Obsah (5)

§ 102§ 97§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2019, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest tingituna muudest kohustustest ja varalisest seisundist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 12.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras.

1. Hageja igakuised vajadused on 1207 eurot, millest töötasu 610 eurot, maksud 206 eurot, hoonete ülalpidamiskulud, sh elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon, ruumide ja territooriumi korrashoid, remont, kindlustus, internet jne 94 eurot, toit 131 eurot, riided 28 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 15 eurot, õppekulud 25 eurot, huvitegevus 28 eurot, taskuraha 10 eurot, transpordikulu 18 eurot ja administratiivkulud 42 eurot. Hageja igakuised sissetulekud on toitjakaotuspension 144,11 eurot ja elatis 15 eurot. 12.04.2018 maksti hagejale Saue Vallavalitsuse poolt eestkostetava toetust 250 eurot. 2 2-18-107482
2. Kostja 12.07.2018 vastuse kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid asja menetlusse võtmise vastu. Kostja peab hagi õigeks, kuid avaldab, et tal ei ole võimalik elatist tasuda, kuna kostjal puuduvad varad ja sissetulekud. Kostja viibib Xxxxxxxxxxxs.
3. TsMS § 230 lg-te 3 – 6 alusel tegi kohus päringu karistusregistrisse, millest nähtub, et kostja viibib kinnipidamisasutuses kuni xxxxxxxxxxx. Kohus tegi päringu kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja Maanteeametisse. Päringute vastustest nähtub, et kostjal ei ole kinnisasju, seoseid ühegi äriühinguga ega sõidukeid.
4. Kohus tegi 19.09.2018 kohtunõude kostjale kostja varalise seisundi tuvastamiseks, millele kostja ei vastanud.
5. 24.10.2018 määras kohus poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja menetluskulude nimekirja estamiseks. Kumbki pool ei esitanud kohtule täiendavaid seisukohti, tõendeid ega menetluskulusid.
6. 11.12.2018 esitas AS Swedbank kohtule vastuse, millest nähtub, et kostjal on nimetatud pangas arvelduskonto, kuid selle jääk on null.
7. 14.12.2018 esitas Xxxxxxxxxxx kohtule vastuse, millest nähtub, et kostja ei osale tööhõives, kuna osaleb alates 03.09.2018 õppetöös põhihariduse omandamiseks. Õppetöös osaleval kinnipeetaval puudub vangistusseadusest tulenevalt kohustus vangla majandustööl osalemiseks. Vajadusel ja kinnipeetava nõusolekul on võimalik isiku määramine osalise töökoormusega majandustööle. Kinnipeetava töötasu majandustööl on 0,64 eurot tunnis. Vanglal ei ole võimalik eeldada töötasu suurust, kuna töötasu sõltub töötatud ajast. Kohtuotsuse põjendused
8. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

11. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Harju Maakohtu 12.12.2017 otsusega on tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Hageja on alaealine. Hageja saab täisealiseks xxxxxxxxxxx. 12.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o

1. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus.
2. Käesoleval ajal on hageja asenduskoduteenusel SA-s Haapsalu Hoolekandekeskuses ja elab Haapsalu linnas. Hageja ema K.L. suri xxxxxxxxxxx. Kohtule esitatud SA Haapsalu Hoolekandekeskuse poolt väljastatud tavalapse kulutuste kalkulatsiooni kohaselt on hageja igakuised vajadused 1207 eurot, millest töötasu 610 eurot, maksud 206 eurot, 3 2-18-107482 hoonete ülalpidamiskulud, sh elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon, ruumide ja territooriumi korrashoid, remont, kindlustus, internet jne 94 eurot, toit 131 eurot, riided 28 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 15 eurot, õppekulud 25 eurot, huvitegevus 28 eurot, taskuraha 10 eurot, transpordikulu 18 eurot ja administratiivkulud 42 eurot. Hageja igakuised sissetulekud on toitjakaotuspension 144,11 eurot ja elatis 15 eurot. 12.04.2018 maksti hagejale Saue Vallavalitsuse poolt eestkostetava toetust 250 eurot. Hageja on taotlenud elatist miinimummääras (

§ 101lg 1).

