kaebuses esitatud väiteid võib tõdeda vaid, et kaebaja on teistsugusel arusaamisel ja leiab, et kehtiv ehitusluba andis õiguse ehitada ka 185 m-st kõrgemaid tuulikuid. Selline arusaam ei muuda ametniku ettekirjutust ebaseaduslikuks, kuna see lähtub kehtivatest õigusnormidest, kohtupraktikas aktsepteeritud kaalutlustest. Samasugusele järeldusele jõudis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult ka prokuratuur.

1. Arvestades, et kõnealuse kuriteokoosseisu puhul on määrav ex ante vaatleja kõrvalpilk, tuleb konstrueerida keskmine kohusetundlik ametnik ja see, kuidas tema oleks sarnases olukorras käitunud – mida kaebuses pole tehtud, vaid on lähtutud kaebaja subjektiivsest positsioonist – ei ole kaebaja esitatud andmemassiiv ja hüpoteesid sellised, mis võimaldaks väita, et selle kriteeriumi osas esineb tõsiseltvõetavaid kahtlusi. Kaebusest kumab läbi arusaam nagu tuleb kahtluse alla seada kõik andmed, mis ametnikule olid ettekirjutuse tegemisel kättesaadavad. Nii võib toimida ehk kaebaja ise, kuid kahtlemata ei hakkaks ex ante vaatluse korral keegi eeldama, et ühe riigiasutuse ametnik hakkab lihtsalt põhjuseta seadma kahtluse alla teiselt pädevalt riigiasutuselt laekunud teavet. Kaebus läheb kohati ülidetailseks ja spetsiifiliseks, kuid kokkuvõttes on see kõik taandatav tõsiasjale, et kaebaja ei ole ettekirjutuse teinud ametniku argumentidega nõus. Mittenõustumine ei tähenda aga, et ametnik tegi teadlikult ebaseadusliku otsuse, kuna veelkord – lugedes neid materjale, mis olid ametniku käsutuses, sh Kaitseministeeriumilt saadud andmeid sellest, kuidas kõnealused tuulikud juba tekitavad riigikaitselisi probleeme, siis võib ringkonnakohus igati eeldada, et keskmine kohusetundlik ametnik oleks käitunud sarnaselt. Kaebaja jaoks on problemaatiline ka see, et nii ettekirjutuses kui prokuratuuri poolt pole sisuliselt arvestatud kaebaja tellitud Q’u analüüse. Ringkonnakohtunik märgib, et neidki andmeid pole lihtsalt eiratud, kõrvale jäetud, välditud, vaid juba ettekirjutusest nähtub, miks otsustuse tegemisel neid sisuliselt ei arvestatud. Tegu polnud taaskord ühe ametniku kontrollimatu fantaasiaga, vaid välja on toodud ka sisuline põhjus. Ettekirjutusest nähtuvalt ei jätnud ametnik Q’u analüüse sisuliselt arvestamata mitte tulenevalt kaebuses vihjatud asjaolust nagu oleks kaheldud selle koostanud ekspertide pädevuses, vaid, kuna see polnud sisuliselt asjakohane ehk kuna tuulepargiks kasutatavad maa-alad on erinevad kõnealuses analüüsis kasutatust. Sedasama selgitas ka vaidlustatud määruses juhtiv riigiprokurör kaebajale. Kõrvalejätmise põhjuseks ei olnud ka mitte nii nagu kaebuses väidetakse kõrgused, vaid maastik, mis pole võrreldav. Kaebuses on heidetud ette, et prokuratuur tugines Maidla vallavalitsuse projekteerimistingimustele ja leitakse, et prokuratuur on nendest ebaõigesti järeldanud, et kõnealused tuulikud ehitati lubatust kõrgemaks. Ringkonnakohtule on see etteheide arusaamatu. Kõrguspiirangud tulenesid Maidla vallavalitsuse korraldustest
2. maist 2011,
3. veebruarist 2013, lubades viimases kõrguse kuni 195 m. Y tuvastas mõõtmisel tuulik 5 puhul kõrguse maapinnast 220 m. Need asjaolud olid aluseks ka ametniku ettekirjutuse tegemisel. Kaebusest ei nähtu ringkonnakohtunikule andmeid sellest, et vallavalitsus poleks kõrguspiiranguid kehtestanud. Kaebuses märgitud tõsiasi, et projekteerimistingimuste kohaselt peavad tuulikud olema ühel kõrgusel, ei muuda samuti kõrguspiirangut olematuks. Tõsiasi, et enne projekteerimistingimusi tuulepargi eskiisil jm dokumentides ei väljendanud Kaitseministeerium või keegi teine seisukohti kõrguste osas, ei muuda neid piiranguid olematuks. Kaebuses on selgitatud ka seda, missugune on tuulikute aluseks kasutatav maastik ja, et aluspindade ettevalmistamine on lubatav tegevus. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutusest nähtuvalt ei olnud probleem mitte selles, et tuulikute aluspind oli ette valmistatud lubamatult, vaid tuulikute kõrgus oli lubamatu. Ettekirjutuses lähtuti ehitusloa ja tuulikute kõrgusandmete erinevusest, loa 185 m asemel 220 m. Ringkonnakohtul ei ole 11

(12)ehitus- ega insenertehnilist haridust, mistõttu apellatsioonikohus ei lasku vaidlusesse nendel teemadel. Sisuliselt ei muuda mitte midagi ka kaebuses esitatud põhjalik selgitus sellest, missugune on tuulikute aluseks olev pind ja kas prokuröri väide, et tuulikud tulnuks teha lühemad, on ehitustehniliselt asjatundmatu. Mitte midagi ei muuda sisuliselt ka vaidlus sellest, kas tuuliku enda parameetreid annab muuta või mitte. Olles ettekirjutusega tutvunud, on selge, et mitmel riigiasutusel ja kaebajal on vaidlus – riigiasutused leiavad, et kaebaja tegevus on õigusvastane, sh rikuti projekteerimistingimusi, tuulikute 4 ja 5 püstitamine toob kaasa riigikaitselise ohu, kaebaja aga leiab, et need argumendid on ebapiisavad ja on esitanud omapoolse nägemuse. Muu hulgas on Y ning kaebaja erineval arvamusel sellest, kas kaebaja rikkus kõrguspiirangut. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohus aga väita, et keskmine kohusetundlik ametnik oleks pidanud seadma kahtluse alla kogu Kaitseministeeriumilt ja Ametilt, kus ta ise töötab, menetlustoimingutega kogutud teabe ja olnuks kaebajaga samasugusel nägemusel. Kaebuses on suurt rõhku pandud ka selle selgitamisele, et Kaitseministeerium on pidanud lubatavaks mõjuks 185 m kõrguste tuulikute mõju. Kuidas see peaks viitama ettekirjutuse ebaseaduslikkusele, jääb ringkonnakohtunikule arusaamatuks. Ettekirjutus tehti tuulikutele, mis olid või oleks olnud sellest oluliselt kõrgemad, sh olid need tuulikud teist tüüpi. Seejuures tuleneb viidatud Kaitseministeeriumi vastusest, et 185 m kõrguse kasvades negatiivne mõju riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele aina kasvab. Nii on igati loogiline ka seda vastust arvestades, et Ameti tuvastatud 220 m tuulik kujutab endast sellist kõrgusekasvu, millel on märksa negatiivsem mõju süsteemidele, kui 185 m tuulikul. 11. Arvestades ametnikule kättesaadavat teavet, sh viidatud Kaitseministeeriumi pöördumist, esitatud andmeid, ei teki ka ringkonnakohtunikul tõsiseltvõetavat kahtlust, et mõni teine kohusetundlik ametnik samas olukorras oleks toiminud teisiti ehk jätnud ettekirjutuse tegemata, häireid põhjustanud ehitustegevuse seadusest tulenevate volituste alusel peatamata, häireid põhjustavate ehitise osade lammutamise kohustamata. Pigem vastupidi – tõsiseid kahtlusi tekitaks see, kui ametnik, kelle käsutuses on eelpool käsitletud andmekogum, sh selle ametkonna enda kogutud andmed, tuvastatud on kõrguserisus lubatust, need on omavahel riimuvad andmed, oleks jätnud ettekirjutuse tegemata. 12. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ning OÜ X lepinguliste esindajate määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 12