Obsah (5)

§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kohtunik Siiri Malmberg 06. august 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli t

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt

§ 97

p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.02.2018 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 09.05.2017 igakuuliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatusraha alates 01.08.2018 igakuuliselt

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.

1. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2-18-7290 Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka aasta enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 09.05.2017 – 08.05.
2. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on tasunud eelnimetatud perioodi eest elatist 450 eurot. Seega on põhjendatud elatise nõue ka üks aasta enne hagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 09.05.
3. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kostjalt V.P.’ilt alaealise lapse R.M.J.L. kasuks välja elatusraha alates 01.08.
4. a igakuuliselt

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.

1. a 250 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemisele eelneva kuu
2. kuupäevani kindla summana. Elatise miinimummäär
3. a oli 235 eurot kuus. Eeltoodu alusel kohus mõistab V.P.’ilt alaealise lapse R.M.J.L. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 09.05.2017 – 31.07.2018 eest kokku summas 3111,78 eurot (s.o
4. mai 2017 –
5. mai 2018 eest 2426,28 eurot, perioodi
6. mai 2018 –
7. mai 2018 eest 185,50 eurot, perioodi
8. juuni 2018 –
9. juuli 2018 eest kokku 500 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluses kandnud kulusid õigusabile kolme töötunni eest kokku summas 300 eurot (käibemaksu summale ei lisandu). Õigusabikulu sisaldab konsultatsiooni enne hagi esitamist ning hagiavalduse koostamist ja esitamist, tunnihind on 100 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik