← Eesti

2-18-109024/22

Obsah (8)§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Kohtuistungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 20

) § 80 kohaselt Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Hagejad on kostjale otsejoones alanejad ning kostja on

§ 96

kohaselt kohustatud ülal pidama alanejaid sugulasi, samuti on

§ 97punkti 1 kohaselt hagejad õigustatud saama ülalpidamist.

Hagejate seaduslik esindaja selgitab, vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele pidi kostja kuni laste ema tööleminekuni sügisel 2014 tasuma elatist 1250 eurot kuus. Kui laste ema asus tööle vähendati kokkuleppel elatist 1000 euroni (Lisa 2 – konto väljavõte). Vaatamata lastekaitse soovitusele elatise summa notariaalselt kinnitada hagejate seaduslik esindaja seda ei teinud, kuna ta ei uskunud, et kostja võiks keelduda elatist maksmast kokkulepitud ulatuses. Edasi teatas kostja oktoobris 2014, et tasub edaspidi elatist 750 eurot ning 250 eurot kogutakse fondi, mida saab kasutada suuremat väljaminekut nõudvate asjade soetamiseks. Aastal 2016, kui fondi väärtus pidanuks olema ligikaudu 4000 eurot palus hagejate seaduslik esindaja raha suuskade ostmiseks. Kostja teatas, et lastefondi enam ei eksisteeri. Käesoleva aasta aprillis tasus isa elatist lastele alla seaduses sätestatud miinimumi, so summas 556,30 eurot , vähendades elatist alusetult ligi 200 eurose taksoarve võrra. 2016 ja 2017 aasta algul, kui elatis suurenes, pidi hagejate seaduslik esindaja kostjale seda meelde tuletama, millega kaasneb alati negatiivne verbaalne suhtlemine. Kostja elatise tasumise kuupäevad on muutuvad, samuti on kostja tasunud elatist mitmes osas. Eelnev teeb hagejate seaduslikule esindajale keeruliseks rahaasjade planeerimise.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejate seaduslik esindaja palub määrata elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas

§ 101

lõikega 1 kostja alaealiste laste kasuks välja mõista edasiulatuvalt igakuine elatis ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kohaselt kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise nõue kostja vastu on 250 €/kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad nõuavad kostjalt ainult