Kostja ei ole hageja vajadusi miinimumelatise summas vaidlustanud. Kostja on kohtule teatanud, et hagiavaldus on õige, kuid on avaldanud, et tal puuduvad mistahes varad, pangakontod ja sissetulekud seoses viibimisega kinnipidamisasutuses. Kohus käsitab kostja avaldust taotlusena elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

14.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 15. Riigikohus on oma 25.04.2018 otsuses nr 2-16-100215 p-s 14 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mh tuleb hinnata, kas vastav asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Sama lahendi p-s 16.3 jõudis Riigikohus järeldusele, et lapse viibimine asenduskoduteenusel ei mõjuta lapsevanema kohustust last üleval pidada. Seega ei ole lapse viibimine asenduskoduteenusel mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

1. Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Karistusregistri andmetel saabub kostja kinnipidamise tähtaeg xxxxxxxxxxx. Kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks karistusregistri väljavõtte alusel (tl 45). Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 32-1-118-12).
2. Kohus tuvastab, et kostjale ei kuulu kinnisasju kinnistusraamatu väljavõtte alusel (tl 46). Äriregistri väljavõtte alusel (tl 47) tuvastab kohus, et kostjal ei ole mistahes seoseid ühegi äriühinguga. Maanteeameti väljavõtte alusel tuvastab kohus, et kostjale ei kuulu sõidukeid (tl 48). Kostjale on AS-s Swedbank avatud pangakonto, mis on blokeeritud ja mille jääk on null (tl 84). Kostja vabakasutuskontolt nähtub, et 2018.a jooksul on kostja kontole laekunud kokku 2,29 eurot (tl 91). Xxxxxxxxxxx 18.07.2018 vastusest (tl 59) nähtub, et kostja ei ole tööhõives osalenud, kuid tema individuaalne täitmiskava on koostamisel ja 4 2-18-107482 tõenäoliselt määratakse kostja 2018.a jooksul majandustööd tegema, kuna tegemist on tööealise isikuga. Xxxxxxxxxxx 14.12.2018 vastusest (tl 90) nähtub, et kostja ei osale tööhõives, kuna osaleb alates 03.09.2018 õppetöös põhihariduse omandamiseks. Õppetöös osaleval kinnipeetaval puudub vangistusseadusest tulenevalt kohustus vangla majandustööl osalemiseks. Vajadusel ja kinnipeetava nõusolekul on võimalik isiku määramine osalise töökoormusega majandustööle. Kinnipeetava töötasu majandustööl on 0,64 eurot tunnis. Vanglal ei ole võimalik eeldada töötasu suurust, kuna töötasu sõltub töötatud ajast.
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada kostja viibimisega kinnipidamisasutuses kuni xxxxxxxxxxx ning sellest tulenevalt tulu teenimise võimaluse piiratusega. Kostjal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise ajal võimalik oma varalist seisu oluliselt parandada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esinevad sellised asjaolud, mis tingivad kostjalt väljanõutava elatise vähendamise alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks on kostja halb majanduslik olukord ja kostja võimaluste piiratus majandusliku olukorda parandada kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni xxxxxxxxxxx, s.o ainult ca 4 kuud enne hageja täisealiseks saamist. Kohus arvestab siiski asjaoluga, et kinnipeetava nõusolekul on kinnipidamisasutusel võimalik kostja määrata osalise töökoormusega majandustööle. Kostjal endal ei saa olla kulusid enda ülalpidamisele tema viibimise tõttu kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal tulu teenimine kinnipidamisasutuses võimatu. Arvestades nimetatud asjaolu ja Xxxxxxxxxxx poolt teatatud töötasu tunnihinda peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuiselt 60 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 12.12.2017, s.o päevast, mil tehti kohtumäärus hageja kostjast põlvnemise kohta.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas elatise saamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.05.

1. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole mitte millegagi põhjendanud tagasiulatuva elatise nõudmist, sh hagejal kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et isegi, kui kostja oleks rikkunud ülalpidamiskohustust, siis ei oleks nõude rahuldamine põhjendatud arvestades kostja rasket majanduslikku seisu. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises, seetõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevust perioodi eest 15.05.2018 31.01.
2. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 15.05.2018 – 31.09.2019 eest kokku summas 512,90 eurot. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine:
3. - 31.05.
4. a 60 eurot : 31 päeva x 17 päeva = 32,90 eurot; 01.06.2018 - 31.01.
5. a 60 eurot x 8 kuud = 480 eurot; 32,90 + 480 = 512,90 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 5 2-18-107482 6