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumnõude väljamõistmist ning üle kandmist hagejate seadusliku esindaja kontole Swedbank konto XXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis M., S.J. ja I.“ Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024
  1. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt lapsed suhtlevad oma isaga vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2016 määrusele. Kuigi ka laste isal on lastega koos oleku ajal suuri kulusid, nt transpordib laste isa omal kulul lapsi Pärnust Tallinna ning kannab nende enda juures viibimise ajal kõik laste ülalpidamisega seotud kulud, on lisaks eeltoodule laste isa kogu lahuselatud aja tasunud lastele korrektselt elatist. Täiendavalt on isa tasunud ka vanemate vahelisel kokkuleppel lastega seotud erakorralised kulud, nt suvelaagrite ja reisimistega seotud kulud. Kostja pangamaksete alusel on ta alates lahku kolimisest mai 2014 elatisraha määrast kokku 7101 € suurema summa tasunud (6426 € otse M.K.’i kontole ja ülejäänud summad laste ema soovil muul viisil). Lisaks on kujunenud tavaks, et isa tasuda on kallimate tehniliste toodete ostude eest, nagu nt jalgrattad ja mobiiltelefonid, mida lapsed kasutavad Pärnus olles. Ka ei ole seni olnud probleeme maksekuupäeva erinevustega, mis on olnud ilmselgelt seotud ühest pangast teise ülekannete erinevusega, millele on omakorda negatiivselt mõjunud nädalavahetused, sest laste isal on tehtud panka
  2. kuupäevale püsimaksekorraldus. Ilmselgelt ei ole sellest tulenevalt saanud aga makse kuupäevad erineda rohkem kui 2-3 päeva. Seega jääb arusaamatuks kohtusse pöördumise alus. Tuginedes eeltoodule leiab kostja, et hagi nõue on alusetu, kuid kuna kohtud on varasema praktika kohaselt elatisraha ikkagi välja mõistnud, olenemata senisest maksete olemasolust, siis esitame omapoolsed vastuväited ka muude asjaolude osas. Kostja kinnitab, et tal ei ole probleemi lastele elatise maksmisega, kuid vaidleb täna vastu ema poolt toodud väidetele, tõendamaks, et hagi on esitatud pahatahtlikuna ning lisaks veel palume kohtul täna arvestada ka riiklikku laste toetusega, milleks on kolme lapse puhul 500 eurot. Tuginedes eeltoodule vaidleb kostja täna vastu hagis toodud väidetele ning ka elatise suurusele. Kostja vastuväited on alljärgnevad: Kostja on korrapäraselt ja korrektselt oma lapsi üleval pidanud, mistõttu on hagi alusetu. Hagiavalduse väidete kohaselt oli lahku kolides vanemate vahelisel kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja kuni laste ema tööleminekuni sügisel 2014 tasuma elatist 1250 eurot kuus, siis sellega kostja nõustub. Selline kokkulepe oli aga seotud sellega, et laste ema ei käinud tööl ja see kehtis kuni ema tööle minekuni. 1000 eurot elatisraha, millele ema viitab, oli isa poolt arvutatud summa kokku, et mis peaks katma ühes kalendrikuus kolme lapse vajadused. Ema väidab, et isa on tasunud 2014 suvisügis perioodil elatisraha 1000 eurot, tuues seejuures tõestuseks konto väljavõtte aga vastavas konto väljavõttes ei kajastu, et sellises summas oleks elatisraha isa poolt tasutud viidatud perioodis. 2016 alates on isa tasunud lastele elatisraha 645 € arvestusega, et ka laste ema panus lastele peaks olema sama palju, millele lisandusid kuni
  3. aasta juunini laste toetus summas 288,36 €-. Seega oleks lastele kulunud raha pidanud olema
  4. aastal 1578 € kuus. Alates 2017 juunist suurenes 3 lapsega pere puhul laste toetus summas 500 € kuus. On ilmne, et kolme lapse vajadus tegelikkuses nii suur ei ole, kuid isa jätkas vaidluste vältimiseks eeltoodud summade tasumist. Mis aga puudutab laste ema väidet nn. laste fondi osas , siis see oli mõeldud isa poolt kogumisfondina, mida saaks kasutada suuremat väljaminekut nõudvate asjade soetamiseks, lisakulude tasumiseks või koguda tulevikuperspektiivis õpingute toetamiseks. Tegemist oli isa poolse vabatahtliku kogumis hoiusega ja ei ole kuidagi seotud elatisrahaga. Seega oli tegemist elatise väliste summadega ning kontoga, mis oli isa poolt loodud, ega oma see siinkohal mingit muud tähendust, kui vaid tõendab seda, et isa on panustanud oma lastesse rohkem, kui kokkulepitud elatisraha. Nimetatud hoiuselt toimusid aga poeg I.’i eralasteaia maksete tasumised, mis on kantud üle laste ema kontole ning mis nähtuvad ema konto väljavõttest. Kuna laste ema kolis aga lastega Pärnusse ning tekitas isa ja laste suhtlusele probleeme, siis oli isa sunnitud suhtluskorra määramise palvega kohtu poole pöörduma. Kohtukulud ja kohtuga seonduvad perenõustamised, mille eest tasus laste isa, ning peamiselt pidevad vaidlused vanemate vahel selle üle, et mille tarvis kogutud summat kasutada, viisid selleni, et isa lõpetas sellelaadse vabatahtliku kogumis hoiuse eksistentsi, mille olemasolust oli ema teadlik . Viitame, et täna on olnud isa uuesti sunnitud kohtu poole pöörduma, suhtluskorraga seonduva lepitusmenetluse läbiviimise nõudes ning ema on esitanud isa vastu ka avalduse laste hooldusõiguse üleandmiseks laste emale. Rääkimata siis ka praegusest alusetust elatise nõudest. Seega on isal järjekordselt täiendavad kohtukulud peal, mille tõttu kulub suur summa raha, mida saaks muidu kasutada lastega 3
(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 seonduvalt nt tulevikuperspektiivis. Mis aga puudutab hagiavalduse väidet, et käesoleva aasta aprillis tasus isa elatist lastele alla seaduses sätestatud miinimumi, so summas 556,30 € , vähendades elatist alusetult ligi 200 € taksoarve võrra, siis esitab kostja selle osas omapoolse selgituse: Kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra järgselt pidi isa võtma reedel lapsed Pärnust ning tooma nad enda juurde koju Alliku külla Saue vallas. Ema seevastu pidi alati pühapäeviti ise lastele Tallinna järele tulema. Kuivõrd lapsed on kohtumääruse väljaandmisest märgatavalt kasvanud, siis oli isa korduvalt pakkunud emale välja, et lapsed võiksid vabalt ka ise bussiga kahe linna vahet sõita, kui üks vanem paneb lapsed bussi peale ja teine nad kohale jõudes maha võtab. Lisaks palus isa, et kui ema tuleb lastele järele autoga, siis tuleks ta lastele isa juurde järele või saaks Tallinna piiril kokku, mis vähendaks laste linna sõite vähemalt 1 tunni võrra. Ema eeltoodud pakkumistega ei nõustunud. Mingil hetkel saatis hagejate seaduslik esindaja kostjale reedel 30.03.2018 e-maili, milles oli sõnum. "Kuna ainuke inimene kes hetkel muutust soovib, oled sina ja sul pole midagi laste kojutoomise vastu, siis lähtub sellest, et annad L teada, mis kell lapsed P koju jõuavad“.. Antud ootamatu olukorra lahendamiseks, kus hagejate seaduslik esindaja, rikkudes kohtuga määratud Suhtluskorra reeglistikku, pani kostja fakti ette, et kostja peab lapsed ka pühapäeval Pärnu tagasi tooma, broneeris kostja antud segases olukorras Tallink takso, millega lapsed saaksid Pühapäeval tagasi Pärnu sõita. Nagu eelpool toodud, pakkus kostja hagejate seaduslikule esindaja kompromissettepaneku, et taksoga laste Pärnu saatmise asemel võiks lapsed üle anda kostja elukoha juures või selle läheduses (ema oli autoga Tallinnas), aga hagejate seaduslik esindaja sellega ei nõustunud ja nii siis saatis kostja lapsed taksoga tagasi Pärnusse, vähendades elatisraha 200 € võrra. Laste ema väide selle kohta, et 2016 ja 2017 aasta algul, kui elatis suurenes, pidi hagejate seaduslik esindaja kostjale seda meelde tuletama, millega kaasneb alati negatiivne verbaalne suhtlemine, ei vasta suuresti tõele. Hagi lisa 2 toodud panga väljavõttes on näha, et 5.01.2016 on kostja tasunud elatisraha 645€ ehk 2016 aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär x 3 last. Jääb arusaamatuks, et mida ja millal hagejate seaduslik esindaja siinjuures kostjale meelde tuletas. Kostja küll möönab, et 2017 jaanuaris ununes tal korrigeerida pangas püsimaksekorralduse summat elatisraha tasumisel vastavalt kehtestatud kuupalga alammäärale 2017 aastal, kuid kohe pärast hagejate seadusliku esindaja poolse kirjaliku meeldetuletuse saamist vormistas kostja ka teise püsimaksekorralduse summale 60 eurot selgitusega: "Laste elatisraha (M., S, I.) 2017 lisasumma". Seega laekus 2017 aasta jookusul
  1. kuupäeval elatisraha summas 645 eurot ja 10 kuupäeval 60 eurot. Nagu eelpool sai mainitud, ei ole kostja ka elatise tasumise kuupäeva teadlikult muutnud. Nimelt on kostja teinud püsimakse korralduse panka, millest tulenevalt peaks summa alati ühel ja samal päeval maha minema, kuid ilmselgelt on tegu olukorraga, kus mõlemal isikul on konto erinevas pangas, mistõttu võib olla summa laekumine erineval päeval, eriti veel kui arvestada nädalavahetusi. Kuna eelnevalt ei ole selle osas probleemi tekitatud, siis ei osanud kostja selles ka midagi halba näha või ei ole selle peale isegi mitte tulla osanud, et see oleks laste emale mingiks probleemiks. Ka hagiavaldusest ei nähtu, et makse laekumise kuupäevaga oleks olnud varasemalt poolte vahel vaidlust või, et hagejate seaduslik esindaja oleks nõudnud mingil kindlal päeval makse laekumist. Kui praegu selgub, et see on laste emale probleemiks, siis pakub kostja selle edaspidiseks vältimiseks välja lahenduse, et lepitakse kokku makse laekumise kuupäev (nt
  2. kuupäev) Selline probleem oleks saanud aga lahenduse, kui laste ema oleks kasvõi kordki isale maininud, et soovib summat konkreetsel päeval kätte saada ja mitte ei oleks pidanud aga selle lahendamiseks kohtu poole pöörduma. Mis aga puudutab praegust nõuet, kus hagejate seaduslik esindaja palub määrata elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, nagu seda näeb ette seadus, siis selle osas selgitab kostja alljärgnevat:
  3. a kevadel hagejate seaduslik esindaja ja kostja kooselu lõppes ning kostja lahkus 2.05.2014 poolte ühisest elukohast Harjumaal. . Esimese elatisraha makse, summas 1250 eurot, kandis kostja hagejate seadusliku esindaja kontole 5.05.2014, st 3 päeva pärast isa lahkumist. Nii on kuni tänaseni mõlemapoolselt olnud aktsepteeritud elatisraha maksmine sama kalendrikuu sees aga mitte üks kalendrikuu ette. Seda kinnitab ka fakt, et kui aasta algul on elatisraha suurenenud, siis Kostja on esimese suurema summa tasunud jaanuari kuus aga mitte 4
(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 detsembris (st. üks kalendrikuu ette) ja selles osas ei ole hagejate seaduslik esindaja varasemalt pretensiooni esitanud.

§ 100

lõige 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seni on vanemad ka eeltoodud paragrahvi arvestades elatisraha arvestanud. Kui laste ema laste seadusliku esindajana soovib, et nüüdsest oleks elatisraha maksed 1 kuu ette, siis maksab isa ühel kuul lihtsalt 2x elatisraha. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et laste ema poolt laste nimel esitatud hagiavaldus on alusetu, kuivõrd laste isa on kogu aeg kohusetundlikult püsimaksekorralduse alusel tasunud lastele seadusega määratud elatusraha. Veelgi enam, isa on lastele tasunud ka muid täiendavaid kulusid, ületades alates lahku kolimisest 7101 € võrra suurema summa, kui seda seadus ette näeb. Taotlus, elatise väljamõistmisel riikliku lastetoetuse arvestamiseks ja elatise vähendamiseks alla miinimum määra Lisaks eeltoodule kostja ei nõustu ka hagiavalduses toodud nõude suurusega ja seda alljärgneval põhjusel. Selgitame, et kui laste isa peaks tasuma lastele 750 eurot (250x3), siis peaks eelduslikult sama suure summa tasuma lastele ka laste ema. Sellisel juhul oleks 3 lapse kasutada 1500 €, millele lisandub ka laste toetus sumas 510 € ehk kokku 2010 €. Ilmselgelt on nimetatud summa igati üle paisutatud ning ei lähtu laste tegelikest huvidest. Senise kohtupraktika kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära nii nagu hageja käesolevas menetluses kostjalt nõuavadki. Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 13;
  3. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Küll aga võib

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Riigikohtu kolleegium leidis 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Mööname, et varasemalt on kohtud asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli riiklike peretoetuste seaduse alusel õigus saada lapsetoetust. Kuid uue, 01.07.2017 jõustuma hakanud perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 redaktsiooni alusel on kolme lapselise pere toetus kokku 510 € kuus, mis on juba märkimisväärne summa, mis tuleks elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Seda eeskätt asjaolul, et oluliselt on suurenenud ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär (

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 jõustumisel
  1. juulil
  2. a oli see 2175 krooni (139 eurot),
  3. a 139 eurot,
  4. a 145 eurot,
  5. a 160 eurot,
  6. a 177 eurot 50 senti,
  7. a 195 eurot,
  8. a 215 eurot ja on
  9. a 235 eurot lapse kohta kuus). Keskmine kuupalk ei ole samavõrra tõusnud. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk
  10. aastal 12 397 krooni ehk 792 eurot (keskmine netokuupalk 637 eurot) ja
  11. aastal 1146 eurot (keskmine netokuupalk 918 eurot). Kui elatise miinimummäär oli
  12. aastal
  13. aastaga võrreldes kasvanud 54,7%, siis keskmine brutokuupalk kasvas vastaval perioodil 44,7%. Seega, kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus üldjuhul maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek, mida riigikohus õigeks ei pea. Riigikohus oma 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), siis peaks miinimummäära arvestades olema lapse vajaduseks kokku 250 x 2 ehk 500 € lapse kohta, mis ei pruugi aga olla lapse tegelikud vajadused. Kohus on selgitanud, et laialdase kohtupraktika kohaselt, tuginetakse elatise asjades Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule, milles on uuritud laste tegelikke vajadusi.

  1. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lo pparuanne_2014.pdf) leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Kusjuures uuringus rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms.
  2. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
  3. aasta tarbijahinnaindeksiga, on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot.“ Kostja täiendab seda uuemate arvudega, tuues välja, et aastal 2017, oli tarbijahinna indeksi muutus 3,4%, kuid ka see ei ole märgatava muutus, millest tulenevalt peaks olema lapse keskmiseks kuluks 297 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et tänast seadust arvesse võttes ületab mõlema vanema poolt lapsele kulutatav summa 500 € (miinimum elatis 250x2 €) juba niikuinii keskmise lapse vajadusi märgatavalt, praktiliselt 200 eurot lapse kohta. Viitame, et praegusel juhul ei ole tegemist erivajadustega lastega ega tegele lapsed ka selliste kallite harrastustega, mis nõuaks suuremaid kulutusi. Seega peaks praegusel juhul olema elatise miinimum summat arvestades kolme lapse puhul laste vajadusteks minev summa kokku 3x500 = 1500 € (statistikat arvestades peaks see aga jääma alla 1000 €). Kuivõrd kolme lapse puhul makstakse lastega koos elavale vanemale lastega seotud toetusi kokku summas 510 eurot, siis tuleks elatisraha väljamõistmisel eeltoodud 1500 € vähendada kõigepealt nimetatud toetuse summa 510 € võrra ja järelejäänud summa tuleks jagada mõlema vanema vahel võrdselt. Sellisel juhul saaks enam vähem mõistliku elatise kolmele lapsele. Kuigi eeltoodud kohtulahendile ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule toetudes peaks laste tegelik vajadus olema veel väiksem summa. Kuivõrd hagejate seaduslik esindaja on nõudnud laste vajadusteks miinimum elatise tasumist, ega ole väitnud, et laste vajadused oleks suuremad kui 1500 € kuus, siis lähtume eeltoodud numbrist. Tuginedes eeltoodule taotleme kohtult elatise vähendamist alla elatise miinimumi, võttes arvesse laste vajadused ning riiklikud toetused summas 510 €, vähendades laste vajadusteks minevast summast 1500 €-st riiklikud toetused summas 510 € ning saadud summa jagame mõlema vanema vahel võrdses osas. Sellisel juhul oleks kolmele lapsele makstava elatise suuruseks kokku (1500-510)/2 = 495 € ehk 165 € lapsele. Elatise väljamõistmisel palume määrata elatise laekumise kuupäevaks
  4. kuupäeva, kuivõrd selle 6

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 tasumine sõltub suuresti kostja palgapäevast. Jätta hagiavaldus selles toodud ulatuses rahuldamata; Rahuldada kostja taotlus elatise vähendamiseks alla elatise miinimumi, võttes arvesse laste vajadused 1500 € kuus ning riiklikud toetused summas 510 €, vähendades laste vajadusteks minevast summast 1500 €-st riiklikud toetused summas 510 €. Sellisel juhul oleks kolmele lapsele makstava elatise suuruseks kokku (1500-510)/2 = 495 € ehk 165 € lapsele. Tuginedes eeltoodule taotleme elatise vähendamist alla miinimum summa, mõistes kõigile kolmele hagejale välja elatist 165 € kuus, kogusummas 495 € kuus. Määrata elatise laekumise kuupäevaks igakuiselt
  1. kuupäeva. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluse käik.
  2. Kohtuistungil 12.12.2018.a.hagejate seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ja välja mõista igale lapsele elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 12.12.2018.a. kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada riiklike toetusi ja menetluskulusid kostjalt mitte välja mõista. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.M.K.`il ja S.L.l on 3 alaealist last: M.L. , sündxxxxxxxxxxx.a., S.J.L. , sünd xxxxxxxxxxx.a. ja I.L. , sünd xxxxxxxxxxx.a. Lapsed elavad alaliselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Laste isa S.L. tasub laste ülalpidamiseks elatist , kuid vanemate vahel on tekkinud vaidlused laste elatise suuruse osas. Samuti on enne hagi kohtule esitamist tekkinud vanemate vahel vaidlus, kas elatisest võib maha arvata laste kojusaatmise taksokulu s.t. laste isa arvestas 2018.a. aprillis elatisest maha 193.70 eurot ja tasus elatist selle summa võrra vähem (I toimik tl.36). Arvestades eeltoodut kohus leiab, et elatise haginõude kohtule esitamine oli põhjendatud. 6.Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ( alates 01.01.2018 oli elatise miinimummäär 250,00 eurot lapse kohta kuus ja alates 01.01.2019.a. on elatise miinimummäär 270 eurot lapse kohta kuus). 7

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 Maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 30.04.2018.a. ja hagi kohtule esitatud 30.06.2018.a. Kostja on tasunud hagejate ülalpidamiseks kohtumenetluse ajal ülalpidamist

§101

lg.1 nimetatud miinimummääras s.o.2018 aastal aprillis 556.30 eurot, mais 750 eurot, juunis 750 eurot, juulis 2018 750 eurot, augustis 750 eurot, septembris 750 eurot, oktoobris 750 eurot, novembris 750 eurot (I toimik tl.36, 164-167). Kohtuistungil M.K. ja S.L. kinnitasid, et laste elatisraha on tasutud ka detsembrikuu 2018.a. eest (II toimik tl.73). Kostja tasus kohtumenetluse ajal 30.11.2018 aprillis vähem tasutud elatise summas 193.70 eurot (I toimik tl. 191). Hagejate esindaja kohtuistungil kinnitas , et elatise nõue on alates 01.01.2019.a. 7.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 2-16-100215 p.14) üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kolleegium on varem selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2;
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on lahendis 2-15-15909 p.12 07.02.2018.a. asunud järgmisele seisukohale: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
  9. märtsi
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
  11. jaanuari
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Vastavalt kohtupraktikale (RKL 2-16-11905 p.19) riigikohus leidis samas, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes 8

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). 8. Kostja S.L. on kohtule kinnitanud, et ta on arvestades tema sissetulekuid võimeline tasuma kolmele lapsele elatist

§ 201lg.1 sätestatud miinimummääras (I toimik tl.92).

Vastavalt Maksu ja Tolliameti teatele on kostja sissetulekud perioodil 01.01.2018-31.08.2018 OÜ-st Eventech juhatuse liikme tasu 15 826.56 eurot, Luminor Bank AS intressid 0,06 eurot, AS LHV Pank intressid 0,06 eurot ja Danske Bank AS Eesti intressid 6,13 eurot (tl.86 – 90). Kostja on OÜ Eventech juhatuse liige, Taastuvenergia OÜ juhatuse liige ja Tuulekratt OÜ osanik ja juhatuse liige. OÜ Tuulekratt on OÜ Eventech ja Taastuvenergia OÜ osanik (I toimik tl. 54-55, 60-62, 7071, 107-109). Kostjale kuuluvad Xxxxxxxxxxx kinnistu , asukohaga Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.xxxxxxxxxxx ja kinnistu ¾ kaasomandist Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx (I toimik tl. 104-106). Kostja head majandusliku seisu ja rahaliste vahendite olemasolu tõendavad ka kostja pangakonto väljavõtted ja seal olev piisav rahaliste vahendite olemasolu (I toimik tl. 153168). Perioodil 01.01.2018-23.11.2018 AS LHV Pangakontole laekunud kokku 104 972.31 eurot ja väljaminekud 80 850.98 eurot ( I toimik tl. 164-167). Hagejate seadusliku esindaja M.K.`i sissetulekuks perioodil 01.01.2018- 16.11.2018 on igakuine töötasu ühes kuus vahemikus 844 -1185 eurot (I toimik tl. 131-143). Jaanuari töötasu 856.01 eurot, veebruari töötasu 844.07 eurot, märtsi töötasu 1185.71 eurot, aprilli töötasu 975.38 eurot, mai töötasu 975.38 eurot, juunikuus puhkusetasu 1136.76 eurot + töötasu 766.96 eurot, augustis puhkusetasu 251.96 eurot + töötasu 748.74 eurot, septembri töötasu 1062.20 eurot, oktoobri töötasu 1062 eurot. Hageja seadusliku esindaja töötasule lisanduvad peretoetused alates juulist 2018 kokku 529.18 eurot kuus ( I toimik tl. 79, 131- 143). Hagejate seadusliku esindajale on lisaks ühekordselt tagastatud tulumaksu 05.03.2018 summas 771 eurot ja 22.05.2018 tasutud korteri üüri 315 eurot (I toimik tl.132, 135). Samuti on hageja sead.esindaja võõrandanud vara ja kontole on laekunud 19.07.2018 4800 eurot ja 20.07.2018 3685.06 eurot (I toimik tl. 137 pöördel). Vara võõrandamise puhul on tegemist ühekordse laekumisega. Seega hagejate seadusliku esindaja enda igakuuline sissetulek ilma peretoetusi arvestamata on väiksem kui kostja esindaja sissetulek. 9. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud elatise maksmine miinimummääras ja arvesse tuleb võtta hagejatele makstavaid lastetoetusi, kuna hagejate vajadused ei ole nii suured. Seega kostja peab tõendama, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hagejad on esitanud kohtule arvestuse, mille kohaselt nende kulud kolmele lapsele kuus on alljärgnevad: eluasemekulud 140 eurot, kulud toidule 480 eurot, kulud transpordile 65 eurot, sidekulud 30 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 30 eurot, kulud koolikohustuste toitmisele 90 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 180 eurot, laste sünnipäevakulud, sünnipäevakingitused ja kingitused sõpradele 100 eurot, lastele mõeldud paikade külastus (Lottemaa, alpakafarm, spaad, reisid) 300 eurot, trennid huvialalaagrid , osalemine turniiridel ja välisfestivalidel , jalgpalli varustus, kitarrimänguga seotud kulud, keraamika ja akrobaatikaringi kulud , tantsuringi kulud 100 eurot, juuksur, tüdrukutel kosmeetik 50 eurot, , mängud, mänguasjad 30 eurot, puuduoleva ja väljavahetamist vajava mööbli ost (voodi, madratsid, kirjutuslauad, kapid) 120 eurot, teater, raamatud ja kino 120 eurot. Kulu, mis ei ole püsikulu, aga tuleb lähiajal kanda renoveerimistööd majas , elektri ja torustikutööd, õhksoojuspump, kaminatööd, köögi renoveerimine suuremaks, väljavahetamist vajab sanitaartehnika ja majapidamismasinad – 300 eurot (I toimik tl.122- 123). Kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja täpsustas , et eluaseme kulu on kommunaalid, kindlustus ja elekter. Aastas keskmiselt ühes kuus 187 eurot mis on jagatud neljaga ja korrutatud kolmega. Kulud toidule 480 9

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 eur mis on paigas juba 2014 a ja kostja poolt välja arvestatud. Palju toidukaupa ostavad taluturult ja laatadelt ja tasumine toimub sularahas. Lapse kohta on 160 eur. Transpordile 65 eur kus on arvesse võetud auto hooldus ja tehno ülevaatus, talve ja suverehvide vahetus ning kütuse kulu. Pere vajadus on auto seoses kolmanda lapse sünniga. Summa on kulu kolme lapse kohta. Autoga sõidavad lastega reisile. M. ei kannata bussisõitu, sest süda läheb pahaks. Palju käivad lastega rabades. Soomes käisid autoga. Samuti Lätis ja Leedus. Sidekulud 30 eur mis on paketikulud, internet. M.i kulu on kõige suurem kuna käib välismaal ja on vajadus helistada. Samuti on palju vaja käia e-koolis ja kasutada õppematerjale internetis. I.il 2 eur pakett ja Sl 5 eur, pakett ning M.il 7 eur. Kodune internet 23.17. On telefonikõnede maksumus ja see on ka nii, et kui on laps välismaal oleks lapsel võimalik helistada. See summa on olnud 30 eur. On veel interneti püsimakse 27 eur, mis on jagatud neljaga. 20.25 on kolme lapse kulud kokku. Sidekulud kuus on 37 eurot kolme lapse peale. Tervishoiule kulub 10 eur lapse koht s.o. näksid ja batoonid ning Hematogeeni apteegist. Samuti plaastreid, antiseptikume, sidemeid. Püsivaid ravimeid lastel ei ole. Hügieeni tarvetele 30 eur kolmele lapsele. Siia on arvestatud hambapastad, wc paber, pesuvahendid. Kulutused koolikohustuse täitmiseks 90 eur, mis on aasta lõikes. Kooli alguses on summad suuremad, kui on vaja osta koolikotid ja õppevahendid. On arvestatud ka ekskursioone kuhu läheb terve klass. Ekskursioonile kaasa jook ning söök. Igale lapsele tuleb osta eraldi riided, kuna lapsed on kasvult erinevad. Laste sünnipäeva peod ja kingitused on 100 eur kolme lapse peale kokku. Sünnipäeva kingitused on need mida saab üksteisele kinkida või kingitakse neile. Lastele on alati ka sünnipäeva peod korraldatud. Jõulupakke ei ole siia sisse arvatud. Lastele mõeldud paikade külastamised 300 eur kuus. Mitu korda käidud Soomes ja Lätis. Lastele meeldib basseinis ujumas käia, milleks on kümne korra kaart. Seiklusparkides on käinud. Trennid ja huviala laagrid. I. käib jalgpalli treeningus õppemaks 30 eur aga tõuseb 36 eur-le kuus. Turniiri tasu Eestis 25 eur kui läheb turniirile. Novembris oli 2 turniiri. Üldiselt on turniir üks kord kuus. Kord aastas välisturniir 300 eur mis võib tulla. Osta tuleb jalgpalli varustus. I.i kulutused kuus 100 eur. M.il on 30 eur kuutasu MTÜ Liikumiskunst, kus on tants ja akrobaatika. Suvel juuni kuni august makseid ei ole. Lisaks on esinemistasud kui on vaja osta riietust. Kostüümitasu aastas lapse kohta 10 eur. M. käis Makedoonias ja Türgis. 62,70 eur on M.i festivali tasud ühes kuus. Sel aastal käis M. Tartus tantsuakadeemia tantsulaagris, kus tasu oli 115 eur. M.i kulutused on 100 eur kuus. S käib akrobaatikas MTÜ liikumiskunst ja 25 eur kuutasu ning keraamikaringis kus on 20 eur kuutasu. S käis looduslaagris Hiiumaal, kus oli sularahamakse 3 päeva eest. S kulud kuus on 45 eur huvialaringidele. Ümardatult on summa Sle 100 eur. Jõuludega seoses on koolis loosipakid ja kingitused treeneritele ja õpetajatele. Juuksur ja tüdrukutel kosmeetik. M.i jõulukalender oli kosmeetika toodetega hinnas 45 eur. Juukseklambrid 40 eur. Juuksuritasud makstakse sularahas. Mänguasjad ja lauamängud summas 30 eur kuus kolme lapse kohta. Puudu olev või välja vahetamist vajav mööbel 120 eur kuus. Teater, raamatud ,kino 120 eur kuus kolme lapse kohta. Korra kuus käivad lapsed teatris. Kinos paar kuni kolm korda kuus. Renoveerimistööd vannitoas ja lastetoas aasta lõikes. Kolme lapse kohta kokku ilma remondi ja renoveerimistöödeta 1965 eurot kuus. 655 eurot tuleb ühe lapse kohta kuus, mis on lapse vajadus (II toimik tl. 171172). Kostja võttis kohtuistungil õigeks laste kulud alljärgnevalt : eluaseme kulu 140 eurot; kulud toidule 330 eurot; transpordile 3x 10 = 30 eurot; sidekulud 30 eurot; kulud tervishoiule 30 eurot; hügieenitarvetele 30 eurot; koolikohustuste täitmisele 90 eurot; riietele ja jalanõudele 120 eurot; sünnipäevakulud 100 eurot; trennikulud I.i osas 56 eurot; M.i osas 40 eurot ja S.J.a osas 55 eurot; juuksuri ja kosmeetiku kulud 50 eurot; mänguasjade ja lauamängude kulud 30 eurot; vajaliku mööbli ostukulud 60 eurot; teater, raamatud ja kino 30 eurot; renoveerimistööde kulu 100 eurot. Seega kostja võtab õigeks 3 lapse kulud kokku 1321 eurot. Kohus leiab, et laste kulud on suuremad kui kostja õigeks võtab. Põhjendatud kulu kolme lapse toidule on kohtu arvates 130 eurot lapse kohta s.o. 3 lapsele 390 eurot kuus; kulud transpordile 10
(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 on põhjendatud kolme lapse kohta 45 eurot kuus; kulud riietele , jalanõudele on põhjendatud kolme lapse kohta 150 eurot kuus ja teater, raamatud, kino kolme lapse kohta 60 eurot kuus. Transpordikulu arvestamisel võtab kohus arvesse hageja seadusliku esindaja poolt selgitatut, et nad on käinud lastega autoga Soomes , Lätis, Leedus. Samuti külastavad vaatamisväärsusi, rabasid ja käivad Spaades Hagejad on esitanud ka kohtule tasumise kohta tõendid – Haapsalu piiskopilinnus , Haapsalu Raekoda,Iloni Imedemaa,Fra Mare Thalasso Spa, Lottemaa Teemapark, Minigolf, Sangaste loss, Sangaste Rukki Maja, Leedus Dinosauruste Park, Viinistu Kunstimuuseum jne. M.L. käinud reisimas seoses tantsutreeningutega. Laste isa pangakonto väljavõttelt nähtub, et on tasutud 10.03.2018 M.L. ½ Makedoonia reisi lennupilet ja osalemistasu 315 eurot. ( I toimik tl. 169- 170). M.L. on käinud lisaks Türgis ( II toimik tl. 71). Sellega seoses on lastel ka reisikulud, mida kostja ei ole üldse õigeks võtnud. Kohus leiab, et reisikulud kolme lapse kohta on põhjendatud 90 eurot kuus. Lapsed ei käi reisimas iga kuu ja ühekordne kulu tuleb jagada kuude peale. Samas laste treeningutega seotud kulud loeb kohus põhjendatuks kostja poolt õigeksvõetud ulatuses, kuna suuremas ulatuses pole kulud tõendatud. Kohus ei pea põhjendatuks ka suuremaid kulutusi remondi- ja renoveerimistöödele , kui laste isa on õigeks võtnud, kuna tegemist on ühekordsete töödega, mis tuleks jagada aastate peale ja tegemist on hagejate seaduslikule esindajale kuuluva eluruumiga , mille parendamisest saab eelkõige kasu eluruumi omanik ning kõiki kulusid ei saa arvestada laste elatise kuludeks. Seega 3 lapse põhjendatud vajadused kuus on kokku 1546 eurot. Arvestades eeltoodut kostja ei ole asjas tõendatud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
  1. Kostja leiab, et lapsed viibivad vastavalt kohtu poolt määratud suhtluskorrale ka tema juures, mil ta kannab vahetult laste ülalpidamisega seotud kulud. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusele 2-15-16001 /07.03.2016 ja Pärnu Maakohtu lepitusmenetluse läbiviimise määrusele 2-15-16001/13.08.2018 viibivad lapsed isa juures 2 korda kuus nädalavahetustel reedest pühapäevani, täiendavalt on isal õigus lastega koos olla koolivaheaegadel (I toimik tl. 49-51, II toimik tl.70-72). 07.03.2016 jõustunud määruse kohaselt viibivad lapsed isa juures koolivaheaegadel täiendavalt 3 päeva. Vastavalt 13.08.2018 lepitusmenetluse määrusele, mis ei ole jõustunud viibivad lapsed isa juures paaritul nädalal algaval koolivaheajal reedest kolmapäevani ja vaheajal , mis lõppeb paaritul nädalal kolmapäevast pühapäevani. Suvevaheajal on lapsed isa juures vähemalt 21 päeva ( I toimik tl. 49-51). Seega on lapsed isa juures vähemalt 2 korral nädalavahetusel reedest pühapäevani kuus + koolivaheaegadel. Kui lapsed viibivad isa juures siis katab isa lastega seotud igapäevakulud ja selle võrra on lastega koos elava vanema kulud väiksemad kohtumääruse p. 10 nimetatust ja väiksemad ka elatise miinimumist.
  2. Vastavalt Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg.3 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale makstakse vastavalt PHS §21 lg.2 lasterikka pere toetust 300 eurot kuus ja PHS § 18 lg.1 p.3 alusel lapsehooldustasu 19.18 eurot. Vastavate toetuste saamine nähtub ka hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest ( I toimik tl. 79, 131- 143). S.L. on seni tasunud elatist igale lapsele miinimummääras ja nimetatud summasid on kasutatud hagejate ülalpidamiseks ning seega loeb kohus perioodil maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni 31.12.2018 elatise kostja poolt tasutuks. Kohus leiab, et alates 01.01.2019.a. tuleb elatis kostjalt iga lapse kasuks välja mõista

§ 101lg.1 sätestatud miinimummääras s.o.

270 eurot lapse kohta kuus. Samas arvestades, et lapsed viibivad kahel nädalavahetusel kuus ja osaliselt koolivaheaegadel isa juures , elatise miinimummäär alates 01.01.2019 on tõusnud 20 eurot lapse kohta kuus ja riik maksab hagejatele 11

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 arvestatavas suuruses lastetoetusi , siis kohus leiab, et alates 01.01.2019 on põhjendatud ja õiglane, et kostjal on õigus elatise tasumisel miinimumelatisest ½ PHS § 17 lg.3 nimetatud lapsetoetused elatisest maha arvata s.o. esimese ja teise lapse kohta 30 eurot kuus ja kolmanda lapse kohta 50 eurot kuus. Kohus ei pea põhjendatuks elatisest maha arvata PHS § 21 lg.2 alusel makstavat lasterikka pere toetust ja PHS § 18 lg.1 p.3 alusel makstavat lapsehooldustasu. 13.

§ 100lg.1 järgi elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kostja on taotlenud määrata elatise laekumise kuupäevaks igakuiselt 15 kuupäeva arvestades palga laekumist. Seni on kostja tasunud elatist igakuuliselt nii 5 kui ka 10 kuupäevaks (I toimik tl. 169- 171)

§ 100

lg.1 sätestatud ette tasumine tähendab jooksva kuu eest elatise tasumist kuu alguses. Arvestades , et seadus sätestab elatise tasumise kuu eest ette ja kostjal on pangakontol rahalisi vahendeid siis on võimalik planeerida elatise tasumist kuu alguseks ja seega kohus määrab elatise tasumise kuu 5 kuupäevaks. Menetluskulud

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik JÕUSTUMINE: Otsus jõustus osaliselt 08.05.2019 Riigikohtu määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2019 otsuse resolutsioon: Resolutsioon Võtta hagejate apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuste põhjal. Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari 2019 otsus tühistada osas, millega maakohus andis kostjale õiguse hagejatele maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 alusel hagejatele makstud igakuisest lapsetoetusest ning küsida hagejate esindajalt andmeid igakuiselt makstava lapsetoetuse kohta (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5). Tühistada sama otsus ka osas, milles iga hageja kasuks mõisteti kostjalt välja elatis alates
  3. jaanuarist 2019 suuremas summas kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära (käesoleval ajal 270 eurot kuus) ja perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 teises lauses sätestatud lapsetoetusest 50% (käesoleval ajal 50 eurot kuus, resolutsiooni punktid 2–4) vahe. Lisaks tühistada sama otsus menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Punktis 3 viidatud otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti iga hageja kasuks välja elatis alates
  4. jaanuarist 2019 summas, mis on perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära (käesoleval ajal 270 eurot kuus) ja perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 teises lauses sätestatud lapsetoetusest 50% (käesoleval ajal 50 eurot 12

(13)Tsiviilasi nr 2-18-109024 kuus) vahe (käesoleval ajal 220 eurot kuus, resolutsiooni punktid 2–4) ja määrati otsuse täitmise kord (resolutsiooni punkt 6). Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. VÄLJAVÕTE ÕIGE 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.